lg 3 tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt seadusest tuleneva, kuid vanemate poolt lepinguga täpsustatud kohustuse täitmist. Ülalpidamiskohustus kui kohustus lapse ees tuleneb seadusest, seega on hageja õigustatud kohustuse täitmist nõudma, 26.11.2007 notariaalne leping (muutmise leping) näeb ette kohustuse täitmise hageja kontole, seega on ka lepinguga ette nähtud kohustuse täitmine hagejale, mistõttu on hageja õigustatud seda nõudma. Kuivõrd hageja vanemad on elatise suuruse küsimuse kuni lapse täisealiseks saamiseni kokkuleppel lahendanud, on nad lepingu sõlmimisel olnud üksmeelel ka kokkulepitud summade 3 2-18-4906 vastavuses lapse vajadustele ja tavalisele elulaadile. Seetõttu ei ole käesolevas asjas ka vajalik eraldi tõendada ega põhjendada, miks vajab hageja elatist üle miinimummäära. Kui asjaolude muutumise tõttu oleks lepinguline kohustus muutunud kostjale liialt koormavaks, oleks kostja saanud lepingu VÕS § 196 lg 1 tuginedes üles öelda, kuid kostja pole seda teinud. Seega tuleb kostjal lepingust tulenevat kohustust täita. Kostja väide tema pikaajalise töötuse kohta on paljasõnaline ega õigusta kuidagi elatise maksmise kohustuse täitmata jätmist või selle vähendamist. Kostjal on kohustus tagada oma lapse ülalpidamine, sellega seoses on kostja kohustatud leidma piisavalt tulusa töö või muu sissetulekuallika, et oma kohustusi täita. Kostjale kuulub ühisomandina J.I-ga ½ mõttelist osa x asuvast kinnistust (registriosa x), millel paikneb väärtuslik paariselamu. Kuna kostja elukoht on Soomes, pole takistust, miks ei võiks kostja oma kohustusi täita talle kuuluva vara arvelt. Kostja püüab kohut oma kehva majandusliku seisundi osas eksitada. Algses hagiavalduses nõudis hageja elatise väljamõistmist ühe aasta eest enne hagi esitamist ning hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Menetluse ajal 05.08.2018 sai hageja täisealiseks ja soovib elatise väljamõistmist kostjalt ka täisealiseks saamisele järgneva aja eest seoses sellega, et jätkab õpinguid gümnaasiumis. Käesolevaga hageja täiendab hagi elatise nõudega täisealiseks saamisele järgneva aja eest
Täisealiseks saamisele järgneva aja eest elatise nõude lahendamine käesolevas menetluses on otstarbekas. Hageja õpib x. Seega vastab ta täisealisena ülalpidamist saama õigustatud isiku tunnustele. Hageja plaanib pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkata õpinguid kõrgkoolis. Kuivõrd kostja seni praktiliselt pole oma elatise tasumise kohustuste täitnud, on alust eeldada, et ta ei tee seda vabatahtlikult ka tulevikus. Seetõttu on vajalik mõista kostjalt elatis välja kuni hageja 21aastaseks saamiseni. Hageja vanemad olid kuni hageja täisealiseks saamiseni kokkuleppeliselt kindlaks määranud igakuiselt tasumisele kuuluva elatise suuruse. Täisealiseks saamisele järgneva aja suhtes elatise suurust kokkuleppel kindlaks määratud ei ole, seega on hageja selle aja eest õigustatud nõudma elatist seadusest tuleneval alusel.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja ema on töötu alates 2018 juulist ja alates 21.08.2018 Töötukassas töötuna arvele võetud. Hageja ema otsib aktiivselt tööd ja osaleb töötukassa vahendusel koolitustel. Hageja emal on nii enda kui oma poja (hageja) ülalpidamine äärmiselt raske. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 06.08.2018 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. 25.09.2019 menetlusdokumendis kinnitab hageja, et pärast 2019 juunis gümnaasiumi lõpetamist hageja ei tööta ega hetkel üheski õppeasutuses ei õpi, kuid valmistub kodus kõrgkooli (x) sisseastumiseksamiteks, mis toimuvad 2019 detsembris, õppetöö algab 2020 jaanuaris. Seega ei ole hetkel võimalik õppimise kohta tõendit esitada, hageja teeb seda kõrgkooli sisse saamisel. