Obsah (6)

§ 2031§ 383§ 385§ 274§ 2032§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2020 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7935 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlust

) § 2031 alusel, s.o leppimise tõttu.

1. Süüdistatav ja kannatanu nõustusid
2. oktoobri
3. a kohtuistungil lepitusmenetlusega ning kinnitasid valmisolekut see läbida. Prokurör leidis, et kuna kohtueelses menetluses lepitamine ebaõnnestus, ei saa seda teist korda enam teha.
4. Maakohus rahuldas
5. oktoobri
6. a määrusega kaitsja taotluse ning eraldas kriminaalasjast KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud teod. Lisaks rakendas maakohus lepitusmenetlust.
7. Lepitaja esitas
8. novembril 2019 maakohtule aruande, mille kohaselt kohtus ta nii kannatanu kui ka süüdistatavaga. Pärast lepituskokkuleppe sisuga tutvumist olid nii süüdistatav kui ka kannatanu ühisel arvamusel lepituse suhtes ning allkirjastasid leppe.
9. Kohus palus
10. novembril 2019 prokuröril esitada seisukoht kriminaalasja leppimise tõttu lõpetamise kohta

§ 2031lg 1 alusel.

Prokurör jäi varem väljendatud arvamuse juurde ega taotlenud maakohtult kriminaalmenetluse lõpetamist leppimise tõttu.

1. Maakohus lõpetas
2. novembri
3. a määrusega J. Kronbergi suhtes kriminaalmenetluse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatava ja kannatanu leppimise tõttu. Määruse põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Esinevad

§ 2031

lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused: kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, süüdistatav on kannatanuga leppinud

§-s 2032 sätestatud korras ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Lisaks ei esine kriminaalmenetluse lõpetamist välistavaid asjaolusid. 7.2 Prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu poolt lepitusmenetluse rakendamise eelduseks, mistõttu ei arvestanud kohus riikliku süüdistaja arvamust, et kriminaalasja ei saa leppimise tõttu lõpetada. Seadus ei reguleeri olukorda, kus kohus rakendab kohtumenetluses lepitusmenetlust, lepitusmenetlus õnnestub, kuid prokuratuur keeldub taotlemast kriminaalasja lõpetamist. Kohus lähtus kriminaalmenetluse lõpetamisel asjaolust, et „süüdistatav ja kannatanu on tõepoolest leppinud ja seetõttu saab kohus kriminaalmenetluse leppimise tõttu lõpetada ning seda kohus teebki“. 8. Prokurör esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule sisuliseks arutamiseks. 2 9. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. jaanuari 2020. a määrusega prokuröri kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle esitajale. Määruses selgitati, et

§ 383

lg 1 järgi võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 385

alusel.

§ 385

p 10 kohaselt ei saa vaidlustada

§-des 201–2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, välja arvatud kannatanu

§-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.

1. Riigikohus tühistas
2. aprilli
3. a määrusega Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määruse, millega kohus jättis prokuröri määruskaebuse läbi vaatamata ning saatis prokuröri määruskaebuse Viru Maakohtu
6. novembri
7. a määruse peale samale ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldas prokuröri määruskaebuse.
8. Riigikohus märkis, et

§ 2031

alusel tehtav kohtumäärus on käsitatav kriminaalasja lõpliku lahendusena, sest juhul, kui isik täidab talle pandud kohustused ega pane kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uut tahtlikku kuritegu, on kriminaalmenetluse uuendamine

§ 2031lg 5 kohaselt välistatud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.

veebruari

1. a määrus asjas nr 3-1-1-113-10, p 8 ja
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-1-1-87-12, p 14). Seega on apellatsioonikohus määruskaebemenetluses pädev kontrollima, kas on järgitud

§-s 2031 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke eeldusi. MÄÄRUSKAEBUS

1. Määruskaebuses palutakse kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu tühistada Viru Maakohtu
2. novembri
3. a määrus täielikult ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule. 13.

§ 274

lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse

§ 2031sätestatust juhindudes leppimise tõttu.

Kohus on menetletavas asjas süüdistuse funktsiooni sisuliselt üle võtnud ja asunud menetlust aeglustama. Kohus saatis juba varem prokuratuuri nõusolekuta süüdistatava ja kannatanu lepitusmenetlusse, teades ette, et prokuratuur ei taotle kriminaalmenetluse lõpetamist lepitamise tõttu. Samuti ei arvestanud kohus prokuratuuri seisukohta KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi eraldi menetlemiseks.

