4-20-19/22

Väärteoasi nr 4-20-19 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2020.a. Tallinnas Väärteoasja number 4-20-19 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Leili Merila Kohtuasi Ott Sooviku (isikukood: 38309100329) väärteokaebus nr 420-19 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna ennetusja menetlustalituse otsus väärteoasjas 231619010048 Asja läbivaatamise kuupäev 17.02.2020; 03.03.2020 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Ott Soovik kaitsja Jevgeni Krištafovitš kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi esindajad: Kristina Allika, Kristel Proos RESOLUTSIOON

1. Jätta Ott Sooviku ja tema kaitsja Jevgeni Krištafovitši kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Kaebuse esitaja kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 2880 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda.
3. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestitega – jätta väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o alates 16.03.2020.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi uurija Kristiina Avaste koostas 19.11.2019.a väärteoasjas nr 231619010048 väärteoprotokolli selle kohta, et Ott Soovik 22.10.2019.a kell 10:17 ajal, Paldiski mnt 44 Tallinn juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiin) ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes selliselt NPALS § 3 lg 1 ning pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokollile kaebuse esitaja ega tema kaitsja vastulauset ei esitanud, kuid kaitsja esitas 19.11.2019.a kohapeal (s.o väärteoprotokolliga tutvudes) eraldi motiveerimata taotluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude hüvitamiseks (väärteotoimik lk 33). Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi uurija Kristiina Avaste 16.12.2019.a koostatud otsusega määrati Ott Soovikule NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, summas 60 eurot. Otsuses leiti, et menetlusaluse isiku kaitsja taotlus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta rahuldamata. Isiku süü on tõendatud väärteomenetluses kogutud tõenditega. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja ja tema kaitsja kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada asjas menetlus. Kokkuvõtvalt ollakse kaebuses seisukohal, et väärteoprotokollis ei ole nõuetekohaselt kajastatud teo faktilised asjaolud. Nimelt on teo toimepanemise ajaks märgitud politsei poolt Ott Sooviku kinnipidamise aeg. Samas on väärteokirjelduse sõnastus „oli eelnevalt tarvitanud“. Samuti on teo toimepanemise ajaperiood sünnist kuni 22.10.19 liiga pikk, et end selle vastu kaitsta. Märkimata on ka süüteo toimepanemise koht Eestis. Kuna menetlusalune isik reisib tihedalt, ei saa kindlalt väita, et ta tarbis seda Eestis. Kaitsja leiab, et in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb tõlgendada xmused süüdistatava kasuks. Ühtlasi on väärteo kvalifikatsioon vale. Nimelt NPALS § 151 sätestab narkootikumide tarvitamise, seda tuleb aga eristada manustaja pärastisest viibimisest narkojoobes (nt RKL 3-1-1-49-09 p 9, 10, 3-1-1-55-13 p 6). Tunnuste sedastamine viitab tarvitamisele vaid kaudselt, nt RKL 3-1-1-55-13 p
