1-17-2696/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-2696 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus Jevgeni Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Jevgeni Levtšenko (ik 38007220330) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 10.04.2017 otsusega tunnistati J. Levtšenko süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 24.08.2012 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 aastat 6 kuud ja 10 päeva vangistust võrra. J. Levtšenkole mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.01.2017 ja lõpeb 22.01.
6. Tartu Vangla esitas 10.01.2020 maakohtule materjalid J. Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 27.03.2020 määrusega jäeti J. Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
8. J. Levtšenko omab kolme kehtivat kriminaalkaristust. J. Levtšenkole on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas on talle antud võimalus kanda mõistetud karistusi ka vabaduses. J. Levtšenko vabastati Viru Maakohtu 14.11.2011 määrusega Harju Maakohtu 09.03.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele peeti V. Levtšenko juba 26.05.2012 kinni samalaadse kuriteo toimepanemise eest, mille eest mõisteti talle Harju Maakohtu 24.08.2012 otsusega karistuseks 5 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust. J. Levtšenko sai taaskord võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses, kui ta vabastati Harju Maakohtu 13.08.2015 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sellest hoolimata jätkas V. Levtšenko samalaadsete kuritegude toimepanemist, mille eest ta kannab ka käesolevat vangistust. Seega ei ole J. Levtšenkole mõistetud karistused avaldanud talle mingisugust mõju ja maakohtul puudub veendumus, et seniseks kantud vangistus on piisav, et J. Levtšenko ei jätkaks vabaduses uute samalaadsete kuritegude toimepanemist.
9. Positiivsena tõi maakohus välja, et kinnipidamiskohas on J. Levtšenko läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Jõud muutuda“ ja „12 sammu“. Samuti on J. Levtšenko osalenud sõltuvustemaatiliste loengute tsüklis, „Anonüümsete narkomaanide“ grupis ja majandustöödel. Lisaks on J. Levtšenko täitnud töövihiku „Alkohol“ ja esitanud põhjaliku eneseanalüüsi sisaldava „Tagasilanguse ennetamise“ töövihiku. J. Levtšenkol puuduvad distsiplinaarkaristused. Käesoleval ajal töötab J. Levtšenko Riigi Kinnisvara AS-is, kus ta käib ilma saatjata.
10. Maakohtu hinnangul on J. Levtšenko puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks narkootiliste ainete tarvitamine. J. Levtšenko enda sõnul tal narkootikumidega probleeme ei ole ja programmis „SÜTIK“ osaleb, et saada abi normaalse elu juurde naasmisel. Arvestades J. Levtšenko korduvaid samalaadseid kuritegusid, narkootikumide tarvitamist ja „Anonüümsete narkomaanide“ tugigrupis käimist, on maakohus seisukohal, et viimane ei ole senini teadvustanud temal esineva probleemi olemasolu ja selle tagajärgi. Seda ka vaatamata vangistuses läbitud programmidele.
11. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et J. Levtšenko vabastamist ei võimalda eelkõige tema isik, varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Määruskaebused
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Levtšenko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
13. J. Levtšenko on seisukohal, et maakohus on liigselt keskendunud tema minevikule, jättes tähelepanuta tema motivatsiooni ja seniseks tehtud töö ühiskonda ja perekonna juurde naasmiseks. Kinnipidamiskohas on J. Levtšenko suhelnud psühholoogiga ja lasi ennast vabatahtlikult paigutada Tartu Vangla rehabilitatsioonisektorisse, eesmärgiga võidelda enda alkoholisõltuvusega. J. Levtšenko on osalenud sotsiaalprogrammides ja tegelenud enda töökogemuse arendamisega. Käesolevalt töötab J. Levtšenko Riigi Kinnisvara AS-s, liikudes ilma järelevalveta vangla territooriumil ja täites tööülesandeid.
14. J. Levtšenko palus maakohtul määrata endale elektrooniline järelevalve maksimaalse ulatuses, s.o üks aasta. J. Levtšenko soovib kriminaalhooldusametniku ja tervisekeskus „Elulootus“ abil 2 ning projekti „SÜTIK“ raames kasutada tugiisiku teenuseid, et edukalt ühiskonda naasta. J. Levtšenko on käesolevaks hetkeks töötanud juba kuus kuud temale määratud tugiisikuga. Samuti, ühinedes programmiga „Elulootus“, oleks tal igal ajal võimalus individuaalsetele psühhiaatrilistele konsultatsioonidele, et ka vabaduses enda alkoholisõltuvust kontrolli all hoida. Ühtlasi saaks antud programmi raames koostöös kriminaalhooldusametnikuga määrata talle igakuiselt erinevaid ekspertiise, millega saaks kontrollida tema alkoholikeelust kinnipidamist.
15. J. Levtšenkol võlgnevuste puudumine, perekonna materiaalne toetus, kindel töökoht, mis on hästi tasustatud koos karjäärivõimalustega, kindlustab materiaalses plaanis tema hakkama saamise ja välistab kergemale teele mineku, s.o kuritegude toimepanemise.
16. J. Levtšenko on seisukohal, et tema isikut ei tohiks hinnata tema poolt varasemalt toime pandud kuritegude järgi, ignoreerides seda osa olevikust, kus on ära tehtud tohutu töö endiste eluviiside muutmiseks (vt RKKKm nr 1-09-14104). Lisaks palub J. Levtšenko tähelepanu pöörata uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentidele, mis on langenud 50-lt 39 %-le. J. Levtšenko on läbinud kõik temale määratud sotsiaalprogrammid, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta osaleb vangla tööhõives. Eeltoodu näitab, et J. Levtšenko on valmis ühiskonda naasma ja oleks vabaduses suuteline seaduskuulekalt elama.
