← Eesti

2-19-18795/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Edasikaebamise kord Viru Maakohus Kaire Pullerits 12. mai 2020, Jõhvi ko

§ 661lg 4).

RESOLUTSIOON

  1. Kinnitada I. D. (hageja) ning T. Z. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.
  2. I. D. tasub T. Z.le peale kompromissi kinnitamist kohtu poolt kuni T. Z.i täisealiseks saamiseni, so 29.08.2028 tema ülalpidamiseks elatist 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot kuus. 1.
  3. I. D. kohustub T. Z.i ülalpidamiseks tasuma elatist iga kuu 15-ndaks kuupäevaks kostja seadusliku esindaja Y. S. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx, maksekorralduse selgitusega: „Elatis”. 1.
  4. I. D. kohustub elatise maksetega viivitamisel tasuma viivist 0,05% päevas. 1.
  5. I. D. kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse ja viivise osas.
  6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-
  8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1

(3)I. D. esitas 29.11.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi T. Z. vastu elatise vähendamise nõudes. 11.05.2020 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja ja kostja seaduslik esindaja leppisid kompromissi korras kokku, et hageja maksab kostjale elatist 225 eurot kuus. Elatis tuleb tasuda kostja seadusliku esindaja arvelduskontole peale käesoleva kompromissi kinnitamist kohtu poolt 15-ndaks kuupäevaks, makse selgitusse tuleb märkida „Elatis“. Hageja poolt käesolevast kompromissist tuleneva maksetega viivitamisel on kostjal õigus nõuda viivist 0,05 % iga viivitatud päeva eest alates makse tähtpäevast ning hageja allub kohesele sundtäitmisele võla ja viivise osas. Pooled loobusid kohtumäärusele edasikaebeõigusest. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus märgib, et kompromissi tekstis on hageja ja kostja ekslikult vahetusse läinud. Kohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kompromissi sisu ja kohus määratles kohtumääruse resolutsioonis menetlusosalised õigesti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-18795 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 2

(3)

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.