4. Kuivõrd Ott Soovik ei saanud väärtegu 22.10.2019 kell 10:17 ajal toime panna, tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning mõista välja kaebaja kasuks menetluskulud. Parandatud kaebuses märgib kaitsja, et asjaolu, et kaebaja on aktiivne reisija ei pea nad vajalikuks tõendada ning ühegi versiooni kontrollimine ei tohi põhjendamatult riivata süütuse presumptsiooni. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kaitsja oma kaebuse juurde. Kaitsja kordas kaebuses esitatud seisukohti. Kohtuvaidlustes leidis kaitsja lisaks eeltoodule, et kuna indikaatorvahendi kasutamise protokolli ei ole, siis joobe tuvastamise protokoll, ei vasta justiitsministri määruse vormile. Seda protokolli ei saa kasutada tõendina. Samuti ei ole tuvastatud, millal ja kus võis väidetav narkootilise aine tarvitamine aset leida. Kaitsja taotles menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja toetas kaitsja seisukohta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on põhjendamatu. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad väärteomenetluse lõpetamiseks igasugused alused. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja süü on tõendamist leidnud. Seda nii politseiametnikest tunnistajate ütlustega, kes on kirjeldanud Ott Sooviku käitumist autojuhtimisel ja temal esinenud väliseid joobele viitavaid tunnuseid. Samuti tuvastati uuringuga, et kaebaja uriin sisaldab narkootilist ainet amfetamiin ja lisaks andis arst-kohtutoksikoloogiaekspert hinnangu selle kohta, 2 et uuritaval ei esine küll joovet, kuid esinevad jääknähud. Sellest tulenevalt tuvastati, et Ott Soovik on tarvitanud narkootilist ainet ja talle koostati ka sellekohane väärteoprotokoll. Kohtuväline menetleja selgitab, et rikkumise ajaks ja kohaks on see koht, kus isik kinni peetakse ehk siis antud juhul 22.10.2019 kell 10:17 Paldiski mnt 44 ja kuna pole tuvastatud millal ja kus Ott Soovik täpselt tarbis narkootilist ainet, siis kajastubki väärteoprotokoll seda aega ja kohta, kus isik kinni peeti. Samuti on rikkumise kirjelduses sõna „eelnevalt“ just sellepärast, et ei ole võimalik tuvastada tarbimise hetke. Ott Soovik on esitanud istungil tõendi selle kohta, et tal on arsti poolt välja kirjutatud erinevaid ravimeid terviseseisundi tõttu, kuid need ravimid ei sisalda amfetamiini. Ka kaebaja ei ole ise selle kohta esitanud paberit, et arst oleks talle välja kirjutanud amfetamiini. Kui kaebaja tarbiks korrapäraselt ravimeid, mis on retseptiravimid ja sisaldavad psühhotroopseid aineid, siis oleks kajastanud uuringuakt seda, et tema organismis sisalduksid muud ained peale amfetamiini. Eeltoodule tuginedes leiab kohtuväline menetleja, et Ott Soovikule inkrimineeritud tegu on kvalifitseeritud õigesti, on tema poolt toime pandud ja tõendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta Ott Sooviku kaebus rahuldamata, otsus muutmata ja menetluskulud kaebaja kanda jätta. KOHTU SEISUKOHT Ott Soovik on kohtus ja kohtueelses menetluses kasutanud enda õigust ütlusi mitte anda. Tema kaitsja esitatud kaebusest ei ole üheselt mõistetav, kas Ott Soovik tunnistab amfetamiini tarvitamist, kuid väidab, et tegi seda välismaal (kaitsja väide kaebuses: „kaebaja on aktiivne reisija ja võis ainet tarvitada välismaal viibides“) või ta eitab amfetamiini tarvitamist täielikult. Sealjuures väitis viimasel kohtuistungil kaitsja, et Ott Soovik tarvitas arsti ettekirjutusel erinevaid ravimeid, sh pregabaliini (kaitsja poolt kohtuistungitel esitatud erinevad tõendid retseptide osas, arsti tõend pregabaliini väljakirjutamise osas). Üheselt on aru saada, et Ott Soovik vaidleb väärteootsusele täies mahus vastu ja soovib selle tühistamist menetlusnormide rikkumise (väärteoprotokollis ei ole kajastatud õigesti teo toimepanemise aeg, koht ja viis), tõendiallika puudulikkuse (uuringuakt ei ole kehtiv, kuna asja juurde ei ole lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli) tõttu ja teo tõendamatusest tulenevalt. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud üle tunnistajad ja asjatundjad ning kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Ott Sooviku süü on täies mahus tõendatud, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja väärteomenetluse lõpetamiseks alused puuduvad. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis narkootilise aine piisava koguse korral tekitab manustajal narkojoobe. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et seega tuleb narkootilise aine tarvitamist eristada narkojoobes viibimisest. Samuti selles, et narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine osutab narkootikumi tarvitamisele kaudselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 22.10.2019.a kell 10:17 Paldiski mnt 44 Tallinnas politsei poolt autot juhtinud Ott Soovik kinni peeti ja joobe tuvastamiseks ekspertiisi viidi. Kohus leiab, et Ott Sooviku süüd tõendavad kohtus vahetult uuritud kirjalikud tõendid. Keskse tähtsusega antud juhul on esiteks narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamine protokoll nr 478/43 (1559T, edaspidi protokoll). Sellest nähtub, et Ott Soovik saabus terviseseisundi kontrolli 22.10.2019 kell 10:50; terviseseisundi uuringu teostas arst T. P kell 10:
5. Protokollist on tõendusliku tähtsusega järgnev: 3 p 6 riietus, vigastused süstejäljed: puuduvad; teadvusel, mälu viimaste tundide sündmuste kohta: olemas; p 9 kaebused tervise suhtes: seljavalu; p 10 milliseid ravimeid viimase 24 h jooksul tarvitanud: ei; p 11 vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekesta punetus; p16 nüstagm: ja; p 17 tasakaal ja koordinatsioon Rombergi asend ebakindel, täpsemad liigutused täidab. Kohus märgib, et teadmata põhjustel on täitmata samas punktis kaks katset: sõrme- ninakatse, kandvarvas kõnd sirgjoonel; p 23 oma sõnade kohaselt tarvitas amfetamiini, p 26 proovimaterjal uriinist. Teiseks on keskse tähtsusega joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1559T, 22.10.19 (edaspidi saatekiri). Sellest nähtuvalt on proovi võtmise aeg 22.10.2019.a kell 10:55 ning proovist tuvastatud aine: amfetamiin. Oluline on samuti kohtuarst Mailis Tõnissoni poolt antud hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (Lisa 2/1559T, 19X-LÖJ0549, edaspidi hinnang), millisest nähtuvalt on protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust kliiniliselt leiust: kaebused tervisesuhtes: seljavalu; vegetatiivsed reaktsioonid: silmade sidekestade punetus; nüstagm: ja; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend- ebakindel; oma sõnade järgi tarvitanud uimasteid amfetamiini; muu kliiniline leid normis ja saatekirjast fikseeritud uriinist leitud ainet amfetamiin. Hinnangu kohaselt esinevad Ott Soovikul narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine (esinevad jääknähud). Nimetatud kirjalikud tõendid haakuvad täiel määral kohtuistungil ülekuulatud politseiametnikest tunnistajate x, x ja x ütlustega. Nimelt on tunnistaja x kinnitanud, et olles politseipatrullis märkas ta kahtlase sõidumaneeriga sõidukit (kaldus välja suunavööndist), juhil puudus turvavöö. Peale sõiduki peatamist tekkis kahtlus, et juht ei ole kaine. Juht tundus väga väsinud, oli apaatne ümbritseva suhtes. Kohapeal tehtud kiirtest näitas positiivset tulemust amfetamiinile. Seda sama kinnitab tunnistaja X, tuues joobele viitavate tunnuste osas välja: apaatne olek, silmad ei reageerinud