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, aga ka kogu viimase 6 kuu jooksul hagejal sissetulekut pole olnud. Sissetuleku puudumine hagejal ja hageja ema kasina sissetuleku ning hilisema töötuks jäämise tõttu on hageja olnud sunnitud piirama osalemist oma varasemates treeninggruppides, milles osalemist hageja sooviks ning mis on tema igakülgse tasakaalustatud arengu jaoks mõistlikult vajalikud, seega tuleb vastavad kulud hageja vajadustena arvesse võtta. Hageja osales tantsutreeningutel x MTÜ-s, mille kohta on viimati 2018/2019 õppeaastal väljastatud tõend, et tema ema tasus perioodil alates 06.08.2018 2018.a 297 eurot, täpsemalt 23.08.2018 37 eurot, 27.09.2018 130 eurot ja 06.10.2018 130 eurot ning 2019.a 420 eurot, kokku 717 eurot. Varasemalt on hageja osalenud: x OÜ kunstikoolitusel, kuutasuga 60 eurot; Spordiklubi x treeningutel, kuutasuga 50 eurot; x OÜ autokoolis, maksumusega 320 eurot, kus jätkas õpinguid ka pärast 18-a saamist, pärast täisealiseks saamist on autokooli eest tasutud 28.06.2019 120 eurot. Varasemal ajal pidas hagejat ülal tema ema, kes kattis kõik hageja elamiseks ja normaalseks arenguks vajalikud 4 2-18-4906 kulud eluaseme, toidu, riietuse, transpordi, hobide ja mõistliku vabaajaveetmise eest. Käeoleval ajal, seoses ema töötusega, peab hagejat ja tema ema üleval ema elukaaslane, st ema peab hagejat üleval elukaaslaselt saadud vahendite arvelt. Hageja igakuiste vajaduste suurus praegu on keskmiselt 540 eurot kuus, mille on katnud tema ema. Hageja igakuine vajadus seisneb kuludes eluasemele ja toidule 200 eurot, riietusele vähemalt 150 eurot ning transpordi, sideteenuste, hobide treeningute ja mõistliku vabaajaveetmise kulude eest vähemalt 190 eurot. Kõigi hageja vajalike kulude eest nii aasta jooksul enne kui ka kogu ajal pärast hagi esitamist on tasunud hageja ema, selle ainsa erandiga, et 09.08.2017 tasus kostja hagejale elatist 200 eurot, mis on mainitud ka hagiavalduses. Seoses kõrgkooli astumisega on ilmselge, et hageja vajadustele lisanduvad alates 2019 detsembrist veel ka Xs elamise kulud kooli ühiselamus või üürikorteris suurusjärgus 650 eurot. Kostja seisukohad 19.09.2018 vastuses hagile on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulusid. Hagiavaldusest ei selgu, miks hageja vajab ülalpidamist tunduvalt üle miinimummäära. Võttes arvesse, et hagi esitas X X, kes ei ole lepingupool, ei saa hageja osa nõude suuruse põhjenduseks kasutada vanemate vahel sõlmitud lepingut. Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Kostja on alates 2017 juunist töötu. Tema ülalpidamisel on abikaasa ja veel 2 last. Kostja elab ainult teatud töödest, mida tema teeb aeg-ajalt. Kostjal on kohustus ka neid lapsi ülal pidada. Arvestades kostja keskmist sissetulekut (300 eurot) on tal raske ülal pidada lapsi samas ulatuses kui see on hageja seaduslikul esindajal, kelle ülalpidamisel on vaid 1 laps. Kostja leiab, et käesolevalt võib esineda mõjuv põhjus
lg 2 kohaldamiseks, kuna tema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja hinnangul on võimalik kohtul vähendada väljamõistetavat elatist poole lapsetoetuse summa võrra. Kostja palub kohustada hageja ema esitama kohtusse lapse ema poolt allkirjastatud ülevaate kõigi tema varade ja sissetulekute kohta; rahuldada hagiavaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt igakuine elatis hageja kasuks summas 250 eurot tema ülalpidamiseks alates 29.03.2018 kuni täisealiseks saamiseni. 16.05.2019 menetlusdokumendis kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et
lg 1 sätestatud elatise miinimummäära saab kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda
lg 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja arvestada
Hageja pidi tõendama oma vajaduse ning teise sama astme sugulaste ülalpidamiskohustuse täitmise suurused, kuid seda ei teinud. Kuna hageja lõpeb gümnaasiumi sel aastal, ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad
p 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad pärast gümnaasiumi lõpetamist.
