lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimiselt kohus Tuvastas: Imre Tali süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 20.07.
Kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtulikul uurimisel Imre Tali vastas kohtu küsimusele, et süüdistus ei ole talle arusaadav, kuna tema arvates ei ole tegemist mingi jälitamisega ega ahistamisega. Süüdistuse tekstist saab aru aga süüdi ennast ei tunnista. Imre Tali kaitsja leiab, et sellel aadressil, mis on süüdistusaktis kirjas on tema kaitsealune käinud aga ta leiab, et sellele vaatamata ahistamist ja ahistavat jälitamist ei ole olnud. Seal käimise motiiv on hoopis teine. Tema kaitsealusel ei ole olnud eesmärki hirmutada, alandada ning seetõttu puudub ka kuriteo koosseis. Prokurör leidis, et kannatanu ja tunnistaja ütlustega, kirjalike tõenditega üheselt on Imre Tali poolne käitumine kannatanud suhtes olnud ahistav alates 20.07.2017 kuni 20.12.2018.a. ja alates19.01.2018.a. muutus intensiivseks. Imre Tali otsis järjepidevalt ja sihipäraselt kontakti kannatanuga. Kannatanu ütluste kohaselt häiris Imre Tali käitumine teda ja kannatanu kartis isegi oma elu pärast. Imre Tali tegevus oli tahtlik, korduv ja järjepidev kannatanu eraellu sekkumine ning see oluliselt häiris kannatanut. Imre Talile öeldi sõnaselgelt, et selline teguviis on sobimatu ja paluti korduvalt lõpetada, kuid süüdistatav ei teinud seda. Prokurör leidis, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed vaid on ennast õigustavad. Prokurör leiab, et objektiivne koosseis on täidetud ning samuti subjektiivne külg kuriteo tahtlus. Prokurör karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Imre Tali on varem kriminaalkorras karistatud, raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Antud karistus on küll kustunud. Imre Tali oma süüd ei tunnista, toimepandud ei ole kahetsenud ega kannatanu ees vabandanud. Eeltoodust tulenevalt prokurör taotleb Imre Tali süüdi tunnistada
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta.
aluselt mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Imre Tali ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib talle 2 aastase käitumiskontrolli ajaks pandud
MS § 310 1 alusel kohaldada kohtuotsusega kannatanu S Pu õiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuriteos
Keelata kahtlustataval Imre Talil läheneda kannatanu S Pule isiklikult ja avalikes kohtades, mitte lähemale kui 50 meetrit. Keelata kahtlustataval Imre Talil läheneda kannatanu S Pu elukohale asukohaga xxxx, mitte lähemale kui 100 meetrit. Keelata kahtlustataval Imre Talil läheneda kannatanu S Pu töökohale xxxx asukohaga xxxx, mitte lähemale kui 100 meetrit. Keelata kahtlustataval Imre Talil kannatanu S Puga ühenduse võtmine sidepidamisvahendite (so post, telefon, e-post, sotsiaalmeedia ja võimalikud teised suhtluskanalid) kaudu. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi kirjalikke tõendeid Asitõendi vaatlusprotokoll salvestatud heli – ja videosalvestised tl 15–18 (tl. 131–134), millest nähtub, et 20.02.2018 Imre Tali sõidab S Pu juurde ja avab kõrvalistuja ukse akna, kus toimub omavaheline vestlus. Imre Tali karistusregistri väljavõtet tl. 24, millest nähtub, et Imre Tali on varem kriminaalkorras karistatud 29.10.1997.a KrK § 101 p 2 alusel vangistusega 12 aastat. Antud karistus on täidetud 10.02.2008.a. Väärteokaristused puuduvad. 2 Pärnu Maakohtu 30.01.2006 määrus nr 1-06-810 tl. 28-29, mille kohaselt vabastati Imre Tali karistuse kandmisest Pärnu vanglast tingimisi enne tähtaega. Harju Maakohtu 29.01.2019.a. määrus nr 1-19-699 tl. 19–23, mille kohaselt kohaldati Imre Talile ajutine lähenemiskeeld kannatanu S Pu suhtes. Antud lähenemiskeeld kehtib kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu S P ning tunnistaja A S. Lisaks kuulas kohus süüdisatavana üle Imre Tali. Kannatanu S P poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Imre Talist läks lahku 2014.a. Mingit viha tal tema vastu ei ole. Peale lahkuminekut hakkas Imre Tali tal aia taga käima ja helistama. Algul Imre Tali helistas aga ta blokeeris telefoni ära, siis Imre Tali helistas talle kõnekaarte kasutades. Ta vahetas telefoninumbri 2015.a. Teda häiris, et Imre Tali talle helistas, saatis sõnumeid ja käis maja juures. Ta ütles Imre Talile, et nad elavad eraldi, et igal ühel oma elu ja et I. Tali jätaks teda rahule. Kui ta kodus oli, siis ta juba tundis ära xxxx auto hääle ja nägi, et jälle auto on värava taga ja õhtul pimedas olid tuled suunatud talle aeda. Samuti nägi ta tööjuures, kui Imre sõitis talle vastu. Kõik need korrad mil I.Tali käis pani ta kuupäevaliselt ja kellaajaliselt kirja. Ta teadis, kuidas Imre Tali tööl käib ning ööseks pani kella helisema ja nägi, et taas on I. Tali aia taga. I. Tali