valgustestile, silmad tekitasid joobe kahtlust. Tunnistaja x kinnitab autost fotografeerimisel tühja minigrip-kotikese ja lusika leidmist. Asjatundjana üle kuulatud arst Taimi Palk kinnitas, et kõik uuringu protokolli kantud andmed on tõesed. Ta selgitas, et juhul, kui kaebaja oleks märkinud, et tarvitab ravimeid, oleks see sinna kirja pandud. Kui seda asjaolu märgitud ei ole, siis kaebaja sellele ei viidanud. T. Palk kinnitas, et kui protokollis on kirjas, et isik enda sõnade kohaselt tarvitas amfetamiini, siis sedasi talle ka isik kohapeal ütles. Asjatundja- kohtuarsti Mailis Tõnissoni ütlusest nähtub, et hinnangu aluseks kasutas ta arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli ja siis ka joobeseisundi tuvastamise saatekirja uuringu akti. Terviseseisundi kirjeldamise protokollist võtab välja ainult need tunnused, mis viitavad joobele. Ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjast võtab missugune aine on uriinis tuvastatud, antud hetkel siis amfetamiin. Ott Soovikul esinesid siis nüstagm ja oli Rombergi asendis ebakindlus. Kuna arst rohkem tasakaaluharjutustest seal kirjeldanud ei ole, siis ta otsustas, et otseselt joovet ei esine, vaid esinevad siis joobele viitavad tunnused. Aga kuna seal see Rombergi asend on siiski ebakindel, siis see tähendab seda, et see joove on siiski olnud lühike aeg tagasi, et antud hetkel on jääknähud. Tegelikult tegi tema otsuse inimesele soodsamas suunas, sest üldiselt kui esineb ebakindlus Rombergi asendis, siis on see juba joobele viitav asi. Väga iseloomulikud joobele on nüstagm ja tasakaalu ja koordinatsiooni häired. Amfetamiini jäägid võivad organismis leitavad olla kuni 5 päeva, see sõltub tarvitamise sagedusest. Tasakaaluhäired esinevad tavaliselt ainult väga lühiajaliselt, ütleme mõni tund, nt inimene on tarvitanud amfetamiini ütleme ühekordselt, siis 3- 5 tundi. Samas nt üle päeva või üle paari päeva tarvitajal lähevad tunnused ära väga kiiresti. Et mõnel inimesel kaob ära amfetamiini tarvitamise järgselt sellised tasakaaluhäired isegi tunni ajaga. Silmade sidekestade punetus, valgusele reaktsioon ja nüstagm püsivad tavaliselt kuni 24 tundi. Need on kõik tegelikult välja olulised ja see komplekt pannakse tavaliselt kokku, mitte ei vaadata ainult ühte tunnust. Pregabaliini kasutatakse ka väga palju joobe saamise eesmärgil. Väsimus selliseid tunnuseid ei anna või esinevad need minimaalselt. Amfetamiini tarvitatakse täiesti erinevalt, on ka suu kaudu võtjaid ja on neid, kes manustavad nina kaudu. Minigrip-kott ja lusikas võivad olla seotud amfetamiini tarvitamisega või manustamisega. Kohtuarst kinnitas, et kiirtesti tulemust tema hinnangu andmisel ei kasuta. Seda sama kinnitas uuringu läbiviinud arst T. Palk. 4 Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et eraldivõetult kujuneb nendest tõenditest selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes ja sellest tulenevalt on tõendatud, et O. Soovik viibis 22.10.2019 kell 10:17 joobeseisundis. Seda kinnitavad tunnistajana ülekuulatud politseiametnikud, kirjeldades joobele viitavaid tunnuseid kinnipidamise hetke seisuga (väsinud, apaatne ümbritseva suhtes, silmad ei reageerinud valgustestile, ebakindel sõidumaneer). Nimetatud tunnuste esinemist on lühikese ajavahemiku jooksul kinnitanud terviseseisundi kontrolli teinud T. Palk, tuvastades silmade sidekesta punetuse, nüstagmi, Rombergi asendis ebakindluse. Kohtuarsti ütlustest nähtuvalt on need joobele iseloomulikud tunnused. Neist olulisemad on nüstagm ja Rombergi