Obsah (8)

§ 43§ 152§ 37§ 41§ 49§ 121§ 155§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-2411 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahj

) § 152 lg 1 p 1 ja § 124 lg 2 alusel, jättes rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis

1. novembri
2. a määrusega halduskohtu määruse jõusse. Kaebaja esitas
3. novembril 2019 ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. 1.
4. Tartu Vangla andis
5. novembri
6. a vastusega nr 1-13/237-2 taotlejale tähtaja, et taotleda menetluse uuendamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 alusel. Tartu Vangla selgitas taotlejale, et tegemist on sisult sama taotlusega, mille menetlus lõppes
7. märtsi
8. a otsusega nr 1-13/54-
9. Kui menetlus on lõppenud, puudub õigus sama taotlust uuesti menetleda, v. a juhtudel, kui esinevad menetluse uuendamise alused. Samas selgitas vangla, et uuendamise aluseks olevad asjaolud ja põhjused tuleb esitada taotlejal endal ning uuendamise aluste puudumisel on vanglal õigus jätta teistkordselt esitatud kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. 1.
10. Kaebaja märkis enda
11. detsembri
12. a vastuses, et sel alusel ei ole toimunud kokkulepet vanglaga, sisulist arutelu ega tehtud kohtuotsust. Samuti ei ole varem esitatud 12 500 euro suurust kahjunõuet (tl 8-8p). 1.
13. Tartu Vangla jättis
14. detsembri
15. a otsusega kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna selle nõude menetlus on lõppenud Tartu Vangla
16. märtsi
17. a otsusega nr 1-13/54-2 ja menetluse uuendamise alused puuduvad (tl 11).
18. X esitas
19. detsembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et on esitanud
20. detsembril 2019 vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mille vangla jättis
21. detsembril 2019 läbi vaatamata. Kaebuse kohaselt on vangla tekitanud kahju kaebaja tervisele seonduvalt rangluumurruga. Kaebaja taotleb hüvitist 12 500 eurot või kohtu äranägemisel.
22. Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele
23. detsembril 2019 kaebaja
24. novembri
25. a taotluse,
26. detsembri
27. a kahjunõude lisana pealkirjastatud dokumendi ning Tartu Vangla
28. novembri
29. a kirja ja
30. detsembri
31. a otsuse. Lisaks selgitas Tartu Vangla, et kaebaja on samasisulise kaebusega pöördunud kohtusse ka juba varem, kuid kaebetähtaeg haldusasjas nr 3-191504 on jäetud ennistamata ja menetlus lõpetatud. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 43

lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 152

lg 1 p 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (lg 3).

1. Praegusel juhul ilmneb kohtute infosüsteemist, et kaebaja esitas juba
2. juulil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tartu Vangla
3. märtsi
4. a otsuse nr 1-13/54-2 tühistamist ja vanglalt kaebaja kasuks hüvitise 12 000 eurot väljamõistmist (haldusasi nr 3-18-1401). Tartu 2 Halduskohus lõpetas
5. oktoobri
6. a määrusega haldusasja nr 3-18-1401 menetluse

§ 152

lg 1 p 1 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Halduskohtu määrus jõustus

1. detsembril
3. Praeguses asjas on kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist samal alusel nagu ka haldusasjas nr 3-18-
4. Seega on tegemist kaebusega sama nõudega samal alusel nagu haldusasjas nr 3-18-
5. Kuna viidatud asjas on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, on olemas alus praeguse haldusasja lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 1 järgi.

Selle aluse kohaldamist ei välista asjaolu, et haldusasjas nr 3-18-1401 taotles kaebaja 12 000 euro suurust hüvitist, kuid praeguses asjas on taotletav hüvitis 12 500 eurot. Varasemast erinev hüvitise suurus ei tähenda, et kaebuse nõue või alus oleks varasemast erinev. Kaebuse nõude all peetakse ilmas

§ 37

lg-s 2 loetletud nõudeid (sh hüvitamisnõue) ning kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (

§ 41lg 2).

Ka

§ 49

lg 3 p 2 kohaselt ei peeta kaebuse muutmiseks rahalise nõude suurendamist või vähendamist.

§ 152

lg 1 p 1 kohaldamine ei ole välistatud ka juhul, kui haldusasjas ei ole jõutud sisulise vaidluseni (sh kohtuotsuseni). See säte näeb ette kaks alternatiivset menetluse lõpetamise alust, milleks üks on menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumine. Samuti ei välista menetluse lõpetamist

§ 152

lg 1 p 1 alusel praeguses asjas asjaolu, et kaebaja on ka haldusasjas nr 3-19-1504 esitanud kahju hüvitamise nõude, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist sarnastel asjaoludel nagu haldusasjas nr 3-18-1401 ning käesolevas asjas. Vaidlus haldusasjas nr 3-19-1504 menetluse lõpetamise üle kaebetähtaja rikkumise tõttu on käesoleva kohtumääruse tegemise ajal alles pooleli (Riigikohus ei ole otsustanud määruskaebuse menetlusse võtmise üle). Isegi kui kaebaja samasisulises haldusasjas poleks menetlust lõpetatud juba haldusasjas nr 3-18-1401, ei saaks kohus praegust asja menetleda, vaid see tuleks tagastada

§ 121

lg 1 p 3 alusel (kaebus sama nõudega samal alusel on kohtu menetluses, st praegusel hetkel määruskaebemenetluses Riigikohtus). 7. Eelnevat arvesse võttes lõpetab kohus haldusasja nr 3-19-2411 menetluse

§ 152lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud pöörduda uuesti kohtusse kaebusega sama nõudega ja samal alusel (

§ 155lg 6 ja § 43 lg 1).

8.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Kohus ei pea põhjendatuks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-15, p 19 ja seal viidatud praktika;
3. novembri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-15, p 9 ja viidatud praktika). Seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3