lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid.
alusel kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt
lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et põhinõue 482,79 eurot on ebaseaduslikult suur. Nähtuvalt hagiavaldusest, nõuab hageja aga kostjalt põhivõlgnevust summas 363,60 eurot. Kohus on seisukohal, et põhinõue summas 363,60 euro nõudmine kostjalt on põhjendatud, kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale nõude tasunud, mille tõttu võiks põhinõude summa olla väiksem kui hageja nõuab esitatud hagiavalduses.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 0.997% aastas. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale tasumata intressi 133,63 eurot.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga 3 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
MS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 363,60 eurot viivis
lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o. 16.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 363,60 eurot, intress 133,63 eurot, viivis 122,25 eurot ja viivis protsendina põhivõlgnevuselt 363,60 eurolt
MS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub esitatud hagiavalduse kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõivu 125 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 648,57 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 125 eurot riigilõivu. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist 4 menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja poolt esitatud menetluskulude arve kohaselt kulus hagejal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi (dtl 40). Kohtu hinnangul arvestades hagihinda ei ole hageja poolt väljatoodud toimingud arvestades asja mahukust ja vähest keerukust põhjendatud rohkem kui 1,5 tund. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (sh käibemaks). Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et analoogsetes asjades ei ole põhjendatud õigusteenus suurema tunnihinnaga kui 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 1,5 tundi ning lähtudes tunnihinnast 70 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 105 eurot, millele lisandub käibemaks 21 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Aktsiaselts PlusPlus Capital on hagiavalduses kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 251 eurot (125 + 105 + 21). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.