← Eesti

2-18-7550/80

Obsah (7)§ 695§ 219§ 175§ 176§ 701§ 178§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-7550 Määruse kuupäev Tartu, 27. mai 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Kai Kullerkupp, Ants Kull, Kaupo

) § 175 lg 1 esimese lause tõlgendamisel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 695

, § 692 lg 1 p 2 ja § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis hageja esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest 240 eurot (sh käibemaks) ületavas osas kindlaks määramata, ja määrata hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest lisaks ringkonnakohtu määratud õigusabi tasule 81 eurot (sh käibemaks). Muus osas (s.o osas, milles ringkonnakohus määras hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest 240 eurot (sh käibemaks)) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest tuleb määrata kokku 321 eurot (sh käibemaks). 10.

§ 219lg 6 esimese lause järgi saab kohtu määratud advokaat tasu riigi kulul riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. 3

(6)2-18-7550 RÕS § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 22 lg 7 esimese lause järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstava põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitatavad kulud. 11. Kohus kontrollib RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel esitatud taotluse alusel selle põhjendatust ja õigsust, hinnates tasu suurust (lähtudes RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korras sätestatud tasu arvestamise alustest, vt tasude ja kulude korra § 1 lg 1), esindaja ajakulu ja esindaja tehtud toiminguid. Seega kattuvad riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel kontrollitavad kriteeriumid (esindaja ajakulu ja toimingute hindamine) osaliselt põhimõtetega, mida tuleb silmas pidada ka lepingulise esindaja kulude hüvitamisel

§ 175lg 1 alusel.

Eeltoodut arvestades on hageja esindaja taotluse lahendamisel praeguses asjas olulised ka Riigikohtu seisukohad, mis puudutavad lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamist

§ 175lg 1 järgi viidatud kriteeriumide alusel.

Kolleegium osutab lisaks sellele, et Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt viimati Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 15). Kaalutluspõhimõttest lähtub kohus ka riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramisel RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel.
  3. Ringkonnakohus asus seisukohale, et RÕS § 22 lg 7 järgi on hageja esindaja
  4. juuli
  5. a taotluse alusel riigi õigusabi tasu määramine põhjendatud osaliselt ning hageja esindaja
  6. septembri ja
  7. oktoobri
  8. a taotluste alusel ei ole riigi õigusabi tasu määramine põhjendatud.
  9. Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja määruskaebuse etteheited ringkonnakohtule
  10. juuli
  11. a taotluse alusel riigi õigusabi tasu määramise kohta (ringkonnakohus määras selle taotluse alusel riigi õigusabi tasuks 240 eurot (sh käibemaks)) põhjendamatud. Ringkonnakohus on hinnanud hagejale osutatud õigusabi ajakulu ja tehtud toiminguid ning on riigi õigusabi osutamise eest hageja esindajale makstava tasu suurust põhjendanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et ringkonnakohus ületas diskretsioonipiire.
  12. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esindaja
  13. septembri ja
  14. oktoobri
  15. a taotluste alusel riigi õigusabi tasu määramine põhjendatud, sest taotlustes märgitud menetlusdokumentide esitamiseks ei olnud vajadust. Selline järeldus on vastuoluline ning ühtlasi hageja esindajat eksitav, sest ringkonnakohus määras
  16. augusti
  17. a määrusega

§ 176lg 2 alusel pooltele menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 20.

septembri 2019 ning märkis, et seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta tuleb esitada hiljemalt

  1. oktoobriks
  2. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks nõutud menetlusdokumendid, kuid ringkonnakohus leidis vastuolus oma
  3. augusti
  4. a määrusega, et nende dokumentide esitamiseks ei olnud vajadust.
  5. Hageja esindaja osutas määruskaebuses ka sellele, et
  6. septembri ja
  7. oktoobri
  8. a taotluste esitamine oli vajalik:
  9. septembri
  10. a taotluse kohaselt koostas ta menetluskulude nimekirja, esindades alaealist last, ning
  11. oktoobri
  12. a taotluse kohaselt tutvus ta kostja menetluskulude 4

(6)2-18-7550 nimekirjaga ja koostas selle kohta seisukoha ning ringkonnakohus on määruse tegemisel tema seisukoha arvesse võtnud. Praeguses asjas tuleb seega määruskaebuse alusel vastata mh küsimusele, kas hageja esindaja saab taotleda riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist menetluskulude nimekirja koostamise eest olukorras, kus ta on esindanud isikut, kellel endal ei ole selle dokumendi koostamiseks õigusalaseid teadmisi. Kolleegium osutab Riigikohtu 11. novembril 2014. a tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 tehtud määruses avaldatud seisukohale

§ 175lg 1 kohaldamisel.

