Obsah (4)

§ 637§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-15837 Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2020, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Kohtuasi Y, A, L ja D väljam

) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-35-13, p 12; samuti Riigikohtu 03.04.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). 2 Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

1. Maakohtu 11.12.2019 istungil nõustus kostja hagejate ülalpidamiskulutuste suurusega (tlk 56p), kuid ei nõustunud maksma hagejate ema kontole, vaid soovis tasuda otse huviringidele. Kostja ei vaielnud vastu hagejate esindaja väitele, et alates juunist 2019 ta elatist maksnud ei ole ja et kokkuleppest tasuda laste arveid ei ole ta kinni pidanud. Iseenesest on võimalik perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 kohaselt, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Sellise kokkuleppe poolteks on aga vanemad, ehk kostja (isa) ja hagejate seaduslik esindaja (ema). Samas ei ole kokkuleppega välistatud ega piiratud hagejatel isa vastu elatisenõude esitamine, kuigi kohus võib lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 26; 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 1.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-2426, p 17). Hagejate ema istungil antud selgitusel sai ta lasteaia direktorilt kirja, et lapsed arvatakse lasteaiast välja tasumata arvete eest. Hagejate ema selgitusel ei ela kostja perekonnaga koos ja alates septembrist 2019 ei osale hagejate ülalpidamisel. Kostja väited, et ta hakkab tasuma elatist peale hagejate emaga ühisvara jagamist, ei õigusta perekonnaseadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Riigikohus on selgitanud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 8.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Perioodilise elatise maksmata jätmist ei õigusta ka kostja soov kindlustada laste tulevik, st soov kinkida lastele ühisvaraks olev kinnisvara, purjekas ja valmiv kaubanduskeskus (tlk 57). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka väitnud, et ta on alates septembrist 2019 võtnud hagejate ülalpidamisest osa või et tal selline kohustus puudub.
2. Kuna ringkonnakohus ei saaks kostja apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel rahuldada, keeldub ringkonnakohus kooskõlas

§ 637lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus märgib, et on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel hinnanud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele ka väidete õigsust eeldades. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimeta ringkonnakohus apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mida tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kostja õigusi ei ole piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja hindas kostja väiteid. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus (

§ 638lg 9).

Apellatsioonkaebus tagastatakse kostjale

§ 638

lg 4 alusel ning

§ 638lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

3 10.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab menetluskulud apellant, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning seda ei edastatud hagejatele vastamiseks, ei saanud hagejatel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. 11. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4