asend. Sealjuures tuleb tähele panna, et Rombergi asendis ebakindlus esineb väga lühiajaliselt, nt 1-5 tundi ja nüstagm tavaliselt kuni 24 h. Oluline on, et nimetatud tunnused saavad esineda joobes isikul, mitte joobe jääknähtudega isikul. Ka kohtuarsti seletuste kohaselt esinesid joobele vastavad nähud, kuid andmete puudulikkuse tõttu tegi tema otsustuse isiku kasuks. Nimelt esitatud ei olnud täiskomplekti katsete tulemusi, mis võimaldanuks tal anda arvamuse joobe esinemise kohta arsti juures viibimise hetkel, neljast katsest oli kirjas vaid kaks. Kohus hindab tõendeid kogumis ja kohtuarsti hinnang on üks tõenditest. Tunnistajate ütlustest joobele viitavate tunnuste osas, arst T. Palgi ütlustest ja uuringu protokollist ning antud hinnangust koos kohtuarst M. Tõnissoni selgitustega teeb kohus järelduse, et tegelikkuses esines kinnipidamise hetkel, 22.10.2019.a kell 10:17 Ott Soovikul joove amfetamiini tarvitamisest. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et uuringuakti kohaselt tuvastati uriinis 22.10.2019 kell 10:50 võetud proovi tulemusena amfetamiin ning Ott Soovik ise kinnitas T. Palgile amfetamiini tarvitamist ja ei viidanud ravimite, sh pregabaliini tarvitamisele. Kaudsed tõendid sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, 22.10.2019, kuni Ott Sooviku kainenemiseni ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, 22.10.2019 kinnitavad asjaolu, et politseiametnikud hindasid kohapeal O. Sooviku seisundi – joobetunnuste olemasolu – piisavaks, et ta juhtimiselt kõrvaldada ja ekspertiisi viia. Kohtuasja juurde 03.03.3020.a kohtuistungil lisatud fotodelt nähtuvalt leiti autost tühi minigrip-kotike ja lusikas (nt viimane suur pilt), mis võivad samuti olla seotud amfetamiini tarvitamisega. Kohus on seega tuvastanud, et Ott Soovikul esinesid 22.10.2019 kella 10:17 ajal narkootilise aine tarvitamise tunnused- joove ja et tema organismis oli leitud amfetamiini. Kohus leiab, et kuigi kaebaja ei ole loonud kohtule võimalust tema versioonide kontrollimiseks (kas ja millal viibis välisreisil; kas ja millal ning mis kogustes tarvitas pregabaliini), siis olenemata sellest, on eelnevalt nimetatud tõenditega küllaldaselt tõendamist leidnud, et Ott Soovik tarvitas amfetamiini lühiajaliselt enne kinnipidamist (1-5 tundi arvestades ebakindlust Rombergi asendis) ning sellega on ümberlükatud kaebaja enda ebajärjekindlad väited umbmäärase reisimise osas. Viimase kaitseväite osas tuleb rõhutada, et kaebuse esitaja ja kaitsja olid teadlikud juba kaebuse käiguta jätmise määruse pinnalt sellest, et kõiki oma väiteid tuleb tõendada. Samuti märkis kohus juba siis, et kui isik on asunud teostama nn aktiivset kaitset, eeldab see esitatavate väidete kontrollitavust. Riigikohtu praktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et kui isik esitab mingi kaitseversiooni, peab ta selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks (vt nt RKÜKo nr 3-1-1-120-03, p 29; RKKKo nr 3-1-161-08, p 16.7). Sellist võimalust kaebuse esitaja aga ei loonud. Seejuures on ilmne, et parandatud kaebuses esitatud tõendi tähenduses esitatud nentimine, et eestimaalased reisivad sagedasti reisimisele ja selle võimalused on laialdased, on esitatud kohtule kaitsja poolt teadvalt sisutühjana ja neist mingit konkreetsesse sündmusesse puutuvat tõendiväärtust ei teki. Seega, esitatud tõendite pinnalt, ei ole kaebaja tõsikindlalt väitnud, et oleks lühiajaliselt enne kinnipidamist, so 1-24h enne viibinud välisreisil, samuti lähtudes tunnistajate X ja Xi poolt antud