← Eesti

2-17-10295/34

Obsah (5)§ 659§ 178§ 175§ 129§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10295 Tsiviilasi XX hagi

) § 162 lg 4 alusel jätma menetluskulud poolte endi kanda; kostja menetluskulu on põhjendatud ja vajalik 7,75 t ulatuses, st rahaliselt 780 eurot; väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ei tohiks ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. MENETLUSE EDASINE KÄIK

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. veebruaril
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 8. Ebaõige on hageja arusaam, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada menetluskulude jaotust.

§ 178lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates 2

(3)kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa enam muuta menetluskulude jaotust. Praegusel juhul on põhimenetluses kõigis kohtuastmetes jäetud menetluskulud hageja kanda. Seega tuleb kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejalt välja mõista. 9. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18415, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et rahalise nõude puhul tuleb menetluskulu kindlaksmääramisel lähtuda üksnes tsiviilasja hinnast. Nähtuvalt Riigikohtu praktikast tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest ja mahukusest ning hinnata esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, st esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Seega on tsiviilasja hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise esindaja kulude hüvitamisel lähtuda. Lisaks on käesolevas asjas tsiviilasja hind

§ 129

lg 2 alusel 2115 eurot (= 235 ×9), seega jääb hagejalt väljamõistetud menetluskulu suurus hagihinna piiridesse. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.