ASJAOLUD Hageja esitas 27.11.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes, mis edasti kohtualluvuse järgi lahendamiseks Jõhvi kohtumajale 27.01.2020. 06.04.2020 kohtumäärusega keeldus Viru Maakohus hageja hagi kostja vastu ühisvara jagamiseks, menetlusse võtmast. Viru Maakohus võttis menetlusse hageja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. 1
) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt
lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Pooltele on siduv kohtuotsuse resolutsioon ja kohus ei võta seisukohta hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta. Kuna kostja on võtnud õigeks hageja nõude lahutada abielu, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse ilma põhjendava osata. Kohus ei pidanud
lg 1 alusel vajalikuks kuulata menetlusosalisi isiklikult ära, sest hageja ja kostja on kohtule kirjalikult ja selgelt väljendatult nõustunud abielu lahutamisega. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta võtab abielu lahutamise nõude õigeks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p 1 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla:1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja soovis taastada lahutatava eel viimati kantud perekonnanime „A“. Kohus rahuldab kostja avalduse ja kostjale tuleb pärast abielu lahutamist jätta perekonnanimi „A“.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud, millised on tekkinud seoses abielu lahutamise nõude menetlemisega, poolte endi kanda. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad menetluskulude poolte endi kanda jätmisega.
lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamisest, seega ei ole käesolev kohtulahend edasikaevatav.
lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus selgitab hagejale, et tal on võimalik esitada kohtule taotlus
150 lg 2 p 3 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.