Obsah (17)

§ 76§ 217§ 77§ 103§ 218§ 101§ 221§ 220§ 116§ 188§ 118§ 223§ 189§ 115§ 108§ 127§ 1043

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4406 Tsiviilasi R S hagi R M

) 365 lg 1 sätestab, et liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on liisinguandja õigust müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda on liisinguvõtjal õigus teostada üksnes liisinguandja nõusolekul.

1. Hageja on 12.01.2018.a taganemisavaldusega taganenud liisinguandja nimel müügilepingust ja nõudnud kostjalt sõiduki ostuhinna summas 13 990 eurot tagastamist ja kahju hüvitamist summas 360 eurot hiljemalt 22.01.2018.a (kd I, tl 35-37). Müügilepingust taganemiseks on hageja saanud vastavasisulise nõusoleku liisinguandjalt (kd I, tl 39). Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt sõiduki ostuhinna summas 13 990 eurot tagastamist ja kahju hüvitamist summas 360 eurot hiljemalt või alternatiivselt kahju hüvitise summas 13 990 eurot väljamõistmist.
2. Kohus kvalifitseerib poolte vahelise õigussuhte müügilepinguna võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 mõttes ja nõude müügilepingust taganemisest tuleneva nõudena. Sama moodi on õigussuhet kvalifitseerinud ka pooled. 21. Hageja leiab, et sõiduk ei vasta poolte vahel kokkulepitule ning sel esineb oluline puudus. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et lepingust taganemise alusena toodud sõiduki käivitamisprobleem ei muutnud sõidukit kasutuskõlbmatuks ega olnud oluliseks puuduseks. Hageja on oma tegevuse tulemusena (sõiduki hooldamata jätmine) muutnud ise sõiduki kasutuskõlbmatuks. 22.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi

§ 217lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele.

Asi ei vasta

§ 217

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes 5 omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77lg 1 tähenduses.

1. Poolte kokkulepete sisu või asjale tavapäraselt esitatavad nõuded ning nende rikkumise peab tõendama hageja, kes nendele väidetele tugineb. Hageja viitab hagiavalduses müügilepingu p.-le 5.3, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et sõiduk peab vastama hageja ja kostja poolt kokku lepitud tingimustele ning müügilepingu p.-le 2, mille kohaselt leppisid pooled sõiduki kvaliteedinõudena kokku, et sõiduk peab olema laitmatus töökorras. Kostja viitab kostja vastuses müügilepingu p.-le 6.1, mille kohaselt müüja ei anna esemele garantiid. Hageja pidi olema teadlik, et ta ei soeta uut sõidukit. Pooled ei ole kohtu ette toonud muid erikokkuleppeid müügieseme kvaliteedi osas kui müügilepingus avaldatu. Kuivõrd müügilepingust ei tulene, et pooled on sõlminud sõiduauto müügilepingu mõnel muul eesmärgil kui sõiduauto kasutamiseks tavaliikluses liiklemiseks, tuleb eeldada, et sõiduauto peaks sobima tavaliseks kasutusviisiks. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja müügilepingu sõlmimise hetkel ligikaudu 5 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele.
2. Riigikohus on 15.11.2017.a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18987 märkinud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Kasutatud sõiduki müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda. 03.05.2000.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-00 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui kasutatud sõiduk vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, et tähenda see iseenesest seda, et sõiduk ei vasta lepingutingimustele.
3. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, et müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest kolleegiumi arvates tähtsust, kas rikkumine on vabandatav

§ 103mõttes.

Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2) ja ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2). 26. Kuna sõiduki lepingutingimustele mittevastavusele tugines hageja, oli Ts

MS § 230 lg 1 järgi tema kohustuseks tõendada, et talle müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ning puudused esinesid sõidukil juba temale üleandmise ajal. Hagiavalduse kohaselt ilmnes paar päeva pärast müügilepingu sõlmimist, et sõiduk ei käivitunud normaalselt ning mitmel korral ei õnnestunud sõiduki mootorit esimese käivitamisega tööle saada. Nimetatu on olnud ka lepingust taganemise aluseks – sõiduki parandamine on ebaõnnestunud (kd I, tl 35). 6

1. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid käivitamisprobleemi olemasolule. Kostja vastuses märgib kostja, et XxxxAS esindaja võttis kostjaga ühendust ning kostja oli heatahte märgina nõus finantseerima hageja sõiduki käivitamisprobleemi otsinguid (kd I, tl 88). Kostja on tasunud XxxxAS poolt esitatud arved (kd I tl 96-99). Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et kostja on oma tegevusega möönnud sõidukil käivitamisprobleemi olemasolu ja selle osas poolte vahel vaidlus puudub.
2. Kohus on seisukohal, et mootori käivitamisprobleemi olemasolu ei vähendanud sõiduki kasutamise võimalust, vaid pigem mõjutas selle kasutamismugavust. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on mootori käivitamisprobleemid fikseeritud 11.02.2016.a. Nimelt on eksperdi arvamuses märgitud, et mootori käivitumisprobleemid märgiti ära 11.02.2016.a, vahetult peale omaniku vahetust ja viga on ajaga süvenenud.
3. Hagiavalduse kohaselt ei õnnestunud hagejal sõidukit käivitada mitmel korral. Samas ei nähtu esitatud asjaoludest, et hageja oleks sõiduki käivitamisprobleemide tõttu vajanud puksiiri teenust või kasutanud muud transpordivahendit. Müügi hetkel oli sõiduki läbisõit 99 700 km (kd I, tl 9). Sõiduki läbisõit oli 09.01.2018.a seisuga 155 123 km (17.09.2018.a eksperdi arvamus nr 813/2018, odomeetri näit eksperdi poolt läbi viidud ülevaatuse ajal). Seega ajal, mil sõiduk oli hageja kasutuses, oli sõidukiga läbitud ligikaudu 55 000 km. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk on hageja kasutuses olnud ajal läbinud ligikaudu 55 000 km. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et sõiduki käivitamisprobleem ei ole olnud põhjuseks, mis oleks takistanud sõiduki igapäevast sihtotstarbelist kasutamist. Vastupidi – vaidlusaluse sõiduki aastane läbisõit ületab kordades tavapärase sõiduauto tavapärast läbisõitu. Seega pidi auto üldjuhul käivituma ja võimaldama selle pidevat kasutamist. Hageja ei ole kohtule esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et sõiduki käivitamisprobleem muutis sõiduki tehnilise olukorra nõuetele mittevastavaks ja sellega seoses ka tavaliikluseks liiklemiseks ohtlikuks. Kuivõrd hageja soetas sõiduki kasutamiseks tavaliikluses liiklemiseks, oli sõiduki eesmärgipärane kasutamine asja materjalidest nähtuvalt võimalik ja hageja ka kasutas seda eesmärgipäraselt (sõitmiseks), läbides sellega koku ligikaudu 55 000 kilomeetrit.
4. Järgnevalt analüüsib kohus, kas lepingust taganemiseks olid täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. II Hageja poolne lepingust taganemine ja hageja lepingu alusel üleantu tagastamise nõue
5. Hageja nõue tugineb sellele, et hageja on müügilepingust

§ 116

alusel taganenud ja ta nõuab

§ 188lg 2 alusel ostuhinna tagastamist.

Müügilepingust on kehtivalt taganetud kui taganemiseks esines materiaalne alus (eeskätt oluline lepingurikkumine

§ 116

mõttes) ja täidetud on taganemise formaalsed eeldused ehk taganemisavaldus kui tahteavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul ja teisele lepingupoolele kätte toimetatud. 32. Hageja esitas 12.01.2018.a kostjale taganemisavalduse, millega hageja taganes liisinguandja nimel müügilepingust ja nõudis kostjalt sõiduki ostuhinna summas 13 990 eurot tagastamist ja kahju hüvitamist summas 360 eurot hiljemalt 22.01.2018.a 7 (kd I, tl 35-37). Kostja ei ole vastu vaielnud, et on lepingust taganemise avalduse kätte saanud. 33.

§ 118

lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.

