lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnustada Toomas Karileri suhtes tehtud Soome Vabariigi Etelä-Savo esimese astme kohtu (Etelä-Savon käräjäoikeus) 23.04.2018.a otsust nr 2018/117404 ja tunnistada lahendi täitmine Toomas Karilerilt väljamõistetud rahalise karistuse osas Eesti Vabariigis lubatavaks osaliselt. 2.
S § 47 lg-st 1, vähendada sissenõutud rahalise karistuse summat 800 (kaheksasaja) euroni. 1 3.
alusel pööratakse Toomas Karileri poolt täitmisele kuuluv rahaline karistus summas 800 (kaheksasada) eurot Eesti riigi tuludesse.
lg 1 p-st 1 tulenevalt pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Eesti Vabariigile Soome Vabariigi asutuse poolt esitatud tunnistusest Etelä-Savo esimese astme kohtu 23.04.2018.a otsuse kohta nähtub, et Toomas Kariler on 08.11.2017.a Heinävesis, Soomes põhjustanud raske liiklusohu, sõites kiirusega 139 km/h alal, kus kehtis kiiruse piirang 80 km/h. Tema poolt toimepandud rikkumine kvalifitseeriti Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 23 § 2 ja teeliiklusmääruse § 3
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et Toomas Karileri poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist sõidukiga lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega ehk liiklussüüteoga.
p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo, sealhulgas süütegude eest, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 2 eraldi kontrollima, kas rahalise karistuse tunnustamise eelduseks peab Toomas Karileri poolt toimepandud süütegu olema karistatav ka Eesti Vabariigis.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Toomas Karileri suhtes tehtud otsus on jõustunud 23.05.2018.a. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Soome Vabariigi otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus. Tunnistuse kohaselt on Toomas Karileri teavitatud isiklikult või pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ning samuti teavitatud sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Isik ei ole vaidlustamise võimalust ise kasutanud. Ka muid
§-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud, ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine
lg 3 kohaselt rahatrahvi tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega
mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt
lg 1 p-st 1, § 50870 pst 2 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi Etelä-Savo esimese astme kohtu (Etelä-Savon käräjäoikeus) 23.04.2018.a otsuse täitmine Toomas Karileri suhtes tunnistada lubatavaks. Samas peab kohus vajalikuks täitmisele kuuluva rahalise karistuse suuruse määratlemisel lähtuda järgnevast.
lg 1 p 4 järgi võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Praegusel juhul on sama liiki teoks Eesti Vabariigis liiklusalane väärtegu, mis oleks kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ehk mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisena 41–60 kilomeetrit tunnis. Taolise teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 47 lg 1 järgi on trahviühiku suuruseks 4 eurot ja seega oleks riigisisese õiguse kohaselt sama liiki teo eest määratavaks rahatrahvi maksimaalseks summaks 800 eurot. Silmas tuleb pidada ka seda, et
kohaselt pööratakse antud juhul rahatrahv Eesti riigi tuludesse, sest käesoleval juhul ei ole Eesti Vabariik ja Soome Vabariik leppinud kokku teisiti. Kõike nimetatud arvestades peab kohus õiglaseks vähendada edasiselt Eesti Vabariigi kasuks sissenõutava rahalise karistuse summat Eesti Vabariigis sama liiki teo eest sätestatud rahatrahvi maksimaalse summani, s.o 800 euroni. 3 Kohus juhindub
S § 47 lg 1. Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.