ütlustest, mida kohus peab usaldusväärseteks, leiab kohus, et on tõendatud, et kaebaja tarvitas amfetamiini Eestis. Nimelt kaebaja enda jutu järgi politseiametnikele viibis ta vahetult enne kinnipidamist sünnituse juures. Kinnipidamise asukohta (Pelgulinna sünnitusmaja läheduses) 5 arvestades on eluliselt usutav, et isik võis viibida sünnituse või hiljutiselt sündinud lapse juures. Seega kohus leiab, et pole kahtlust selles, et 1- 5 h (arvestades Rombergi asendis ebakindluse kestvus) viibis Eestis. Samuti leiab kohus, et pregabaliini tarvitamisel ei esineks vahetuid joobele viitavaid tunnuseid koos uriinist amfetamiini leiuga. Tähelepanu väärib, et Ott Sooviku kaitsetaktika ei ole olnud järjepidev. Ravimite tarvitamise versiooni esitas isik kohtus peale kohtuarsti ülekuulamist, mitte ei märkinud seda esitatud kaebuses. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et isikule on väljastatud retseptid, ei tõenda, et isik neid aineid ka tarvitab ega seda millal ta neid tarvitanud on ja mis koguses. Kohus rõhutab, et ei välista kaebaja poolt nimetatud ravimi tarvitamist, kuid ei leia, et see välistaks või seaks kahtluse alla kinnipidamisel joobetunnuste sedastamise koos uriiniproovist amfetamiini leiuga. Nimetatud versiooni elulist usutavust õõnestab ka asjaolu, et arstile T. Palk ei öelnud Ott Soovik, et tarvitab ravimeid, vaid kinnitas, et on tarvitanud amfetamiini. Seega leiab kohus, et hinnates kõiki tõendeid kogumis, on leidnud tõendamist, et Ott Soovik oli tarvitanud amfetamiini Eestis ja 22.10.2019 kell 10:17 viibis sellest tulenevalt joobeseisundis. Kohus ei pea väärteomenetlusõiguse rikkumiseks asjaolu, et kohtuasjale ei ole lisatud Ott Soovikule kohapeal tehtud kiirtesti ehk indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Nimelt ei ole ükski kohtu poolt kasutatud tõend viidanud kiirtestile kui algsele tõendile. Ülekuulatud politseiametnikest tunnistajad tuvastasid kirjeldatud joobele viitavad tunnused enne kiirtesti tegemist. Uuringu läbiviinud arst T. Palk ega kohtuarst M. Tõnisson ei kasutanud samuti kiirtesti andmeid. Kohus rõhutab, et nimetatud kord näeb § 3 lg 1 p-des 1 ja 2 ette, et indikaatorvahendi kasutamine ja näit protokollitakse: haldusmenetluse seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud alustel; või indikaatorvahendi näidu kasutamiseks tõendina. Kumbki vajadus ei ole siin aga realiseerunud, sest kohtuväline menetleja ei tuginenud ega soovinudki tugineda nimetatud protokollile, kui tõendile. Selliselt toimimine on kooskõlas ka kohtupraktikaga selle kohta, et üksnes indikaatorvahendi kasutamise protokollimine ei ole eraldiseisvalt piisavalt tõsikindel tõend. Samuti harmoneerub see eelnevalt tuvastatuga selle kohta, et piisavalt usaldusväärse tõendi väärtust omavad teised tõendid (joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille uuringutulemus kantakse saatekirja alles pärast uuringut; terviseseisundi kirjeldamise protokoll, s.o arsti läbivaatuse tulemus ja eksperdi hinnang), millede tõendusteave tekib täielikult sõltumata indikaatorvahendiga tuvastatust. Kohus leiab, et juhul, kui kaitsja soovis nimetatud määrusele viidata (kaitse väide umbmäärane, ilma konkreetse viiteta), siis see ei ole antud juhul asjakohane. Nimetatud kord reguleerib indikaatorvahendi kasutamist ja selle näidu tõendina kasutamist. Antud kohtuasjas ei ole aga indikaatorvahendi (kiirtesti) näitu tõendina kasutatud ega ole sellele tuginenud ka teised tõendiallikad. Seega leiab kohus, et kaitsja sellekohane väide