1. Riigikohus on märkinud (RK 3-2-1-165-09, p 10 ja RK 3-2-1-63-13, p 11), et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik aeg hakkab kulgema alates sellest, kui lepingupool sai või pidi teada saama lepingu rikkumisest, mille tõttu jäi ta olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohus on tuvastanud, et 31.05.2017.a on XxxxAS töötaja Jaak Roondi kirjutanud hagejale, et „mul peaks olema esmaspäevase kaubaga kohal nukaketid, tallad, o-ringid. Vahetame need veel järgmine nädal ära. See on täiesti viimane asi, mida veel teha, peale seda ei ole siin majas enam mitte kellegil, mitte ühtegi mõtet. Kui see ka ei aita, siis edasi on arutada ainult tagasiostmist“ (kd I, tl 32). Samal päeval on ka hageja kirjutanud XxxxAS töötajale J R, et „et veel kuidagi kokku võtta see asi, siis minu vaatevinklist olete te küll tõesti eeskujulikult püüdnud olukorda lahendada, aga minu jaoks see reaalselt olukorda ei muuda – ma mingi summa peale sõlmisin lepingu, aga ma tegelikult pole ju veel täisväärtuslikku kaupa seni ikka veel saanud. Auto ei lähe käima!“ kd I, tl 32). Hageja on mõistliku tähtaja alguse sidunud hetkega, mil hagejale teatati, et kostja kulul rohkem vea otsinguid ei toimu. Kohus nõustub selle seisukohaga, et mõistliku tähtaja alguseks tuleb pidada ajahetke, mil käivitamisprobleemi lahendamine lõpetati ning puuduse kõrvaldamine loeti ebaõnnestunuks. Sel ajahetkel pidanuks hageja saama aru, et ta jäi ilma sellest, mida lootis lepingust saada. XxxxAS töötaja J R on 18.09.2019.a e-kirjas märkinud, et „nagu 31.05 mailis kokku leppisime, oli 13-14 juuni teostatud remonttöö viimane proov aegajalt esineva käivitusprobleemi likvideerimisel. Peale seda pidime muutma edasiliikumise suunda ja tegelema soovi korral vaid müüjapoolse tagasiostuga. Et remonttöö soovitud tulemust ei saavutanud, ei vajanud seekord isegi pikemat testimist, vaid seda ütles hooldusmeister Teile kohe autot üle andes“ (kd I, tl 34). Sõiduki remondiajaloost nähtuvalt vahetati 30.06.2017.a sõidukil ära mootori ketid (17.09.2018.a eksperdi arvamus nr 813/2018, sõiduki remondiajalugu vastavalt XxxxAS andmetele). Seega teostati viimane remonttöö 30.06.2017.a, samal päeval teavitati hagejat, et remonttööde käigus ei suudetud käivitamisprobleemi kõrvaldada ja selgitati, et probleemi kõrvaldamine ei olevõimalik. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et lepingu taganemiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 01.07.2017.a. Kohus möönab, et juba 31.05.2017.a hageja e-kirjast nähtub, et hageja teadvustab endale fakti, et ei ole lepingu alusel saanud sellist sõidukit, mida väidetavalt saada lootis.
2. Lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus. Kohus nõustub poolte seisukohtadega, et taganemisest teatamiseks mõistlik tähtaeg on kuni 6 kuud puudustest teadasaamisest arvates. Seega pidanuks hageja lepingust taganema hiljemalt 31.12.2017.a. Kuivõrd hageja esitas 12.01.2018.a kostjale taganemisavalduse, on kohus seisukohal, et hageja ei ole taganenud lepingust mõistliku tähtaja jooksul ning lepingust taganemise formaalsed eeldused ei ole täidetud.
3. Kohus märgib täiendavalt järgmist lepingust taganemise materiaalsete eelduste kohta.