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka J. Levtšenko kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
18. Maakohus ei ole piisavalt määral põhjendanud, miks ei oma tähtsust J. Levtšenko eeskujulik käitumine kinnipidamiskohas ja teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Tõepoolest on J. Levtšenkot ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid ainuüksi eeltoodu ei saa välistada tema ennetähtaegset vabastamist ega õigusta teda positiivselt iseloomustavate asjaolude arvesse võtmata jätmist.
19. J. Levtšenko on kinnipidamiskohas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, esitanud eneseanalüüsi sisaldava „Tagasilanguse ennetamise“ töövihiku jne. Programme juhendanud isikute hinnangul on J. Levtšenko suhtumine olnud positiivne ja asjalik ning ta on hakanud mõistma riskiolukordadesse viinud mõtete-tunnete ja käitumise vahelisi seoseid. Eeltoodu annab alust eeldada, et J. Levtšenko on teinud ellusuhtumises vajalikke korrektiive ja suudab edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. J. Levtšenkol puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta töötab kinnipidamiskohas Riigi Kinnisvara AS-s.
20. Vangla ei toeta tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna J. Levtšenko ühiskonnaohtlikkus ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on suur. Samas ei selgu iseloomustusest, milliste näitajate alusel peetakse J. Levtšenkot kõrgohtlikuks ja kuidas on arvutatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent (vt RKKKm nr 1-09-14104).
21. Kaitsjale jääb arusaamatuks ka, mille alusel leiab maakohus, et J. Levtšenko ei ole senini teadvustanud temal esinevat narkootikumide tarvitamise harjumust. J. Levtšenko ei ole eitanud, et ta on narkootikume tarvitanud ja käitlemise eest karistada saanud. Ta avaldas valmidust osaleda sotsiaalprogrammis „SÜTIK“, et saada tuge tavaellu naasmisel. Samuti on ta valmis osalema temale määratud sotsiaalprogrammides. Oluline on ka seegi, et J. Levtšenko vabaneks elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnikul oleks seega tema üle pidev järelevalve ja ka väiksemgi kõrvalekalle kehtestatud reeglitest ei jääks tähelepanuta. Sellest tulenevalt puudub märkimisväärselt suur oht, et vabaduses asuks J. Levtšenko taaskord narkootikume tarvitama või sellega seotud kuritegusid toime panema. 3
22. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus ei ole arvesse võtnud kõiki J. Levtšenkot positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja on oma seisukoha kujundanud esmajoones vastuolulise vangla iseloomustuse alusel.
23. Ringkonnakohtu 22.04.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 29.04.2020 esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
24. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Levtšenko ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
26. Ringkonnakohus nõustub, et J. Levtšenko iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – isik on täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava ja osalenud majandustöödel. Oluline on seegi, et tal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning toetavad lähedased. Samas ei kaalu eeltoodu siiski üle J. Levtšenkost lähtuvat keskmisest suuremat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nimelt omab J. Levtšenko karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas juba viiendat korda. J. Levtšenkost lähtuvat riski, et ta jätkab vabaduses kuritegelikku elu, tõstab tema sõltuvus narkootilistest ainetest, kuna eeltoodu on otseses seoses tema poolt toime pandavate kuritegudega. Nimelt karistati J. Levtšenkot narkootiliste ainete käitlemise eest (kokku on teda narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest karistatud neljal korral).
27. Enne käesolevat vangistust tarvitas J. Levtšenko vaheldumisi alkoholi ja kokaiini. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on positiivne, et J. Levtšenko soovib vabanemise korral läbida programmi „SÜTIK“, ambulatoorse programmi OÜ-s Tervisekeskus Elulootus ja saada abi tugiisikult. Samas on siinkohal oluline, et J. Levtšenko on juba varasemalt kinnipidamiskohas viibides läbinud uimastirehabilitatsiooni ja osalenud ka sõltuvusteemalistes sotsiaalprogrammides, kuid sellest hoolimata jätkas vabaduses narkootikumide tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium sugugi veendunud, et käesolev vangistus ja vabaduses läbitavad programmid tõepoolest täidaksid L. Levtšenko puhul taotletavat eeesmärki, s.o tagaksid tema kainuse ja seeläbi hoiaksid ära tema poolt kuritegude toimepanemise. Siinkohal on oluline ka seegi, et J. Levtšenkol on varasemalt olnud piisavalt võimalusi enda sõltuvuskäitumisega tegelemiseks, kuid selle asemel otsustas J. Levtšenko enda aega vabaduses kasutada narkootikumide tarvitamiseks ja kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tõenäoline, et taoline käitumismuster korduks ka selgi korral.
28. Viimaks leiab kriminaalkolleegium sedagi, et ka kriminaalhooldusele allutamine ei ole J. Levtšenko puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse. Nimelt on J. Levtšenkot kokku allutatud käitumiskontrollile neljal korral, millest vaid üks õnnestus. Kahel korral pani J. Levtšenko katseajal toime uue kuriteo ja ühel korral rikkus käitumiskontrolli tingimusi (vt ka käesoleva määruse p 4).
29. Viimaks, mis puudutab aga J. Levtšenko kaebuses toodut, et tema uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid on langenud 50-lt 39 %-le (mida maakohus ei ole arvesse võtnud), siis siinkohal juhib kriminaalkolleegium tähelepanu, et J. Levtšenko kaitsja on kaebuses õiguspäraselt välja 4 toonud, et kõnealuseid riskiprotsente ei ole võimalik, otsustades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle, kasutada (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 27). Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus toodu tähelepanuta.
30. Kokkuvõtvalt, arvestades J. Levtšenko isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht, mida ei oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27.03.2020 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (digitaalallkirjad) Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5