← Eesti

2-20-2343/4

Obsah (15)§ 407§ 163§ 468§ 394§ 442§ 178§ 322§ 177§ 444§ 367§ 173§ 174§ 138§ 144§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2020, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-2343 Tsiviilasi Akt

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista E. L.lt (L.) Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks Bigbank AS-i ja kostja vahel 12.01.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr SL16-01-1429769 tulenev võlgnevus summas 6300,88 eurot (millest 4573,35 eurot põhivõlgnevus, 629,44 eurot intress, 35,00 eurot sissenõudekulu ja 1063,09 eurot põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja 27.03.2020 (kaasa arvatud) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis). 3. Välja mõista E. L.lt (L.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 28.03.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 4573,35 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa. 4.

§ 163lg 1 alusel jätta E.

L. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõiv 450,00 eurot ning hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 64,67%. Tsiviilasi nr 2-20-2343

  1. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1020,00 eurot (600,00 eurot riigilõiv ning 420,00 eurot esindaja kulud (sisaldab käibemaksu 20%)).
  2. Mõista E. L.lt (L.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 721,61 eurot (riigilõiv 450,00 eurot ja esindaja kuludest 271,61 eurot).
  3. Väljamõistetud menetluskuludelt on E. L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12.02.2020 Pärnu Maakohtule avalduse E. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 05.03.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 10.02.2020 üleandmisega kostja vennale E. L.le.

§ 322lg 1 alusel loetakse sellega 2

(6)Tsiviilasi nr 2-20-2343 dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 24.02.2020 kell 24.
  2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

  1. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Bigbank AS vahel 12.01.2016 sõlmitud väikelaenuleping nr SL16-01-1429769, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenusumma 5000 eurot kasutamist ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.02.2016 summas 84,29 eurot kuni viimase osamakseni 10.02.2021 summas 161,29 eurot. Kostja ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 12.12.2016 osamaksest. Laenuandja teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 04.05.
  2. Kostja on teinud ühe tasumise peale lepingu ülesütlemist s.o 16.01.2018 summas 50 eurot, mille hageja on arvestanud tasutuks põhiosa katteks. 27.11.2017 loovutas Bigbank AS oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital, millest teavitati kostjat kirjalikult.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 4573,35 eurot põhivõlgnevus; 2) 629,44 eurot intress perioodil 12.12.2016 kuni 04.05.2017; 3) 3674,67 eurot viivis põhivõlalt perioodil 05.05.2017 kuni 12.02.2020 (kaasa arvatud), arvutatud määraga 0,079178% päevas (28,9% aastas / 365); 3) 35,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1 ja 164 lg 1-
  5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 600,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 8. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-20-2343 Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb Bigbank AS ja kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust, millega on hageja õiguseelane kostjale andnud laenu. Kostja on laenu põhiosast tagastanud 50,00 eurot. Bigbank AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani nõuetekohaselt täitnud.
  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
  2. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 4573,35 eurot ning enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi võlgnevus 629,44 eurot.
  3. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
  4. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks põhivõlalt perioodil 05.05.2017 kuni 12.02.2020 (kaasa arvatud) määraga 0,079178% päevas. Kohus on hagejale 05.03.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu
  5. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär). 4
(6)Tsiviilasi nr 2-20-2343
  1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on lepingu punkti 6.1 mõistes on tasumisega viivitamise korral viivise määraks intressimäär, mis on 0,079178% päevas (28,9% aastas/365). Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr oli lepingu sõlmimise ajal ja kuni 30.06.2016 8,05%, alates 01.07.2016 kuni siiani on 8% aastas, see on mõlemal juhul 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aasta (0,066% päevas)). Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, tüüptingimus on muutunud lepingu osaks, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
  2. Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivist alates 05.05.2017 ning arvestanud 16.01.2018 laekunud 50 euro võrra põhivõla vähenemist. Põhivõlalt 4623,35 eurolt perioodil 05.05.2017 kuni 16.01.2018 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 260,43 eurot. Põhivõlalt 4573,35 eurolt perioodil 17.01.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.02.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 758,68 eurot. Seega hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 1019,11 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
  3. Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 4573,35 euro täieliku tasumiseni määras 0,079178% päevas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Täiendavalt on menetluse ajal (alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 13.02.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.t 26.03.2020 kaasa arvatud)) põhivõla kogusummalt 4573,35 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas 43,98 eurot. Alates 27.03.2020 kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid piirab viivise kogusummat põhivõla summaga. MENETLUSKULUD 16.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (

§ 144p 1; p 7). 5

(6)Tsiviilasi nr 2-20-2343 17.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Hageja lepingulise esindaja kulud kohus jätab kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 64,67% ulatuses ning seega kostja kanda jääb hageja õigusabikuludest 64,67%. Hageja menetluskulud osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad hageja enda kanda. 18. Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 10 241,44 eurot ja tasunud riigilõivu summas 600,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus esitada nõudeid enda äranägemise järgi ja seega on esitatud nõudelt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluses kantud kulu. Vastavalt kulude jaotusele peab aga kostja sellest hagejale hüvitama osa, mis hagejal tulnuks tasuda rahuldatud ulatuses nõuetega hagiavalduse esitamisel. Tagaseljaotsusega rahuldatud nõuetega hagi hind oleks 6622,77 eurot (põhivõlg 4573,35 eurot + intressivõlg 629,44 eurot + sissenõudmiskulu 35 eurot + hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause määras summas 1019,11 eurot + ühe aasta viivisesumma 365,87 eurot). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga 6001 kuni 7000 eurot nõutav riigilõiv 450 eurot. 19. Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) 420 eurot on selles asjas põhjendatud ja vajalikud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, seega tuleb kostjal hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitada koos käibemaksuga.

Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 1020,00 eurot (600,00 eurot riigilõiv ning 420,00 eurot esindaja kulud (sisaldab käibemaksu 20%)). 20. Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 721,61 eurot (450,00 eurot riigilõiv + 271,61 eurot 64,67% suurune osa lepingulise esindaja kuludest). 21.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.