← Eesti

2-20-3493/13

Obsah (8)§ 132§ 108§ 31§ 22§ 86§ 150§ 23§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2020, kell 15:00, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3493 Tsiviilasi Võlg

§ 132

lg 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest.

  1. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.
  2. Määrata V.K.u ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot), millest xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb.
  3. Tunnistada käesolev määrus viivitamata täidetavaks.
  4. Saata määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning ajutise halduri tasu väljamaksmise osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Sisulised asjaolud 04.03.2020 esitas V.K. Harju Maakohtule pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise avalduse. Harju Maakohus 11.03.2020 määrusega keeldus avaldust menetlusse võtmast ja edastas 14.04.2020 kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Pankrotiavalduse kohaselt on V.K. maksejõuetu ning ta ei ole suuteline tasuma võlgnevusi oma igakuise sissetuleku abil, milleks on töötasu autojuhina ca 980 – 1200 eurot kuus. V.K. avaldab, et temal hakkasid võlad tekkima
  5. aastal. Ta oli sunnitud tervislikel põhjustel vahetama töökoha vähem tasuva töökoha vastu ning ta ei suutnud tasuda järjest kasvavaid võlgnevusi, sh laenumakseid. Osad võlanõuded on jõudnud juba täitemenetlusse. Võlad kokku moodustavad vähemalt 38 243,70 eurot. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. V.K. palub kuulutada välja enda pankroti, kuna ta on maksejõuetu. 04.05.2020 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 37 135,65 eurot. Võlgnikul vara ei ole. Võlgnik asus 2017 tööle Xxxxxxxxxxx autojuhina, töötasu on ca 1100 eurot kuus. Võlgnikul on üks alaealine laps, kelle suhtes on võlgnikul seadusest tulenev ülalpidamise kohustus. Tagasinõutavat vara ajutine haldur ei tuvastanud (

§ 108lg 2 mõistes), samuti ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise võimalusi.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on V.K.u poolt tervislikel põhjustel töökoha vahetus ja sellega kaasnenud väiksem sissetulek, millest ta ei olnud võimeline enam kohustusi täitma. Võlgade sissenõudmist alustati 2018 alguses, mistõttu on ajutine haldur seisukohal, et V.K. muutus maksejõuetuks 2

(2)2-20-3493 hiljemalt 2017 lõpuks. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Kohus vaatas pankrotiavalduse läbi 08.05.2020 toimunud istungile. Ajutine haldur ja V.K. istungile ei ilmunud. Ajutine haldur ja võlgnik taotlesid avalduse läbivaatamist ilma nende osavõtuta. V.K. avaldas kohtule kirjalikult, et ta on ajutise halduri aruandega tutvunud ja selles avaldatud andmetega nõus. Võlgnik oli nõus ka ajutise halduri töötasu aruandega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada V.K.u pankrot. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 37 135,65 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Võlgnikule vara ei kuulu. Võlgniku igakuine töötasu on ligikaudu 1100 eurot kuus. Võlgnikul on üks alaealine laps, kelle suhtes on võlgnikul seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 31

lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel

§ 22lg 5 mõttes.

Peamiseks maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on V.K.u poolt tervislikel põhjustel töökoha vahetus ja sellega kaasnenud väiksem sissetulek, millest ta ei olnud võimeline enam kohustusi täitma. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017 lõpuks. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt

§ 86sätetele.

Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt

§ 31lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb

§ 150lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast.

Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud xxxxxxxxxxx, mille eest xxxxxxxxxxx tunnitasu (maksimummäär 96 eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ja

§ 23

lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. 05.09.2019 toimunud kohtuistungil võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 150

lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes

§ 171lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest 3

(2)2-20-3493 vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks

§ 171lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine.

Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii

§ 23

lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.