on sisutu. Kohus rõhutab, et käesoleva kohtuasja kesksed tõendid ei oma puutuvust indikaatorvahendi kasutamise ega selle võimalike tulemustega. Arsti ja toksikoloogiaeksperdi hinnangute ja uuringu läbiviimisel ei ole nende eeldusteks, võimalikkuseks indikaatorvahendi kasutamise protokolli olemasolu. Indikaatorvahendi kasutamine iseenesest ja selle tõendina kasutamine on menetleja otsustus, mitte kohustus. Sellele viitab mh KorS § 41 lg 1, mis näeb ette, et: politsei võib tuvastada mh narkootilise esinemise organismis „indikaatorvahendi abil“ või „toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.“ Kohus kontrollis ka seda, et joobeseisundi tuvastamise saateleht kajastab korrektselt nii proovi võtmise asjaolusid (aeg, koht, võtja jne) kui EKEI-s tehtud uuringul saadud tulemusi. Asjatundjana üle kuulatud kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson selgitas, et hinnangu joobe esinemise kohta annab ta lähtudes uuringu tulemustest ja arsti poolt antud seisundi kirjeldusest, mitte aga indikaatorvahendi protokollist lähtuvalt. Kohus veendus selleski, et kõnealused vormid, s.o arsti 6 poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise protokolli vorm ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjad on koostatud lähtuvalt KorS § 41 lg-te 14, 15 ja 17 alusel antud kehtivate määruste lisadeks olevatel vormidel märgitud andmete järgi. Samuti ei tuvastanud kohus olulisi rikkumisi väärteoprotokollis. Kohus jaatab, et juhul, kui menetlusalune isik ei anna ütlusi, nt antud juhul aine tarvitamise aja ja koha osas, kuid esineb positiivne näit, siis on kohane märkida süüteo toimepanemise ajaks ja kohaks menetlusaluse isiku kinnipidamise aeg ja koht. Antud juhul 22.10.2019 kell 10:17; koht Paldiski mnt 44 Tallinnas. Seda seisukohta toetab ka kohtupraktika. Nimelt on Riigikohus sedastanud, et mh väärteoprotokollis teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, konkreetse süüteoasja tehioludest. Seega ei olegi alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (RKKKo 3-1-1-45-07, p 10; 4-17-3969, p 7.2). Seda on praeguses väärteoasjas ka tehtud ning kohus on täiendavate tõendiallikate kaudu kitsendanud võimaliku väärteo toimepanemise aja. Vaidlus puudub selleski, et O. Soovik on saanud vastuväiteid esitada nii ise, kui kaitsja vahendusel, seda on tehtud juba hiljemalt alates teabenõude esitamisega enne väärteoprotokolli koostamist. Kohtumenetluses on isik kaebuses kaitsja vahendusel esitanud teda õigustavad väited ja kohus ka kontrollis neid. Lähtudes asjatundjana üle kuulatud M. Tõnissoni seisukohtadest selle kohta, kui kaua võivad amfetamiini tarvitamise tunnused avalduda; samuti isiku kinnipidamise kohast ja tunnistajate Xi ja X ütlustest O. Sooviku viibimisest sünnitusmajas ja sellest, et O. Soovik ei soovinud välismaal viibimist tõendada, on kohtu hinnangul väljaspool kahtlust ka see, et isik oleks amfetamiini tarvitamise tunnuste avaldumiseni (sh nüstagm, Rombergi katse) viinud aine tarvitamise ajal olnud välismaal. Seetõttu ei ole praegusel juhul kinnitust leidnud ka see, et antud teo üle puuduks Eestil jurisdiktsioon. Täiendavalt saab märkida, et lähtudes kaebuse väitest, et väärteoprotokollis peab olema narkootilise aine tarvitamine absoluutse täpsusega märgitud, muutuks NPALS § 151 koosseis ka sisutühjaks. Seda põhjusel, et kuna nimetatud säte näeb ette arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise, siis on see suunatud just õigustamata tarvitamise vältimisele ja laiemalt rahvatervise