← Eesti

2-19-16105/13

Obsah (9)§ 478§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 661

2-19-16105 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16105 Tsiviilasi I L hagi V M, V L ja A M vas

) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

§ 478

lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Alaealise A M vanem V M taotleb kohtu nõusoleku saamist lapse nimel pärandvaraks oleva korteriomandi asukohaga XXXXX suhtes jagamise lepingu sõlmimiseks ning lapsele kuuluva korteriomandi mõttelise osa käsutamiseks. Avaldaja soovib võõrandada lapsele kuuluva korteriomandi mõtteline osa turuhinnaga ja saadud raha paigutada lapse kontole pangas. Korteri kaasomanikud saavutasid kompromissi korteri kaasomandi lõpetamise viisis ja korras ja paluvad kompromissi kinnitada. 4

(6)2-19-16105 Kinnistusregistri andmetel korteriomandi aadressil XXXXX ühisomanikud I L, V M, V L, V L ja A M. V L on surnud, tema pärijaks on I L. Seega korteriomandi mõttelised osad jagunevad kaasomanike vahel järgmiselt: I L kuulub ½ mõtteline osa korterist ja kostjatele V M, V L ja A M kuulub ½ mõtteline osa korterist ühiselt, ehk igaühe mõtteline osa korterist 16,66%. Hageja ja kostja sõlmisid kompromissi, et korteriomand võõrandatakse I L ja tema maksab välja kostjatele hüvitis vastavalt nende mõttelistele osale korteriomandist. Lapse elukohajärgne eestkosteasutus toetab avaldust, leiab, et taotletav tehing on lapse huvidega kooskõlas. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 ja lg 4, § 187 p 1, § 188 lg 1 p 2 alusel tuleb rahuldada V M avaldus, anda talle nõusolek lapse nimel pärandvaraks oleva korteriomandi jagamise lepingu sõlmimiseks ning lapsele kuuluva korteriomandi mõttelise osa võõrandamiseks korteri kaasomanike vahelise kompromissiga kokkulepitud viisil ja korras. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et taotletava tehinguga rikutaks lapse huve ega õigusi. Lähtuvalt PKS § 180 lg 1 p 1 ja PKS § 209 asendada tuleb alaealise lapse tahteavaldused tehingute tegemiseks käesoleva kohtumäärusega. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt

§ 174

lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5

(6)2-19-16105 Menetluskulud tuleb vastavalt poolte kokkuleppele jätta poolte endi kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Et pooled sõlmisid kompromissi, tuleb

150 lg 2 p 1 alusel rahuldada hageja taotlus ja tagastada talle pool tasutud riigilõivu ehk 150 eurot. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega 3 päevale alates määruse kättetoimetamisest. Lähtuvalt

§ 661lg 4 lühendab kohus edasikaebamise tähtaega kuni 3 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.