§ 116

lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, 8 välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 223

lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

1. Kui müüja on müügilepingut rikkunud ja vastutab selle eest, tuleb kohtul hinnata, kas lepingurikkumine andis aluse müügilepingust taganeda. Käesoleval juhul leidis kohus, et käivitamisprobleem ei olnud selline puudus, mis oleks takistanud sõiduki igapäevast kasutamist. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja on teinud mõistlikke pingutusi käivitusprobleemi tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, tehes kõik endast oleneva võimaliku mittekohase täitmise heastamiseks.
2. Kohus selgitab, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Tsiviilõiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ja õiguste teostamine pole lubatud, kui selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Käesoleval juhul leiab kohus, et esinevad sellised asjaolud, mis annavad alust jõuda järeldusele, et müügilepingust taganemine on olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
3. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt tuvastati 09.01.2018.a olukord, kus sõiduk oli muutunud liikumisvõimetuks. 12.01.2018.a taganes hageja müügilepingust. Taganemine müügilepingust on toimunud peale sõiduki liikumisvõimetuks muutumist. 17.09.2018.a eksperdi arvamuse nr 813/2018 kohaselt on eksperdi pool toimunud ülevaatusel selgunud, et „ sõiduki mootori tööpinnad on saanud tugevalt kahjustada ja riknenud vaegõlituse tõttu. Seetõttu tuleb mootori mehaanline osa vahetada.“ Lisaks on ekspert märkinud, et „mootori riknemist ja väljavahetamise vajadust oleks saanud tõenäoliselt vältida kui avaldunud veaga oleks tegeletud koheselt, selle ilmnemisel 146463 km.“ Eksperdi poolt väljatoodud sõiduki remondiajaloost nähtub, et 26.09.2016.a läbisõidul 120 435 km tehti TH120000 vastav hooldus ja korrastati pidurid. Fikseeritud on niiskus esilaternas ja õlileke, mis vajab järelkontrolli (kd II, tl 2-9). Õlilekke kontrolli küsimus jätkus ka 2017.a mais, kui XxxxAS töötaja J R kirjutas hagejale, et õlilekke tuvastamiseks tuleb mootor puhtaks pesta ja konkreetselt kokkulepitud ajal tuleb sõidukit näitama tulla (kd I, tl 33). Hageja seda ei teinud. Seega põhjustas hageja enda tegevuse(tuse)ga olukorra, kus auto muutus kasutuskõlbmatuks. Kohtu hinnangul on hageja tegelikuks ajendiks lepingust taganemisel asjaolu, et sõiduk muutus temast endast tulenevalt liikumiskõlbmatuks, see polnud sihtotstarbeliselt kasutatav ja sõiduki väärtus oluliselt vähenes. Taolise olukorra on põhjustanud hageja ise. Kohtu hinnangul on käivitusprobleem (mis ei takistanud kostjal läbida selle autoga kokku ligikaudu 55 000 km) kasutatud vaid ettekäändena ning tegelikkuses tingis taganemise auto kasutuskõlbmatuks muutumine mootori riknemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lepingust taganemine on toimunud vastuolus hea usu põhimõttega. 9
4. Käesolevaks ajaks on auto mootor riknenud sellisel määral, et eksperdi hinnangul (istungil antud ütlused, kd II, tl 52-54) ei ole võimalik tagant järele tuvastada, kui ulatuslikud olid mootori käivitamisprobleemid. Seega on hageja põhjustanud olukorra, kus tema enda rikkumise tulemusena on auto ka sellises seisukorras, et taganemisavalduses viidatud puuduse sisu ja tegelikku ulatust ei ole võimalik enam tuvastada ja selle kohta tõendeid koguda. Seega on kostja kaotanud hageja tegevuse tõttu ka võimaluse esitada sellekohaseid vastuväiteid ja tõendeid.
5. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kuivõrd lepingupool ei ole lepingust taganenud mõistliku aja jooksul ja teise lepingupoole lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu. 42.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus on seisukohal, et hageja poolt lepingust taganemine ei ole toimunud õiguspäraselt (taganemise formaalsed ja materiaalseid eeldusi ei esinenud), mistõttu ei kuulu müügilepingu alusel tasutud müügihind

§ 189lg 1 alusel teisele lepingupoolele tagastamisele.