kaitsele. Arvestades, et taoliste ainete näidustuseta tarvitajad soovivad saada rahuldustunnet (ehk nende tegevus on suunatud teadvalt enesele joobe tekitamisele) ja see tegevus on ebaseaduslik, on ilmne, et nad püüavad seda kõrvaliste isikute eest varjata ja selliselt oleks ainete tarvitamise konkreetse aja fikseerimine ka vahetu pealtnägemise kaudu pea võimatu. Seetõttu on õige küll kaebuse esitaja see üldine väide, et tarvitamise aeg ei saa olla liialt ebamäärane, kuid samal ajal on kohtul võimalik see tuvastada konkreetse sündmuse tehioludega arvestades ja samal ajal tagada isikule võimalused kaitseväidete esitamiseks ja välistada nt karistusseaduse ruumilise kehtivuse küsimus. Seda arvestades nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud terminiga „olles eelnevalt tarvitanud“. Nimetatu võimaldab grammatilise tõlgenduse kaudu viia ilmselge järelduseni, et aine tarvitamine eelnes isiku kinnipidamisele ehk väärteoprotokollis märgitud ajale. Kohus ei nõustu kaitsja tõlgendusega, et teo toimepanemise aja määratlemisel kinnipidamise ajaga hõlmab see vähemalt perioodi isiku sünnist kuni märgitud ajani. Kohus möönab, et kohtuvälise menetleja esindaja oleks saanud samuti kohtueelses menetluses üle kuulata asjatundjad, täpsustamaks võimalikku tarvitamise perioodi ja selliselt kitsendada väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise aega. Samas ei leia kohus, et tegemist oleks olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Kohus on kohtulikus menetluses selle lünga ületanud, selgitades välja asjatundjate ülekuulamise kaudu võimaliku joobe tarvitamise aja, seda joobe tunnuste esinemisaja kestvuse kaudu. Kohus leiab, et väärteokirjeldus, st süüdistuse ehk etteheidetava teo kirjeldus on piisav esitatud süüdistuse mõistmiseks. 7 Kuivõrd O. Soovik pidi tarvitama amfetamiini selle enesele manustamise kaudu, ta oli teadlik vastavale ainele arsti ettekirjutuse puudumisest ja ta ka soovis seda tarvitada enesele joobe tekitamiseks, oli tema tegu kavatsetud. Samuti leiab kohus, et Ott Soovikule karistuse mõistmisel on kohtuvälise menetleja esindaja arvesse võtnud KarS § 56 sätestatud asjaolusid, sh teo toimepanemise asjaolusid, seda, et Ott Soovik on varem karistamata isik, et puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning on määranud karistuse sanktsiooni miinimummääras. Menetluskulud Ott Sooviku kaitsja J. Kristafovitši poolt on esitatud taotlus kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks, summas 2880 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Eelneval põhjusel ei peatu kohus ka nende kulude sisulisel ja mahulisel põhjendatusel. Väärteomenetluses on tekkinud menetluskulud järgnevalt: Wismari haiglas seoses proovide võtmise ja arsti läbivaatusega summas 96 eurot; EKEI-s tehtud uuringuga 71 eurot ning joobe kohta hinnangu andmisega 52 eurot. Kuivõrd antud juhul ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ja nimetatud menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud, jäävad need menetluskulud samuti menetlusaluse isiku kanda. Vastav otsustus sisaldub kohtuvälise menetleja otsuses, milles märgitud andmete järgi tuleb menetluskulud ka tasuda. Asitõendid Väärteotoimikus asub 1 CD-plaat fotodega, tegu on dokumentaalses vormis asitõendiga, mis tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde Kohus juhindub VTMS § 23, § 38 lg 1; § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156; KrMS § 126, § 175 lg 1; § 180 lg
6. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 8