p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte
Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Kostja leiab, et gümnaasiumi lõpetamise seisuga ja kuni õpetamise jätkamiseni puudub hagejal alus
p 2 järgse elatisenõude esitamiseks 30.09.2019 menetlusdokumendis edastab kostja oma sissetuleku tõendid alates 29.03.2017, peretoetuse tasumise lõpetamise otsuse. Kostja teatab, et Soomes kostjale ei maksta töötasu ega peretoetust ning et kostjal puuduvad Eesti rahvastikuregistrisse kandmata lapsed. 5 2-18-4906 Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on ja
p 2, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 kohaselt, ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra.
lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.
lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista: -igakuise elatise alates hagi esitamisest summas 447,38 eurot kuus kuni hageja 18-aastaseks saamiseni, so kuni 05.08.2018; 6 2-18-4906 -viivise 0,025% päevas tasumata elatise summalt hagi esitamisele järgneva aja eest; -elatise kokku summas 5168,46 eurot ühe aasta eest enne hagi esitamist, so 29.03.201728.03.2018 ja enne hagi esitamist tekkinud viivise elatise maksete tasumisega viivitamise eest summas 226,29 eurot; -elatise alates 06.08.2018 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja vanemad on 29.11.2006 sõlminud notariaalse lepingu ja 26.11.2007 notariaalse lepingu muutmise ja täiendamise lepingu, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma hageja 18-aastaseks saamiseni hagejale hageja pangakontole elatist igakuiselt summas 7000 krooni ehk 447,38 eurot ning tasuma maksmisega viivitamise korral viivist 0,025 % päevas. Kohus on seisukohal, et hageja vanemad on
lg 3 kohaselt omavahel leppinud kokku, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb kostjal lapsele ülalpidamist anda. Samuti on hageja vanemad leppinud kokku kostja poolt makstava elatise suuruses, millest võib järeldada, et hageja vanemad olid üksmeelel hageja kulude suuruses ja selles, et hageja ülalpidamiseks hageja põhjendatud kulutuste eest tasumiseks tuleb kostjal maksta igakuiselt elatist 447,38 eurot. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-101-15 selgitanud, et hageja ja laste ema sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva laste ülalpidamise kohustuse täitmise kohta
Lapsele makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh makstava elatise suurust). Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud
Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes (p 13). Nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Seejuures ei ole ka kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul vaja kolleegiumi arvates VÕS § 80 lg 6 järgi lepinguga soodustatud isiku (ülalpidamist saama õigustatud lapse) nõusolekut. Lapse õigused on kaitstud seeläbi, et vanemate kokkuleppest sõltumata saab ta nõuda kohustatud vanemalt elatist perekonnaseaduse alusel (
Kolleegium on varem leidnud, et kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, mida kinnitab ka
lg 3 teine lause, st selleks ei ole vaja vanemal esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil Kolleegiumi hinnangul ei ole ülalmärgitud põhjendustel ka kokkulepitud elatise vähendamise eesmärgil vähemasti üldjuhul kohaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 97 alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõue (p 16). Eeltoodu ei tähenda seda, et juhul, kui vanemad ei jõua kokkuleppele ülalpidamiskokkuleppe muutmises, ei oleks kohustatud vanemal asjaolude muutumise korral mingit võimalust võetud ülemäära koormavaks muutunud ülalpidamiskohustusest vabaneda. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki 7 2-18-4906 asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kolleegiumi hinnangul võib ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Samuti saab kolleegiumi arvates vanem ülalpidamiskokkuleppe erakorraliselt üles öelda juhul, kui lepingu järgi soodustatud lapse kasuks on kohus kattuvas või suuremas ulatuses elatise välja mõistnud. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Kolleegiumi arvates saab elatist maksma kohustavat lepingut lugeda selles mõttes osadeks jagatavaks. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale (p 17). Lisaks märgib kolleegium, et ülalpidamiskokkuleppe olemust ei muuda iseenesest see, et kokkulepe on sõlmitud kohese sundtäitmise tingimusega, mistõttu on kokkulepe ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 mõttes. Ka sellise tingimusega ülalpidamiskokkulepet saavad vanemad VÕS § 13 lg 1 järgi kokkuleppel muuta või lõpetada, samuti saab vanem mõjuval põhjusel sellise ülalpidamiskokkuleppe VÕS § 196 lg 1 alusel kohtuväliselt erakorraliselt üles öelda, mh osaliselt (p 18). Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama kui elatise nõue on esitatud alammääras. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et kuna
lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Hageja on esitanud kostja vastu elatise nõude kuni täisealiseks saamiseni
VÕS § 80 lg 1 kohaselt, lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). VÕS § 80 lg 2 kohaselt, kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Hageja ei ole esitanud kostja vastu hageja vanemate vahel sõlmitud lepingu täitmise nõuet. Kohtule ei ole tõendatud, et kostja on hageja vanemate vahel 29.11.2006 sõlmitud ja 26.11.2007 muudetud notariaalse lepingu üles öelnud. Samuti ei ole kostja väitnud, et ta on soovinud lepingus kokku lepitud elatise suurust muuta ja et pooled ei ole elatise suuruse muutmises kokkuleppele jõudnud. Seega kehtis hageja vanemate vahel sõlmitud leping elatise osas kuni hageja täisealiseks saamiseni ja vanemad on lepingu kohaselt üksmeelel kostja poolt hagejale makstava elatise suuruses. Kostja on hagiavalduses nõutud elatise suurusele vastu vaielnud 19.09.2018 vastuses hagile. Hageja tõendab oma nõude suuruse põhjendatust hageja vanemate vahel sõlmitud kokkuleppega, seega on hageja esitanud seadusest tuleneva elatisenõude, arvestades vanemate kokkuleppega ettenähtut. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Hageja on kostja laps ja pooled ei ela perena koos, seega on hageja õigustatud kostjalt elatist saama. Hageja on esitanud Eesti Töötukassa 21.08.2018 tõendi nr x, mille kohaselt on hageja ema töötuna arvel alates 21.08.2018. 25.09.2019 menetlusdokumendi kohaselt saab hageja ema hageja ülalpidamiseks raha oma elukaaslaselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel ja selles, et kostja maksis hagejale elatist viimati 8 2-18-4906 09.08.2017 summas 200 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et hageja ema on oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohtu hinnangul on hageja elatisenõude suuruse põhjendatus tõendatud hageja vanemate vahel 29.11.2006 sõlmitud ja 26.11.2007 muudetud notariaalses lepingus kokkulepituga. Kuivõrd kostja on vastuses hagile hageja nõude suurusele vastu vaielnud, tuleb välja selgitada, kas esinevad mõjuvad põhjused mõista elatis välja taotletud suurusest väiksemas summas. Kostja on vastuses hagile väitnud, et ta on alates 2017 juunist töötu; et tema ülalpidamisel on abikaasa ja veel 2 last; et kostja elab ainult teatud töödest, mida tema teeb aeg-ajalt; et kostja keskmine sissetulek on 300 eurot kuus. Kostja palub kohtul vähendada väljamõistetavat elatist poole Eesti Vabariigis makstava lapsetoetuse summa võrra ja rahuldada hagiavaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt igakuine elatis hageja kasuks summas 250 eurot alates 29.03.2018 kuni täisealiseks saamiseni. 30.09.2019 menetlusdokumendis edastab kostja oma sissetuleku tõendid alates 29.03.2017, millest nähtub, et kostja arvelduskontole nr EE23xxxxxxxxxxxxxx13 (SEB Pank) on ajavahemikul 29.03.2017-28.03.2018 laekunud kokku 3151,29 eurot; ajavahemikul 29.03.2018-29.03.2019 raha laekunud ei ole; ajavahemikul 29.03.2019-29.09.2019 raha laekunud ei ole. 30.09.2019 menetlusdokumendis teatas kostja, et Soomes kostjale ei maksta töötasu ega peretoetust. Sama dokumendi lisana esitas kostja Sotsiaalkindlustusameti 26.11.2015 otsuse nr x, mille kohaselt lõpetati kostja abikaasale Eesti siseriiklike õigusaktide alusel peretoetuse maksmine põhjusel, et kostja töötab Soomes ja on esitanud Soome Vabariigile taotluse lapsetoetuse määramiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt põhistanud ja tõendanud, et tal ei ole võimalik hagejale taotletud suuruses elatist maksta. Kostja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta on töötuna arvel. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 16.11.2015 Soome Vabariigis ja kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt elab kostja jätkuvalt Soomes. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks last, 05.08.2000 sündinud hageja ja 2008.a sündinud tütar, seega oli kostjal kuni 05.08.2018 ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes, mitte kolme lapse suhtes, nagu võis aru saada kostja 19.09.2018 vastusest. Kohus ei pea tõendatuks kostja väidet, et tema keskmine sissetulek on 300 eurot kuus ja ei ole usutav ega tõendatud, et olukorras, kus kostjal oli ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes, kostja ei asunud tööle ja teeninud enda ja laste ülalpidamiseks sissetulekut. Kostja on vastuses hagile märkinud, et tema ülalpidamisel on ka abikaasa, kuid ei ole põhistanud, mille tõttu ei ole tema abikaasal võimalik endale ise ülalpidamist teenida ja ei ole märkinud, et kostjal oleks ülalpidamiskohustus oma abikaasa suhtes