Viidatud määruse p-s 12 märgiti, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes (sama seisukohta on kolleegium viimati kinnitanud 27.

novembril 2019 tsiviilasjas nr 2-18-10073/22 tehtud määruse p-s 22). Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta muuta. Kuna

ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esinduse tõttu kandma. Selliseks kuluks on mh ka menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning nende dokumentide kohtule esitamise kulu. Menetluskulude avalduse ja nimekirja esitamine iseenesest ei vaja õigusalaseid eriteadmisi. Seevastu ei ole eeltoodud lihtsa toiminguga samastatav menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine, mille puhul tuleb menetlusosalisel lähtuda seaduses sätestatud nõuetest (vt

§ 176

lg 1 esimene lause ja lg-d 4–6) ning menetlusosalisel tuleb kanda õigusalaste eriteadmiste puudumisest tingitud eksimuste riski (menetlusosalisele kahju tekkimise võimalus). Kolleegium peab põhjendatuks käsitada eeltoodud toiminguid (menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine ning nende dokumentide kohtule esitamine) hüvitatavate kulude hindamise seisukohalt ühtse toiminguna. Põhjendatuks ei saa kolleegiumi hinnangul pidada ka seda, kui isikut esindab tsiviilkohtumenetluses kõigis toimingutes lepinguline esindaja, kellele isik on teinud ülesandeks oma asjade ajamise, kuid menetluskulude nimekiri tuleks isikul sellele vaatamata esitada iseseisvalt.

§ 176

lg 7 järgi toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Vastaspoole menetluskulude kohta põhjendatud seisukoha esitamine eeldab samuti õigusalaseid eriteadmisi nagu menetluskulude avalduse ja nimekirja koostaminegi. Ülaltoodud põhjendustest lähtuvalt asub kolleegium seisukohale, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.

  1. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et ringkonnakohtu määrus tuleb hageja esindaja
  2. septembri
  3. a ja
  4. oktoobri
  5. a taotluste alusel menetluskulude nimekirja koostamise ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamisega seotud toimingute eest nõutava tasu rahuldamata jätmise osas tühistada.

§ 701lg 3 esimese lause alusel teeb Riigikohus tühistatud osas uue määruse.

Hageja esindajale menetluskulude nimekirja koostamise ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamise eest riigi õigusabi tasu määramisel järgib kolleegium käesoleva määruse p-s 11 toodud põhimõtteid. 5

(6)2-18-7550
  1. septembri ja 1.oktoobri
  2. a taotluste kohaselt palus hageja esindaja määrata riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest vastavalt 32 eurot 40 senti (sh käibemaks) ja 48 eurot 60 senti (sh käibemaks). Kolleegium leiab, et hageja esindaja need taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes RÕS §-dest 22 ja 23 ning tasu ja kulude korra (pärast
  3. septembrit 2019 kehtivas sõnastuses) § 1 lg-st 10, § 2 lg-st 4 ja § 10 lg-st
  4. Kolleegium määrab
  5. septembri ja
  6. oktoobri
  7. a taotluste alusel hageja esindaja riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest kokku 81 eurot (sh käibemaks). Arvestades, et ringkonnakohus määras põhjendatult hageja esindaja
  8. juuli
  9. a taotluse alusel riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 240 eurot (sh käibemaks), on kõikide hageja esindaja taotluste alusel määratavaks riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest kokku 321 eurot (sh käibemaks). Riigi õigusabi tasu ja kulude maksmist korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur.
  10. Hageja esindaja palus lisaks kindlaks määrata riigi õigusabi tasu hagejale riigi õigusabi osutamise eest Riigikohtus. Kolleegium leiab, et hageja esindaja vaidlusaluse määruskaebuse menetlemise kulude hüvitamiseks esitatud taotlus tuleb jätta

§ 178lg 4 järgi rahuldamata.

Viidatud sätte järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. 18. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149

lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon hageja esindajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.