Obsah (7)

§ 61§ 238§ 180§ 175§ 306§ 126§ 159

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-20-84 06. veebruaril 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Kattre Vaher ja tõlgi Marianna Sidorok juureso

§ 61

kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosuss. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. Kuigi kohtueelses menetluses K. Lahesoo enda süüd ei tunnistanud, siis kohtuistungil ei eitanud ta kuriteo toimepanemist ning kinnitas, et läks detsembris varastama, ta oli nii täis, et ei saanud midagi aru, kui ta politseisse viidi. Lisaks süü omaksvõtule kinnitavad K. Lahesoo süüd tunnistaja Juri Grechini ütlused, millega on kooskõlas ka asitõendi vaatlusprotokollides koos fototabelitega kajastatu. Tunnistaja J G ütluste kohaselt, olles 05.12.2019 tööl aadressil Aia 3, Tallinn, teatas turvakaamerate operaator kella 21.56 paiku raadio teel, et meesterahvas väljus kauplusest eelnevalt põue pandud Prismale kuuluva kaubaga Saaremaa 0,5 l viina, milles eest ta ei tasunud. Kuna selle juhtumi kohta laekus info liiga hilja, siis meeskodanikku kinni pidada ei õnnestunud. Soovis lisada, et koos Saaremaa viinaga varastas meestearhvas ka šokolaadi Snikers, üldine kahju on 15,51 eurot. 06.12.2019 episoodis andis J. G ütlusi, et olles 06.12.2019 tööl kaupluses Prisma Express aadressil Aia 3, Tallinn, teatas turvakaamerate operaator kella 05.00 paiku raadiojaama teel, et meesterahvas, 2 kes eelnevalt oli sooritanud 05.12.2019 kella 21.56 paiku samas kaupluses varguse, sisenes nende kauplusesse. Kell 05.04 eelmainitud meeskodanik läbis kassaliinid ja oli tema poolt kinni peetud peale turvaväravate läbimist. Isikul oli põue taskus Prismale kuuluv Glög 0,7 l, mille kohta isikul puudus esitamiseks ostutšekk. 06.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollides on vaadeldud salvestusi Prismast aadressil Aia 3, Tallinn kuupäevadega 05.12.2019 ja 06.12.