sätestatud alustel. Eesti Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt oli töötasu alammäär 2016.a 430 eurot kuus ja 2017.a 470 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 kohaselt oli 2018.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt oli 2019.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud töötamine takistatud tervise tõttu. Seega ei ole millegagi põhistatud, et kostja ei teeninud ja ei teeni sissetulekut vähemalt Eesti Vabariigis sätestatud töötasu alammääras. Statistikaameti (http://www.stat.ee) andmetel oli keskmine töötuse määr 2017.a 5,8%, 2018.a 5,4%, 2019.a 4,4%. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2017.a 1221 eurot, 2018.a 1310 eurot, 2019.a 1407 eurot. Kohus leiab, et kostja põhjendused ei ole veenvad ja kostja võimetus teenida sissetulekut oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks kokku lepitud summas, ei ole tõendatud. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal; lg 2 igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid 9 2-18-4906 kõikides liikmesriikides. Seega oli kostjal võimalik Soomes töö puudumise tõttu asuda tööle Eestis või mõnes teises liikmesriigis. Kohtu hinnangul ei tõenda Sotsiaalkindlustusameti 26.11.2015 otsus nr 35882 seda, et kostja teisele lapsele toetusi ei maksta. Nimetatud otsusega on tõendatud, et kostja teisele lapsele otsustati mitte maksta lapsetoetust Eestis, kuna kostja oli lapsetoetuse maksmiseks esitanud taotluse Soome Vabariigile. Kostja ei ole esitanud andmeid tema teisele lapsele Soome poolt makstud või makstava lapsetoetuse kohta. Kostja ei ole üles öelnud kostja ja hageja ema vahel sõlmitud lepingut hagejale elatise maksmise kohta. Kostja on väitnud 19.09.2018 vastuses hagile, so pärast hageja täisealiseks saamist ja vanemate vahel kokku lepitud tähtaja möödumist, et ta ei ole nõus hageja poolt taotletud elatise suurusega. Kostja on küll nõustunud hagejale tasuma elatist 250 eurot kuus alates 29.03.2018 kuni täisealiseks saamiseni, kuid ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist selle aja eest tasunud. Ajavahemikul 29.03.2018-05.08.2018 oli hageja alaealine ja
lg 1 kohaselt ei võinud elatise suurus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on esitanud oma ema pangakonto väljavõtte, mille kohaselt olid hageja maksed Step Up Dance Studio MTÜ-le 295 eurot ja kviitungid autokoolile Aveda Koolituse OÜ 320 eurot, seega on hageja osaliselt tõendanud ka esmavajadusi ületavad kulud. Riigikohtu 24.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15 kohaselt,
lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kohus nõustub hagejaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et kuna riiklikku peretoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest ja kuivõrd hageja vanemad on lapsele makstava elatise suuruses kokku leppinud ja kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda hagejale vanemate poolt kokku lepitud suuruses elatist maksta, siis ei ole põhjendatud elatist vähendada poole peretoetuse summa võrra. Samal põhjusel, so kuivõrd hageja vanemad on lapsele makstava elatise suuruses kokku leppinud ja kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda hagejale vanemate poolt kokku lepitud suuruses elatist maksta, ei tuvasta kohus kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja esmavajadusi. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 29.03.2018 kuni 05.08.2018 summas 447,38 eurot kuus. Hageja palub välja mõista viivise 0,025% päevas tasumata elatise summalt hagi esitamisele järgneva aja eest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja on esitanud oma isa vastu hagi elatise saamiseks perekonnaseaduse alusel, tuleb see lahendada perekonnaseaduse sätete alusel. Poolte vahel ei ole lepingust tulenevat võlasuhet ning seega ei ole tegemist võlaõigusliku nõudega, millelt saaks võlaõigusseaduse (VÕS) alusel viiviseid välja mõista. Perekonnaseaduses elatiselt viivise nõudmise võimalust ette nähtud ei ole. Hageja palub välja mõista tagasiulatuvalt elatise summas 447,38 eurot kuus ajavahemiku 29.03.2017-28.03.2018 eest.
kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Pooled on üksmeelel selles, et kostja ei ole ajavahemikul 29.03.2017-28.03.2018 hagejale elatist maksnud rohkem kui 09.08.2017 200 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise ajavahemiku 29.03.201728.03.2018 eest kokku summas 5168,46 eurot ja hageja on kostjale esitatud nõudest maha arvestanud 09.08.2017 tasutud 200 eurot. Nimetatud ajavahemikul kehtis hageja vanemate vahel 29.11.2006 sõlmitud ja 26.11.2007 muudetud notariaalne leping, mille kohaselt vanemad olid kokku leppinud ja seega üksmeelel kostja poolt hagejale makstava elatise suuruses. Lepingust tulenevalt olid hageja vanemad üksmeelel hageja kulude suuruses ja 10 2-18-4906 selles, et hageja ülalpidamiseks hageja põhjendatud kulutuste eest tasumiseks tuleb kostjal maksta igakuiselt elatist 447,38 eurot Tulenevalt
lg 3 arvestab kohus seadusest tuleneva elatisenõude esitamisel vanemate kokkuleppega ettenähtut. Ajavahemikul 29.03.2017-28.03.2018 oli hageja alaealine ja
lg 1 kohaselt ei võinud elatise suurus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on esitanud oma ema pangakonto väljavõtte, mille kohaselt olid hageja maksed x MTÜ-le 421 eurot ja Tallinna Spordiklubi x tõendi, mille kohaselt oli hageja spordikulu 2017.a 45 eurot kuus, seega on hageja osaliselt tõendanud ka esmavajadusi ületavad kulud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elas ajavahemikul 29.03.2017-28.03.2018 koos emaga ja oli ema ülalpidamisel. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 29.03.2017-28.03.2018 eest taotletud suuruses summas 447,38 eurot kuus, kokku 5168,46 eurot. Hageja palub välja mõista enne hagi esitamist tekkinud viivise elatise maksete tasumisega viivitamise eest 0,025% päevas, so summas 226,29 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja on esitanud oma isa vastu hagi elatise saamiseks perekonnaseaduse alusel, tuleb see lahendada perekonnaseaduse sätete alusel. Poolte vahel ei ole lepingust tulenevat võlasuhet ning seega ei ole tegemist võlaõigusliku nõudega, millelt saaks võlaõigusseaduse (VÕS) alusel viiviseid välja mõista. Perekonnaseaduses elatiselt viivise nõudmise võimalust ette nähtud ei ole. Hageja palub välja mõista elatise alates 06.08.2018 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-119-15 punktis 10 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema täisealiseks saanud lapse põhjendatud kulutused, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid ja ülalpidamisvajadust. Hageja sai täisealiseks 05.08.2018, elab isast eraldi ja on ema ülalpidamisel. Hageja on esitanud 04.01.2019 x 04.10.2018 tõendi nr 3-19/65, mille kohaselt on hageja gümnaasiumi nimekirjas ja õpib x klassis. Üldteada olevalt lõpetavad õpilased gümnaasiumi juunis. Hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja igakuiste kulutuste arvestust loeteluna, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja ning arvestades uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
Kohus on seisukohal, et hagejal oli peale gümnaasiumi lõpetamist võimalik kavandada tööle asumist, samuti ei olnud kohtu hinnangul kavandatav õppima asumine välismaale takistuseks 13 2-18-4906 töötamisele enne võimalikku õppima asumist ja kõrgkooli sisseastumiseksamiteks valmistumise ajal. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 29.03.2018 kuni 05.08.2018 summas 447,38 eurot kuus; elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 29.03.2017-28.03.2018 eest summas 447,38 eurot kuus, kokku 5168,46 eurot ja elatise ajavahemiku 06.08.2018-30.06.2019 eest summas 2829,56 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõuded ja nõude elatise väljamõistmiseks alates 01.07.2019 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 149 lg 5 kohaselt, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. TsMS § 149 lg 5¹ kohaselt, kautsjonit ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kostja poolt tasutud kautsjon kanda riigituludesse. Hagi oli kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Tsiviilasja toimiku andmetel on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult kohtuteate avaldamisega 29.05.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. Kostja ei ole usutavalt põhistanud, et tal oli mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Hagi toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Lähtudes eeltoodust oli TsMS § 407 lg 1 kohaselt täidetud tagaseljaotsuse tegemiseks vajalikud eeldused. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.