) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tulenevalt
lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda hageja nõude täitmisest, sest kostjal on nõue hageja vastu. Kostja väidetel on tal kostja ja AS SEB Liising vahel sõlmitud müügilepingust nr. XXX nõue AS SEB Liising vastu (t.l. 43-50).
lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kuna vaidlust ei ole, et kostjal oleks hageja vastu samast 09.02.2017 sõlmitud laenulepingust nr xxx mingeid nõudeid hageja vastu, siis ei ole tõendatud kostja väide, et tal on õigus keelduda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestada kostja nõuet AS SEB Liisingu vastu kostja laenulepingust tuleneva kohustusega hageja ees (t.l. 49-50). 3
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuna vaidlust ei ole, et kostjal oleks nõue hageja vastu, siis ei või kostja oma nõuet AS SEB Liising vastu tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Kostja väide, et AS SEB Pank ja AS SEB Liising on üks ja sama isik ei ole veenev ega tõendatud, sest pooled ei vaidle, et tegemist on kahe erineva juriidilise isikuga. Asjaõigusseaduse § 6 teise lause järgi ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja on kohustatud tasuma hagejale laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 28 716,61 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlust ei ole, et poolevahelise laenulepingu punkti 9.6 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate mistahes maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0.5% tähtaegselt tasumata makse summast iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole, et 21.03.2019 seisuga on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse 28 716,61 euro tasumisega viivitamise eest viiviseid 5 549,33 eurot (t.l. 17). Tuvastatud on, et kohtuotsuse tegemise päevaks oleks hageja põhivõlgnevuse 28 716,61 euro tasumisega viivitamise eest tasumisele kuuluvate viiviste summaks alates 21.03.2019 46 951,66 eurot. Hageja on palunud nõuda viiviseid kokku maksimaalselt põhiosa nõudega võrdses summas, s.o. 5 549,33+23 167,28=28 716,61 eurot. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on tõendatud, et kostjal tuleb hageja nõudel tasuda hagejale põhivõlgnevuse 28 716,61 euro tasumisega viivitamise eest viiviseid 28 716,61 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Vaidlust ei ole, et 09.02.2017 Tallinna notar G S poolt tõestatud kommertspandi seadmise lepingu (not.reg.nr xxx) alusel seati kostjale kuuluvale vallasvarale 1. järjekoha kommertspant summas 39 000 eurot, millega on m.h tagatud ka laenuepingust tulenevad nõuded (t.l. 12-16). Kommertspandi seaduse (KomPS) § 3 kohaselt on kommertspandiga pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 näeb ette, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist 4 kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292–295 sätestatut. Hageja taotlusel on põhjendatud määrata otsuse kindlaks, et kostja rahalise kohustuste täitmiseks tuleb pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu 1 100 eurot, mis koosneb kulust riigilõivule. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 57 433,22 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 1 100 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 1 100 eurot (t.l. 23). Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud menetluskulud 1 100 eurot, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.