1. Esimeselt asitõendi vaatlusprotokollilt koos fototabeliga (tl 8-11) on näha, kuidas 05.12.2019.a kella 21:54 ajal on alkoholiriiuli juures meesterahvas, kes sarnaneb Konstatntin Lahesooga (pilt 1) ja kes võtab riiulilt viinapudeli, pannes selle jope paremasse välimisse taskusse (pilt 2). Kella 21:55 paiku võtab meesterahvas magusariiuli juures peoga esemeid ja paneb endale jope vasemasse välistaskusse (pilt 3). Siis võtab ta parema käega magusariiulilt mitu pikliku eset ja paneb need ka jope vasakusse taskusse (pilt 4). Võtab veel kolmaski ja neljas kord paar pikliku eset ja paneb seekord paremasse taskusse (pilt 5). Salvestusel on näha, kuidas kell 21:56 möödub meesterahvas turvaväravatest ilma, et oleks taskusse pandud esemete eest maksnud (pilt 6). Teiselt asitõendi vaatlusprotokollilt koos fototabeliga (tl 12-16) on näha, kuidas 06.12.2019.a kell 05:03 võtab meesterahvas riiulilt pudeli (pilt 1-2), liigub natuke eemale, keerab kaamera poole selja, tõstab vasakpoolse jopehõlma üles (pilt 3) ja paneb pudeli põuetaskusse. Kui meesterahvas jope hõlma lahti laseb, ei ole tal enam pudelit käes (pilt 4). Salvestuselt on näha, kuidas meesterahvas, kes sarnaneb Konstantin Lahesoole, liigub poe väljapääsu poole (pilt 6), kell 05:04 möödub meesterahvas turvaväravatest ja turvamees peab ta kinni ning juhatab poodi tagasi (pilt 7). Seda, et poe väljapääsu juures peeti kinni Konstantin Lahesoo, kinnitab kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti 06.12.2019 kell 05.04 aadressil Aia 3, Tallinn kinni Konstantin Lahesoo. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-08 kohaselt süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 03.10.2019.a kohtuotsusest nähtub, et Konstantin Lahesood on 2019 aastal karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (süüdistusakti 19231602393 kohaselt süüdistati K. Lahesood kahes varguse katse episoodis kuupäevadel 29.09.2019 ja 01.10.2019). Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest ning 28.07.2019 ja 28.09.2019 kiirmenetluse otsustest väärteoasjades nr 2440,19,003766 ja 2316,19,008575, et K. Lahesood on ka väärteokorras karistatud varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu, s.o KarS § 218 lg 1 ja KarS § 218 lg 1 - § 251 järgi (teod on toime pandud vastavalt 28.07.2019 ja 27.09.2019). Lähtudes süüdistatava karistusandmetest leiab kohus, et K. Lahesoo poolt varavastaste süütegude toimepanemine on kujunenud tema elatusallikaks, ta sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt ning püüab järjepidevalt leida ebaseaduslikke lahendusi enda varalise seisundi parandamiseks. Arvestades, et juba ligikaudu nädal pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemisest jätkas ta varguste toimepanemist, viitab süüdistatava käitumine kohtu hinnangul selgelt sellele, et varastamine on saanud K. Lahesoo elustiiliks, mistõttu peab kohus tema käitumist varguse toimepanemisel süstemaatiliseks KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. On ka usutav, et isik, kes järjepidevalt võtab kauplusest kaupa ning möödub kassadest kauba eest tasumata, paneb varavastaseid süütegusid toime rahalise kasu saamise eesmärgil ehk tema käitumises on tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud süüdistuses näidatud ajal ning kohas ning need pani toime süüdistatav. Kuna kuriteokatse neeldub sama kvalifikatsiooni lõpuleviidud süüteos, tuleb K. Lahesoo süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-1811, p 8.1). Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul on K. Lahesood võimalik karistada üksnes vangistusega. K. Lahesoo on isik, keda on varem analoogse varavastase süüteo toimepanemise eest karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning tema karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud. Süüdistatava karistusregistri andmetest on näha, et
2. aastal on teda karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest - 28.07.2019 karistati PPA Ida prefektuuri poolt 28.07.2019 toime pandud väheväärtusliku vallasasja varguse eest KarS § 218 lg 1 alusel ja 28.09.2019 karistati PPA Põhja prefektuuri poolt 27.09.2019 toime pandud väheväärtusliku vallasasja varguse katse eest KarS § 218 lg 1 - § 251 alusel. Samuti on K. Lahesoo kriminaalkorras süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.10.2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus, mille kandmiselt K. Lahesoo 29.11.2019.a vabanes. Käesolevas kriminaalasjas on K. Lahesoole esitatud süüdistus 05.12.2019 ja 06.12.2019 toime pandud varavastastes süütegudes. Kuivõrd K. Lahesoo jätkas juba ligikaudu nädal pärast vangistusest vabanemist varguste toimepanemist, ei ole järelikult K. Lahesoo mingeid järeldusi oma käitumisest senini teinud ning isegi vabadusekaotuslik karistus ei ole tema õiguskuulekust taganud. Seetõttu leiab kohus, et K. Lahesoo puhul ei ole rahaline karistus piisav, mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Käesoleval juhul süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 inkrimineeritav kuritegu on varavastane kuritegu, KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eesmärgiks on saada varalist kasu teiste isikute arvelt enda majandusliku olukorra parandamiseks. Selline teo iseloom viitab süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele, millest saab järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks ka piisavalt maksevõimeline. Süüdistatava ebapiisavaid rahalisi vahendeid kinnitab ka tema 2017-2018 aasta keskmise päevasissetulek, milleks oli 0 eurot ning karistusregistri andmete kohaselt on temale väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kuna käesoleval juhul on tegemist kahe episoodiga, tekitatud kahju ei olnud suur ning raskendavad asjaolud puuduvad, K. Lahesoo on tehtut kohtuistungil kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, leiab kohus, et vaatamata süüdistatava käitumise süstemaatilisusele on võimalik talle mõista karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 9 kuud vangistust, mida tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et sõltuvusprobleemidega isik suudaks alluda kontrollnõuetele ning tegema ettenähtud korras üldkasulikku tööd. K. Lahesoo tunnistas ise kohtuistungil, et soovis alkoholisõltuvuse ravimiseks minna Lootuse Külla ning viimati tarvitas narkootilisi aineid 2019.a augustis. Ka K. Lahesoo vähene tööharjumus (K. Lahesoo kohtus antud selgituste kohaselt töötas ta viimati 2011.a) kinnitab kohtu veendumust, et K. Lahesoo puhul ei oleks tööle mitteilmumine välistatud ning karistus võib jääda täitmata. Lähtudes K. Lahesoo poolt toime pandud kuritegude tehioludest, tema varasemast karistatusest, uute süütegude toimepanemisest peale vanglast vabanemist vähese aja möödumisel ning õiguskorra kaitsmise huvidest, on kohus 4 veendunud, et K. Lahesool tuleb asuda reaalset vangistust kandma. Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning K. Lahesoo oli kinni peetud 06.12.2019, tuleb karistusaja alguseks lugeda nimetatud kuupäev. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4, 9 kohaselt: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise.

§ 175lg 1 p 4, 9 alusel tuleb K.

Lahesoolt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ja kaitsjatasu summas 389,40 eurot. Kohus võimaldab isikul tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning kohtule teadaolevalt puudub K. Lahesool töökoht ka pärast vanglast vabanemist. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et 2 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Juhindudes

§-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Konstantin Lahesoo KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista vangistus 9 kuud.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Konstantin Lahesoole mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 6 kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka lugeda karistuse kandmise alguseks 06.12.2019.a.

§ 175

lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Konstantin Lahesoolt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu summas 389,40 eurot. Menetluskulud kokku summas 1265,40 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 105,45 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank.

§ 159

lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 5 Asitõend kohtuotsuse jõustumisel: - 2 DVD plaati, mis asuvad toimiku materjalide juures - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 06.02.2020.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 06.03.2020.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6