III Kahju hüvitamise nõuded

1. Hageja on esitanud kohtule alternatiivselt kahju hüvitamise nõude, taotledes kahju hüvitise (s.o samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavate kulude) väljamõistmist summas 13 990 eurot. Ühtlasi on hageja palunud kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud kahju hüvitisena summas 360 eurot.
2. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 19 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20):  kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1),  kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1),  kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohene hüvitamine muudel põhjustel mõistlik (

§ 108

lg 2, § 222 lg 1)  hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128),  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2),  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3) ning  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja põhjustas enda tegevusega (või tegevusetusega) olukorra, kus auto muutus kasutuskõlbmatuks. Eeltoodust tulenevalt puudub rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos, st kostja rikkumise tulemusel ei ole hagejale tekkinud kahju. 10 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
2. Seoses taganemisavalduse esitamisega on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju summas 360 eurot ning mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda kahju hüvitamise korras (vt Riigikohtu
3. veebruari 2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p. 26-30). Sellise hüvitamise aluseks hagejale saab olla nt mingi kohustuse rikkumine kostja poolt (

§ 115

lg 1) või kostja õigusvastane tegu (

§ 1043

), mille tulemusena tuli hagejal teha kulutusi kostja vastu kohtusse pöördumiseks. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud kostja poolset rikkumist ning on asunud seisukohale, et lepingust taganemine ei olnud õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue õigusabikulu osas rahuldamisele ei kuulu.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. IV Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
4. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (kd II, tl 65-67), millest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kogusummas 4 837,5 eurot (lisandub käibemaks) ja ekspertiisikulu summas 260 eurot. Kostja on lisaks palunud hagejalt välja mõista istungikulud vastavalt istungi kestvusele.
5. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu summas 150 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi ajakulu aga täies ulatuses põhjendatud. Tegemist ei olnud eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja menetlusdokumentides põhjendada ja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud kostja esindaja ajakulu dokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning vastuse koostamisele tsiviilasjas 13,75 h ulatuses (2,5 h + 6,5 h + 4,75). Kohtu hinnangul saab eelnimetatud toimingute 11 osas põhjendatuks pidada ajakulu 8 h ulatuses. Kohus leiab, et vastuväite koostamine kohtu tegevusele ei ole põhjendatud menetlustoiming. 27.07.2018.a kohtumäärusega jättis kohus kostja vastuväite rahuldamata. TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ei olnud sellise menetlustoiminguga, mis olnuks vajalik tsiviilasja edasisel menetlemisel ning mis olnuks vastaspoolele ettenähtav. Istungiks valmistumise ajakulu ulatuseks on kostja esindaja märkinud 3,25 h. Arvestades varasemalt menetlusdokumentides väljatoodud seisukohti ja nende korduvat käsitlemist istungil, leiab kohus, et põhjendatud istungi ettevalmistamise ajakuluks on 2 h. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et enne istungi toimumist kostja esindaja õigusabile osutatud ajakulu on põhjendatud 23,75 h ulatuses (05.06.2019.a menetluskulude nimekirjas järgmised kuluartiklid: 1-3 – 8 h; 4 – 1,5 h; 5 – 0,5 h; 6 – 1 h; 7 – 0,5 h; 8 – 1,25 h; 9 – 0,25 h; 11 – 0,5 h; 12 - 4,5 h; 13 – 0,25 h ; 14 0,25 h; 15 – 2,25 h; 16 - 1 h; 17-18 – 2 h). Istungil osalemine 1,20 h vältel on põhjendatud kulu, mis kuulub vastavalt kostja esindaja tunnitasule 180 eurot (koos käibemaksuga) hagejalt väljamõistmisele (summas 216 eurot, 180 x 1,20). Kohus määrab kokkuvõtvalt hagejale kohustuse hüvitada kostjale lepingulise esindaja kulud kogusummas 4 491 eurot (23,75 eurot x 180 + 216).
6. 21.05.2019.a kohtumäärusega kohustas kohus kostjat tasuma eksperdikulu katteks ettemaksu summas 260 eurot. Kohus on seisukohal, et eksperdi kutsumine kohtuistungile täiendavate küsimuste esitamiseks oli põhjendatud asja õigeks lahendamiseks. Kohus tasus eksperdile istungil osalemise eest vastavalt istungi kestvusele 195 eurot, mis tuleb hagejal hüvitada kostjale. Kohus tagastab eksperdikulu katteks tasutud ülejäänud summa 65 eurot (260-195) kostja pangakontole, millelt eksperdikulu katteks ettemaks tasuti.
7. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4 686 eurot (4 491 + 195).
8. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 12