1-19-738/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-738 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus Vladimir Lesnõhhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vladimir Lesnõhhi (ik 38010040301) kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Normann & Partnerid vandeadvokaat Margo Normanni poolt Vladimir Lesnõhhile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 92,40 eurot (sh käibemaks 15,40 eurot).
6. Mõista Vladimir Lesnõhhilt riigituludesse välja menetluskuluna 92,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Vladimir Lesnõhhil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 12.03.2019 otsusega tunnistati V. Lesnõhh süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust, mida lühimenetluses vähendati 1/3-ndiku võrra. Mõistetud vangistust suurendati Harju Maakohtu 26.06.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja V. Lesnõhhile mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 8 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.11.2018 ja lõpeb 16.04.
10. Tartu Vangla esitas 21.01.2020 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Lesnõhhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 26.03.2020 määrusega jäeti V. Lesnõhh vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on küll formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
12. Vabanemise korral on V. Lesnõhhil võimalik asuda SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse Sillamäel. V. Lesnõhhi jaoks on vabanemisjärgne ravi ja tugi äärmiselt vajalik, kuid eeltoodu ei ole piisav, õigustamaks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. V. Lesnõhh viibib kinnipidamiskohas juba 12-ndat korda. Teda on enamasti karistatud varguste toimepanemise, viimasel korral ka kelmuse eest. V. Lesnõhh omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse eest, mistõttu on tema puhul täitmata ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmane eeldus. Kuigi V. Lesnõhh on osalenud probleemideta vangla tööhõives, on rehabiliteerivad tegevused tugigruppides osalemise näol ebaõnnestunud ja katkestatud. Seega ei ole V. Lesnõhh suuteline kinni pidama kehtivast korrast ja alluma kehtestatud reeglitele, mistõttu on tõenäoline, et ta ei ole ka vabaduses suuteline seaduskuulekalt käituma. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kuigi V. Lesnõhh on väljendanud tahet osaleda rehabiliteerivates programmides, ei ole ta selle nimel kinnipidamiskohas tööd teinud ja on kahel korral toime pannud ka distsiplinaarrikkumise, mistõttu ta eemaldati programmidest. Eeltoodu viitab aga nõrgale tahtejõule oma elu seaduskuulekuse suunas korrigeerimisel ja suurendab ohuprognoosi, et vabanemise korral asub V. Lesnõhh taaskord panema toime uusi kuritegusid, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Lesnõhhi kaitsja vandeadvokaat M. Normann, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
14. Esmalt jääb kaitsjale arusaamatuks, miks on üldse läbi viidud riskihinnang uue kuriteo toimepanemise riski hindamiseks, kui maakohus toodud riskihinnangut määruse tegemisel arvesse ei võtnud. Vangla ei toetanud V. Lesnõhhi vabastamist, leides, et tema puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 91 %. Samas ei ole võimalik toodud riskihinnangut arvesse võtta, kuna ei ole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis.
15. V. Lesnõhh on küll narkootilisi aineid tarvitav isik, kuid igal juhul jääb küsitavaks, kas kinnipidamisasutus suudab ka tegelikkuses sõltlasi ravida. V. Lesnõhhil on vabanemise korral võimalik asuda Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse. Maakohus toodud võimalust ei kaalunud ja sellele tähelepanu ei pööranud, kuigi V. Lesnõhh kinnitas, et soovib ravile asuda. Sõltuvus on krooniline haigus, mida on võimalik ravida. Tartu Vangla rehabilitatsioonivõimalused on 2 olematud. Kaitsja hinnangul tuleks proovida, kas sõltuvusravi oleks V. Lesnõhhi suhtes tulemuslik, mitte aga hoida teda n-ö ringil „vargus, narkootikumid, vangla“. Maakohus on ekslikult leidnud, et raviprogramm ei ole piisav, õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist, kuna isikut ei ole varasemalt rehabilitatsioonile suunatud.
16. Mis puudutab V. Lesnõhhi distsiplinaarkaristusi, siis viimane on selgitanud antud üleastumiste sisu ja sellest tulenevalt ei saa antud rikkumisi pidada raskeks või oluliseks. Ka distsiplinaarrikkumiste eest mõistetud karistused – noomitus ja kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks katseajaga kolm kuud, ei näita üleastumiste suurust.
17. Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 27.04.2020 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Lesnõhhi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
19. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja maakohus ei ole eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on vastupidiselt määruskaebuses toodule arusaadavalt põhjendanud, miks V. Lesnõhh tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja V. Lesnõhhi ennetähtaegseks vabastamiseks.
20. Vastupidiselt määruskaebuses toodule on V. Lesnõhhi puhul kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab V. Lesnõhh kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et ainetu on kaitsja kaebuses toodu nagu ei oleks V. Lesnõhhi distsiplinaarrikkumised rasked või olulised. Nimelt nähtub asja materjalidest, et V. Lesnõhhi on kahel korral karistatud allumatuse eest ja viimasel korral lause kahe päevase kartserikaristusega. Seega on V. Lesnõhhil isegi range järelevalve tingimustes tõsiseid probleeme kehtivale korrale allumises. Eeltoodu ei tekita aga kriminaalkolleegiumis veendumust, et V. Lesnõhh oleks sellest tulenevalt suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma.
21. V. Lesnõhhi vabastamise vastu räägib ka tema varasem elukäik. Nimelt omab V. Lesnõhh viit kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas märkimisväärselt 12-ndat korda. Kõik tema poolt toime pandud kuriteod on varavastased, mistõttu saab väita, et isikul puudub majandusliku toimetuleku oskus ja töökogemus. Vabanemise korral puuduks tal aga kindel töökoht, mis vähendaks temast lähtuvat sellekohast uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. V. Lesnõhhi retsidiivsusriski tõstab omakorda tema sõltuvus narkootikumidest. Määruskaebuses tuuakse küll välja, et vabanemise korral soovib V. Lesnõhh asuda Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Samas, arvestades V. Lesnõhhi korduvkaristatust ja pikka „kuritegelikku“ karjääri, ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et V. Lesnõhh oleks vabaduses suuteline rehabilitatsiooni probleemideta läbima ja narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Nimelt puudub V. Lesnõhhil suure tõenäosusega sisemine motivatsioon ka tegelikkuses narkootikumidest hoiduda, arvestades tema pikka kriminaalset minevikku ja tarvitamisajalugu. Ringkonnakohus leiab sedagi, et arvestades V. Lesnõhhi kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei oleks ka kriminaalhooldusametniku järelevalve 3 midagi taolist, mis tagaks täie kindlusega V. Lesnõhhi kainuse ja seeläbi õiguskuulekuse, kuna viimasel on ilmselgeid probleeme kehtivalt korrale allumisega. Eeltoodut süvendab omakorda tõsiasi, et V. Lesnõhh on varasemalt rikkunud kriminaalhooldustingimusi, mis ei anna tema puhul lootust käitumiskontrolli edukaks läbimiseks.
22. Kokkuvõtvalt, arvestades V. Lesnõhhi isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht, mida ei oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega, sealhulgas rehabilitatsioonikeskusesse asumisega, vähendada.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 26.03.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
24. Kaitsja vandeadvokaat M. Normann taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 92,40 eurot (sealhulgas käibemaks 15,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 92,40 eurot V. Lesnõhhi kanda. (digitaalallkirjad) Mati Kartau Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas