← Eesti

2-17-16812/57

Obsah (12)§ 210§ 692§ 691§ 689§ 445§ 367§ 163§ 174§ 175§ 177§ 195§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-16812 Otsuse kuupäev Tartu, 27. mai 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo P

) § 445 lg 1 esimese lause kohaselt taotleda kohtult otsuse täitmise viisi kindlaksmääramist selliselt, et tema kasuks välja mõistetud summa tuleb maksta Kimbutajale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse, või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et osaühingu sissemakse tasumise nõue ei ole loovutatav. Seadus ei keela sellise nõude loovutamist ja tegu ei ole ka nõudega, mida ei saaks ilma kohustuse sisu muutmata täita kellelegi teisele kui algsele võlausaldajale. 4

(9)2-17-16812 ÄS § 140¹ lg 2 eesmärk ei ole kaitsta võlausaldajaid. Kui see oleks nii, võimaldaks seadus võlausaldajal endal seda nõuet maksma panna. Sellist võimalust seadus aga ette ei näe. Viidatud sätte eesmärk on anda osaühingule täitmisnõue osaniku vastu. See säte kaitseb eelkõige osaühingut ja osaühing võib raha maksmisele suunatud täitmisnõude loovutada. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud, miks peaks nõude kohase tasu eest loovutamine kahjustama võlausaldajaid. VÕS § 166 lg 1 teine lause lubab loovutada teatud laadi nõudeid majanduslikult samaväärse vastusoorituse vastu. Ka sissemakse tasumise nõuet peab olema lubatud loovutada vähemalt kohase vastusoorituse eest. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei saa paluda rahuldada hagi Kimbutaja kasuks. Kuigi

§ 210

lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse nõude loovutamine eriõigusjärglasele iseenesest asja menetlust, ei saaks hageja enam nõuda kostjalt täitmist endale, sest nõue on loovutatud Kimbutajale. Ringkonnakohtu otsus on ka üllatuslik, kuna menetluse kestel ei väljendanud ringkonnakohus seisukohta, et osa sissemakse tasumise nõude loovutamine on keelatud. Samuti ei pööranud ringkonnakohus menetlusosaliste tähelepanu kordagi sellele, et hageja ei saa nõuda, et hagi rahuldataks Kimbutaja kasuks. 8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

§ 691

p 5 alusel tuleb jätta jõusse maakohtu otsus, arvestades ka Riigikohtu otsuse põhjendusi. Hagi rahuldatakse osaliselt. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

§ 689

lg 21 alusel esitab kolleegium kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

  1. Kassatsiooniastmes on vaidluse all küsimus, kas ÄS § 1401 kohaselt sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali sissemaksmise nõue, mis osaühingul on oma osaniku vastu, on loovutatav. 10.
  2. ÄS § 1401 lg 2 näeb ette, et kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral selle nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. 10.
  3. Ringkonnakohus leidis, et osakapitali sissemakse tasumise nõude loovutamine ei ole tulenevalt VÕS § 164 lg 1 teise lause teisest alternatiivist võimalik, kuna sissemakse tasumise kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui algsele võlausaldajale ehk LF-ile.
  4. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Sissemakse tasumise nõue on oma olemuselt rahalise kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 mõttes ja selle täitmine on samamoodi võimalik nii algsele võlausaldajale (LF-ile) kui ka nõude uuele omajale (hagejale). Vaatamata sellele, et osakapitali sissemakse tasumise eesmärk on ühing kapitaliseerida, ei ole osakapitali sissemakse tasumise nõue mitteloovutatav isiklik õigus. Seega kohaldub praegusel juhul VÕS § 164 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele 5

(9)2-17-16812 isikule. Samuti kohaldub VÕS § 164 lg 2, mille järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
  1. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et ÄS § 1401 lg 2 kaitseb mh ka võlausaldajaid, kuna selle eesmärk on tagada, et juhul, kui osaühingul ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara, saab osaühing nõuda oma osanikult sissemakse tasumist. Kuid seadus ei näe ette võlausaldaja enda õigust nõuda osanikult sissemakse tasumist (erinevalt nt ÄS § 187 lg 4 esimesest lausest, mis näeb teatud eelduste täidetuse korral ette võlausaldaja õiguse esitada ühingu eest kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu).
  2. Kolleegium märgib, et kui osakapitali sissemakse tasumise nõue loovutatakse kohase majandusliku vastusoorituseta, siis võib nõude loovutamise aluseks oleva kohustustehingu osaühingu nimel sõlminud isik olla rikkunud oma kohustusi ja tekitanud osaühingule kahju ning osaühingul (või pankroti korral osaühingu pankrotihalduril) võib olla kahju hüvitamise nõue kahjuliku lepingu sõlminud isiku vastu.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ega ole rikkunud

§-s 699 nimetatud menetlusõiguse normi. Kuna ringkonnakohtu otsuse tühistamise põhjuseks on see, et ringkonnakohus andis tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu, ei pea kolleegium vajalikuks saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on tuvastanud vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ega ole nende tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Seega tuleb jätta jõusse maakohtu otsus, arvestades ka Riigikohtu otsuse põhjendusi.

  1. Kuigi nõude loovutamise vorminõue ei ole kassatsiooniastmes enam vaidluse all, märgib kolleegium selle kohta järgmist. 15.
  2. VÕS § 11 lg 3 näeb ette, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb samas vormis sõlmida ka kokkulepe sellest lepingust tuleneva nõude loovutamise kohta. 15.
  3. ÄS § 138 lg-d 4 ja 5 näevad ette, et osaühingu asutamisdokumendid peavad üldjuhul olema notariaalselt tõestatud vormis. Kui osaühing asutatakse kiirmenetluses, siis asendab asutamislepingut põhikiri ning asutajatel tuleb see digitaalselt allkirjastada (ÄS § 1391 lg-d 3 ja 4). Seega ei pea osaühingu asutamisdokumendid juhul, kui osaühing asutatakse kiirmenetluses, olema notariaalselt tõestatud, vaid seda vormi asendab kiirmenetluses kasutatava põhikirja digitaalallkirjastamine (vt ka Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4090/24, p-d 15 ja 16). 15.
  6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 80 lg 3 kolmanda lause järgi on elektroonilist allkirja mh võimalik anda digitaalallkirjana. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt loetakse tehingu elektrooniline ja kirjalik vorm võrdseks. Seega võis LF osaühingu põhikirjast tuleneva osakapitali sissemaksmise nõude loovutada kirjalikus vormis.
  7. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohtu otsus on üllatuslik, märgib kolleegium järgmist. 16.
  8. Esmalt on hageja seisukohal, et ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik seetõttu, et menetluse kestel ei väljendanud ringkonnakohus seisukohta, et osa sissemakse tasumise nõude loovutamine on keelatud. 6

(9)2-17-16812 16.
  1. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et kõnealust nõuet ei saa kehtivalt loovutada (vt dtl 263). Vastuses apellatsioonkaebusele (vt dtl 285) on hageja VÕS § 164 lg-s 1 ette nähtud loovutamise piiranguid ka käsitlenud ja neile vastu vaielnud. Seega ei ole põhjust ringkonnakohtu otsust üllatuslikkuse tõttu tühistada. 16.
  2. Teiseks tugineb hageja kassatsioonkaebuses sellele, et ringkonnakohus ei arutanud menetlusosalistega seda, et hageja ei saa nõuda, et hagi rahuldataks Kimbutaja kasuks. 16.
  3. Kolleegium on seisukohal, et kui hageja on palunud lõpliku haginõudena mõista rahasumma välja mitte enda kasuks, vaid kolmanda isiku (Kimbutaja) kasuks, siis saab seda lugeda

§ 445

lg-s 1 märgitud taotluseks määrata kindlaks otsuse täitmise viis (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-12, p 29). Seega võis maakohus otsuse resolutsioonis mõista hageja taotletud summa välja Kimbutaja kasuks ja see ei anna põhjust maakohtu otsust tühistada.
  3. Hageja on palunud lisaks 2500 euro suurusele põhinõudele mõista põhivõlalt välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise. Maakohus leidis, et viivis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest ehk alates
  4. novembrist
  5. 17.1.

§ 367

teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 17.

  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt Kimbutaja kasuks välja mõista 509 euro 92 sendi suurune viivis alates hagi esitamisest ehk
  2. novembrist 2017 kuni Riigikohtu otsuse tegemiseni ehk
  3. maini
  4. Samuti tuleb kostjalt Kimbutaja kasuks välja mõista 2500 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
  5. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. 18.

§ 163

lg 1 järgi võib kohus hagi osalisel rahuldamisel muu hulgas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus jättis 81% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 19% kostja menetluskuludest hageja kanda. Pooled ei esitanud apellatsioonkaebust menetluskulude jaotuse sellise viisi peale. Seega ei ole põhjust muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust ning ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes tuleb 81% hageja menetluskuludest jätta kostja kanda ja 19% kostja menetluskuludest hageja kanda. 19.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Maakohus on oma otsuses poolte menetluskulud kindlaks määranud ja pooled ei ole menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustanud. Alljärgnevalt määrab kolleegium kindlaks ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud. 19.

  1. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista 600 euro suuruse õigusabikulu ehk lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hageja kinnitas, et eelnimetatud õigusabikulu on seotud vaid käesoleva tsiviilasjaga. Lepingulise esindaja kulu tulenes järgmistest toimingutest: maakohtu lahendiga tutvumine; apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine; apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja teabe kliendile edastamine; apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, teabe kliendile edastamine ja õigusliku positsiooni kujundamine ning kohtunõudega tutvumine ja teabe kliendile edastamine. 19.
  2. Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hageja 7

(9)2-17-16812 taotletavad lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud.

Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 19.

  1. Seega tuleb hageja menetluskuludeks apellatsiooniastmes määrata 600 eurot. 19.
  2. Kuna menetluskulude jaotuse järgi jääb 81% hageja menetluskuludest kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks apellatsiooniastme menetluskuludena välja mõista 600 × 0,81 = 486 eurot. 19.
  3. Kostja on apellatsioonimenetluses palunud mõista hagejalt välja 396 euro suuruse õigusabikulu ehk lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale osutatud õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et osutatud õigusabi seostub vaid käesoleva tsiviilasjaga. Kuna kostja on füüsiline isik ega ole seega käibemaksukohustuslane, siis lisandub õigusabikuludele käibemaks. Lepingulise esindaja kulu tuleneb järgmistest toimingutest: maakohtu lahendiga tutvumine; nõupidamine kliendiga ja apellatsioonkaebuse koostamine. 19.
  4. Kolleegium leiab, et ka kostja taotletavad lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes on asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud.

Ka kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud apellatsiooniastmes 396 eurot. 19.

  1. Samuti palus kostja mõista hagejalt välja 275 euro suuruse riigilõivu, mille kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel. 19.
  2. Seega tuleb kostja menetluskuludeks apellatsiooniastmes määrata 671 eurot. 19.
  3. Menetluskulude jaotuse järgi jääb 19% kostja menetluskuludest hageja kanda, seega tuleb hagejalt kostja kasuks apellatsiooniastme menetluskuludena välja mõista 671 × 0,19 = 127 eurot 49 senti.
  4. Kassatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista 1833 euro suuruse lepingulise esindaja kulu (11 tundi 45 minutit tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks). 20.
  5. Lepingulise esindaja kulu tulenes järgmistest toimingutest: kohtuasja materjalide ja õigusliku olukorra analüüs 4 tundi; kassatsioonkaebuse koostamine 7 tundi; tutvumine kostja
  6. märtsi
  7. a menetlusdokumendiga ja täiendava menetlusdokumendi koostamine 45 minutit. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis palub ta mõista menetluskulude hüvitise välja koos käibemaksuga. 20.
  8. Kolleegium leiab, et hageja kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Taotletavatest õigusabikuludest on

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud, mis vastavad kokku 5 tunnile 15 minutile. 20.

  1. Põhjendatud ja vajalik ei ole pool tundi
  2. märtsi
  3. a menetlusdokumendiga tutvumise ja täiendava menetlusdokumendi koostamise ajast, kuna hageja esindaja koostatud dokument kordab suuremas osas menetluses juba varem väljendatud seisukohti. Ülejäänud hageja taotletavatest õigusabikuludest on

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud, mis vastavad 5 tunnile, kuna kassatsiooniastmes on vaidluse all vaid üks õiguslik küsimus ning menetlusdokumentide ja menetlustoimingute maht ei ole suur. 8

(9)2-17-16812 20.
  1. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kassatsioonimenetluses 5 tundi 15 minutit tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 5,25 ×130 × 1,2 = 819 eurot (sh käibemaks). 20.
  2. Kostja ei ole kassatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmise taotlust ega menetluskulude nimekirja esitanud. 20.
  3. Kuna menetluskulude jaotuse järgi jääb 81% hageja menetluskuludest kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks kassatsiooniastme menetluskuludena välja mõista 819 × 0,81 = 663 eurot 39 senti.
  4. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 591 eurot 30 senti. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes tuleb kostjalt hageja kasuks lisaks välja mõista 1149 eurot 39 senti (486 eurot + 663 eurot 39 senti). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks seega välja mõista 1740 euro 69 sendi suurune menetluskulu.
  5. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 100 eurot 32 senti. Apellatsiooniastmes tuleb hagejalt kostja kasuks lisaks välja mõista 127 eurot 49 senti. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks seega välja mõista 227 euro 81 sendi (100 eurot 32 senti + 127 eurot 49 senti) suurune menetluskulu. 23.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1512 euro 88 sendi (1740 eurot 69 senti – 227 eurot 81 senti) suurune menetluskulu. 24. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on palunud mõista menetluskulud välja tema ja Kimbutaja kasuks solidaarselt. Kuna hageja ja Kimbutaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõude suhtes solidaarvõlausaldajad, siis tuleb nii menetluskulud kui ka neilt arvestatud viivis mõista välja hageja kasuks. 25.

§ 445

lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Tartu Maakohtu

  1. detsembri
  2. a määrusega on hagi tagatud ja hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Seega jääb hagi tagamise abinõu kehtima.
  3. Hagi tagamise tagatis ja kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatis tuleb

§ 195lg 1 alusel tagastada.

Hageja on taotlenud tagatise tagastamist Kimbutajale. 27. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Saare , Peeter Jerofejev, Kaupo Paal 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.