teinekord hõikas üle aia, et tal vaja rääkida aga tema ütles, et tal ei ole midagi rääkida, kuna elavad eraldi elu. Imre Tali jutt koosneb läbi lillede ähvardamisest. Kõik süüdistuses olevad ähvardavad laused on Imre Tali poolt öeldud. Imre Tali jutud, visiidid tema kodu juurde ja tööle olid häirivad, hirmutavad ja mõjutasid tervet tema elu. Imre Tali töötab taksojuhina ja elab xxxx ja ta ei usu, et Imre Tali sõidutab kogu aeg kliente just tema elukoha lähedusse. Antud olukorrast oli teadlik tema ema, kes elab temaga koos. Ühel korral ta seisis poe juures parklas kui tema kõrvale sõitis Imre Tali ning siis ta filmis ja telefoniga salvestas nende vestlust. Ta on mõelnud ka elukoha muutmisele. Imre Tali käitumisest teavad oma küla inimesed, mõned sõbrannad ja lähedased ja samuti teab tunnistaja A S. A S sai kokku 2016 kevadel, kuna A S soovis teada saada, milline inimene Imre Tali on. A S soovitas tal politsei poole pöörduda.Politseile tegi ta avalduse 16.12.2018.a.. 29.01.2019.a. määrati Imre Talile lähenemiskeeld ning viimati tülitas Imre Tali teda 20.12.2018.a. Ta taotleb lähenemiskeelu jätkamist. Tunnistaja A Si poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Imre Tali on tema endine elukaaslane. S P tunneb. Mingi vihavaenu Imre Tali suhtes tal ei ole. Koos oli ta Imre Taliga poolteist aastat. Lahku läksid 31.12.
lg 1 näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Kohtupraktikas on märgitud, et ahistava jälitamise puhul ei ole nõutav tõendada süüdlase tahtlust teo või tagajärje suhtes, kuna sageli on keeruline tõendada just süüdlase tahtlust või kavatsust ohvrile kannatusi põhjustada või teda oluliselt häirida, mistõttu tuleb ahistaval jälitamisel lähtuda keskmise mõistliku isiku kriteeriumist ning hinnata, kas teatud kindlale isikule suunatud korduv või järjepidev soovimatu tegu on väljund sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ning muutunud keskmise mõistliku inimese jaoks vähemalt oluliselt häirivaks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2019.a kohtuotsus asjas nr 1-18-7777) Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav otsis korduvalt ja järjepidevalt kannatanuga kontakti, kuigi kannatanu oli I. Talilt korduvalt palunud seda mitte teha. Kannatanu ütluste kohaselt peale lahkuminekut hakkas Imre Tali tema aia taga käimas ja helistama. Algul I. Tali helistas aga ta blokeeris telefoninumbri ära, siis helistas I. Tali kõnekaarte kasutades. Ta vahetas telefoninumbri ära 2015.a. Teda häiris, et Imre Tali helistas talle, saatis sõnumeid ja käis maja juures. Ta ütles Imre Talile, et elavad eraldi, et igal ühel oma elu ja jätaks teda rahule. Kui ta kodus oli, siis ta juba tundis ära xxxx auto hääle 4 ja nägi, et jälle auto on värava taga ja õhtul pimedas olid tuled suunatud talle aeda. Samuti nägi ta tööjuures, kui Imre sõitis talle vastu. Ta teadis, kuidas I. Tali tööl käib ning ööseks pani endale kella helisema ja nägi, et taas Imre on aja taga. Imre teinekord üle aia hõikas, et tal vaja rääkida aga tema ütles, et tal ei ole midagi rääkida, et elame eraldi elu. Imre Tali jutt koosneb läbi lillede ähvardamisest. Kõik süüdistuses olevad ähvardavad laused on Imre Tali poolt öeldud. Imre Tali jutud, tema visiidid tema juurde ja tööle olid häirivad, hirmutavad ja mõjutas tervet tema elu. Imre Tali töötab taksojuhina ja elab Tallinnas ja ta ei usu, et Imre Tali sõidutab kogu aeg kliente just tema elukoha lähedusse. Antud olukorrast oli teadlik tema ema, kes elab temaga koos. Ühel korral ta seisis poe juures parklas kui tema kõrvale sõitis Imre Tali ning siis ta filmis ja telefoniga salvestas nende vestlust. Kannatanu ütlused tema jälitamise ja hirmutamise osas riimuvad tunnistaja A Si ütlustega, kes kinnitab, et Imre Tali on kannatanu elukoha juures käinud korduvalt. Süüdistatav ei ole samuti neid tegusid eitanud, vaid on selgitanud, et tema tegevuse eesmärgiks oli kannatanuga asjad selgeks rääkida ja oma asjad kannatanu juurest kätte saada. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava selgitused selle kohta, et ta soovis kannatanuga üksnes heatahtlikult rääkida, et oma asju tagasi saada, usutavad, sest süüdistatav ei osanud kohtule täpselt nimetada, mis asjad tal kannatanu juurde jäid, kuigi kannatanu selgitas, et kõik Imre Tali asjad on viidud juba 2014 aasta lõpus Imre Tali isa juurde. Ühtlasi nähtub tõenditest, et kannatanu korduvalt palus Imre Talil tema elu rahule jätta, kuigi süüdistatava jätkas sellest hoolimata kannatanu tülitamist. Samuti leiab kohus, et kui süüdistatav oleks kannatanut töökoha juures jälginud ja tema elukoha aia taga käinud üksnes asjade kättesaamise eesmärgil, siis ei oleks ta käitunud sellisel viisil, mis tekitas kannatanus hirmutunde. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav otsis kannatanuga kontakti korduvalt ja järjepidevalt ning tal puudus selliseks tegevuseks kannatanu nõusolek (tegemist oli kannatanu tahtevastaste tegudega). Tõendatud on, et süüdistatav sekkus kannatanu eraellu intensiivselt, süüdistatav käis kannatanu aia taga, töökoha juures, kui ka helistas ja saatis sõnumeid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on süüdistatava tegevus kahtlematult väljunud sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ja selline tegevus oleks iga keskmise mõistliku inimese jaoks oluliselt häiriv ja hirmutunnet põhjustav. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu hirmutamine ja olulisel viisil häirimine, mis läks ka korda, sest kannatanu sõnul arvas ta reaalselt, et süüdistatav võiks talle midagi teha ning kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes hirmu tundmise osas. Kuivõrd
§-s 137 sätestatud süüteokoosseis antud kriminaalasjas puudub, siis on tõendamist leidnud Imre Tali poolt
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteo koosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ja tunnistaja ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Talle tehti mitu korda selgeks, et kannatanud ei soovi temaga mingit kontakti. Süüdistatav teadis, et tema tegevus häirib kannatanut, kuid ta jätkas kannatanu kodu, töökoha kõrvale käimist. Imre Tali pool toime pandud süütegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Imre Tali on süüvõimeline, sest ta oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad ka
lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. 5
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-140-04; 3-1-1-99-06). Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandemete kohaselt töötab ta FIE-na, Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli 2017 aasta I. Tali deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2326 eurot. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetava menetluskulu näol, siis on kaheldav kas süüdistataval oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et antud juhul ei ole rahaline karistus, isegi kui karistusseadustik seda konkreetse kuriteo koosseisude puhul võimaldab, piisav täitmaks eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades süüdistatava isikut. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas süüdistatava puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on Imre Talile vajalik kohaldada isiku vabadust enim piiravat karistusliiki vangistuse näol. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Hinnates Imre Tali süü suurust
Aluse selliseks järelduseks annab süüdistatava tegude intensiivsus. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-des 57 ja 58 loetletud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus on seiskohal, et ahistav jälitamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Samuti arvestab kohus, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kaaludes seda, kas Imre Tali on isikuks, keda on võimalik karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada või peab ta vangistuse ära kandma, tuleb kaaluda nii isikut kui tegusid iseloomustavaid asjaolusid. Kohus leiab, arvestades kõiki ülaltoodut, et Imre Tali suhtes võib jätta vangistuse
6 LÄHENEMISKEELD Kannatanu S P esitas 27.12.2018.a ja 25.01.2019.a. taotluse kohaldada Imre Tali suhtes lähenemiskeeldu, keelates Imre Talil läheneda temale isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit ja mitte läheneda tema elukohale aadressil xxxx mitte lähemale kui 100 meetrit ning mitte läheneda tema töökohale OÜ xxxx mitte lähemale kui 100 meetrit ning keelata Imre Talil ühendust võtta temaga sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet, sotsiaalmeedia jt) kaudu. Kohtuistungil märkis kannatanu, et ta jääb enda poolt esitatud lähenemiskeelu taotluse juurde. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealises vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. KrMS § 3101 lg 2 kohaselt lahendab kohus lähenemiskeelu taotluse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 310 sätestatud korras. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse nr 3-2-1-91-14 punktis 17 märkinud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu
, VÕS § 1055 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Imre Tali
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Imre Tali suhtes tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Imre Tali ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Imre Talile määratud 18 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.02.2020.a. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanu S Pu isikuõiguste ajutist lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.