) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 võimaldab vähendada elatist alla miinimummäära mõjuval põhjusel, milleks mh on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist sA laps.
lg 2 näol on tegu näidisloeteluga ja mh ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (Riigikohtu lahend tsiviilasjas3-2-1-35-17, p 28.2). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, milleks on seaduses sätestatud elatise miinimummäära muutumine (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-124-15, p 15). Riigikohus on selgitanud ka seda, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem 3 oleks suuteline kohtuotsust täitma. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-127-09 p 12). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-174-16 p-de 18 ja 21 kohaselt tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise eesmärk on tagada, et alaealiste laste vajadused oleks kaetud ja et ülalpidamises osaleksid mõlemad vanemad, kuid samas tuleb arvestada, et ka vanematel peab säilima võimalus ennast ülal pidada. Hagi esitamise ajal oli kahele lapsele väljamõistetud elatis kokku 540 eurot, hageja sissetulekuks oli vanemahüvitis 540 eurot ja lapsetoetus 60 eurot (t lk 14) ning hagejal on kolmas laps. Selliselt ei ole hagejal täies ulatuses võimalik kostjatele elatist tasuda või siis elatise tasumisel tagada endale ja kolmandale lapsele minimaalset elatustaset. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja saab iga kuu kostjate isalt 150 eurot ühisvara jagamise hüvitisena (t lk 25-26 pöördel), kuna ka see täiendav summa ei võimalda pidada ülal lapsi võrdselt minimaalse elatise ulatuses. Kohtule esitatud tõenditest ei järeldu seda, et hageja abikaasal on hea sissetulek (esitatud hageja abikaasa äriühingu konto väljavõte – t lk 27-28 pöördel – ja hageja abikaasa konto väljavõte – t lk 61-65) ning hageja abikaasal ei ole pealegi ka kohustust kostjaid ülal pidada. Kostjad on esitanud tõendid (kuvatõmmised sotsiaalmeediast t lk 55-58 pöördel), mis kostjate hinnangul kinnitavad, et hageja tegelikult töötab. Kohus ei saa nende fotode pinnalt asuda seisukohale, et hagejal on püsiv töötasu (mida ta varjab), kuivõrd fotod pärinevad üksikutest päevadest ja osade fotode puhul pole kuupäeva juures. Töötasu saamine ei nähtu hageja ega tema abikaasa kontoväljavõtetest. Kohus on seisukohal, et hageja sissetulek ei ole piisav elatise tasumiseks seadusjärgses minimaalmääras. Kohus arvestab ka sellega, et laste põhivajadused on kaetud ka elatise vähendamise korral. Kostjate igakuised kulud on 570 ja 540 eurot (s.o kokku 1 110 eurot). Seejuures on kuludeks kokku 150 eurot üritustele ja 80 eurot arendavatele mängudele, 240 eurot eesti keele järeleaitajale. Hädavajalike kulutuste (nt söök, riided, eluasemega seotud kulud, koolikohustuse täitmisega seotud kulud) katmine on tagatud ka juhul kui elatis jääb alla seaduses sätestatud miinimumi. Lisaks on laste vajadused osaliselt kaetud ka isale laekuvate lastetoetustega. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus peab põhjendatuks vähendada 09.10.2018 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõistab välja elatise kummagi lapse kasuks summas 180 eurot. Arvestades hagejal kolmanda lapse olemasolu ning sissetulekut ca 750 eurot (koos kostja poolt igakuiselt tasutava summaga), samuti kostjate põhivajaduste rahuldamiseks vajalikke summasid, tagab kohtu hinnangul elatise vähendamine 180 euroni laste võrdse kohtlemise ning hagejale samuti teatud rahaliste vahendite säilimise. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei mõjuta asja lahendust. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.