1. Alusetu on kohtu väide, et prokuratuur ei esitanud oma seisukohta menetluse lõpetamise taotluse mitteesitamise osas. Seda väljendas prokuratuur juba
2. oktoobri
3. a istungil ja see on kirjas ka istungiprotokollis. Kirjalikult väljendatud seisukohas jäi prokuratuur selle seisukoha juurde. Kohus on rikkunud prokuratuuri sõltumatust ja hälbinud kohtumõistmise heast tavast arvestamata kõigi menetlusosaliste seisukohtadega. KIRJALIK SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtule esitatud kirjalikus seisukohas palub J. Kronberg jätta prokuröri taotlused antud kriminaalasjas tähelepanuta, sest neil puudub seaduslik alus. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata. Kriminaalasja algatamisest on möödas juba kolm aastat. Janek ja Aire Kronberg on läbinud lepitusprogrammi, elavad koos ja kasvatavat ühiselt lapsi. Mõistlik menetlusaeg antud kriminaalasjas on juba möödas. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
8. novembri
9. a määrus, millega maakohus lõpetas J. Kronbergi suhtes kriminaalmenetluse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatava ja kannatanu leppimise tõttu tuleb tühistada, sest maakohus ei ole järginud

§-s 2031 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke eeldusi. 17. Riigikohus selgitas määruskaebust sisuliseks läbivaatamiseks saates, et kehtiv kriminaalmenetluse seadustik eristab ühelt poolt lepitusmenetluse rakendamist (

§ 2032

) ja teisalt lepitusmenetluse edukuse korral selle tulemina kriminaalmenetluse lõpetamist (

§ 2031

). Erinevalt kriminaalasja kohtueelsest menetlusest (

§ 2031

lg-d 1 ja 6) on kohtumenetluses leppimise tõttu menetluse lõpetamine üksnes kohtu pädevuses (vt

§ 274lg 5).

Kolleegium nõustus maakohtu seisukohaga, et lepitusmenetluse rakendamiseks ehk lepituse otsimiseks kannatanu ja süüdistatava vahel ei ole prokuratuuri nõusolek vajalik ja see saab toimuda ka vaid kohtu initsiatiivil. Teine on olukord aga

§ 2031

lg 1 alusel kriminaalasja kohtulikul lõpetamisel, nagu seda õigustatult osutab ka prokurör. Viidatud normi esimene lause ütleb, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud

§-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur

§ 2031

lg 1 esimese lause kohaselt kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Samuti sätestab

§ 274

lg 5, et kohus võib lõpetada kriminaalmenetluse

§-des 202–2031 nimetatud alustel prokuröri ja süüdistatava taotlusel. Viidatud normidest tuleneb ühemõtteliselt, et kohtumenetluses kriminaalasja leppimise tõttu lõpetamise eelduseks on prokuröri taotlus (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määruse p-d 16 ja 17).
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiguslikult relevantne määruskaebuses märgitu, nagu poleks kohus tohtinud prokuratuuri nõusolekuta süüdistatavat ja kannatanut lepitusmenetlusse saata. Küll on aga väär maakohtu seisukoht, et „kuna prokuratuuri seisukoht ei olnud kohtu poolt lepitusmenetluse rakendamise eelduseks, siis ei arvesta kohus ka käesoleval ajal prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt prokuratuur ei taotle kriminaalasja lõpetamist leppimise tõttu“. Määruskaebuse esitaja märgib õigesti, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab olema prokuratuuri taotlus.
4. Prokuratuur peab alusetuteks kohtu väiteid, mille kohaselt ei põhjendanud prokuratuur oma seisukohta menetluse lõpetamise taotluse mitteesitamise osas viidates nii
5. oktoobri
6. a istungiprotokollile, kui ka
7. novembril
8. a kohtule saadetud kirjas väljendatud seisukohale.
9. Ringkonnakohtu arvates nähtub määruskaebuses viidatud dokumentidest üheselt prokuratuuri mittenõustuv seisukoht lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava J. Kronbergi ja kannatanu leppimise tõttu.
10. oktoobri
11. a kohtuistungi protokollis on prokurör avaldanud, et ei saa kohtule esitada lepitamise taotlust, kuna J. Kronbergi suhtes kohaldati ühel korral lepitust, ent kuna ta rikkus kahte nõuet: ei täitnud lepituskokkuleppeid ja pani sel ajal toime uue kuriteo sama kannatanu suhtes, mistõttu uuendas prokuratuur menetluse. Prokurör leidis, et ei saa uuesti kriminaalmenetlust lõpetada ning palus jätta taotluse rahuldamata (kohtuistungi protokoll, dtl 7). Ka prokuratuuri
12. novembril
13. a esitatud seisukohast kohtule nähtub selgesõnaliselt, et prokuratuur jääb oma
14. oktoobri 2019 seisukoha juurde ning ei taotle kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist leppimise tõttu (dtl 45). 4 21.

§ 2031

lg 1 alusel kriminaalasja kohtulikul lõpetamisel peab lisaks sisulistele eeldustele (kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud

§-s 2032 sätestatud korras) ja formaalsetele eeldustele (kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolek) olema prokuratuuri taotlus kohtule kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Sellist taotlust prokuratuur esitanud ei ole. Seega ei olnud kohus õigustatud kriminaalmenetlust omal algatusel lõpetama. 22. Eeltoodut arvestades ja juhindudes

§ 390

, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ning § 341 lg-st 3 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. novembri
2. a määruse, millega maakohus lõpetas J. Kronbergi suhtes kriminaalmenetluse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatava ja kannatanu leppimise tõttu ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5