Obsah (4)

§ 175§ 144§ 657§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-1

§ 175lg 2 kohaselt hüvitamisele ei kuulu.

APELLATSIOONKAEBUS

1. Maakohtu otsusele esitas 08.07.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, samuti osas, milles hageja menetluskulud jäeti kindlaks määramata. Hageja palus hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt pole maakohus käsitlenud ega arvestanud hageja faktilisi väiteid ega põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Maakohus ei arvestanud hageja 26.04.2019 vastuväiteid selle kohta, et kostja pole oma majandusliku seisundi kohta esitanud tõeseid andmeid. Kostja on varjanud oma abikaasa saadavat vanemahüvitist, abikaasa esimese lapse eest saadavat elatist ja kahte peretoetust. Maakohus ei küsinud kostjalt täielikku ülevaadet oma pere sissetulekutest, vaid nõudis põhjendamatult lapse emalt täielikku ülevaadet oma varalise seisundi kohta, mis pole kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas, sest miinimummääras elatist nõudes ei pea tõendeid esitama. Menetlus viidi läbi kallutatusega kostja kasuks. Maakohus survestas hagejat sõlmima kompromissi selliselt, et kostja tasuks hagejale elatist 235 eurot kuus, kuigi kostja on seda juba kaks aastat vabatahtlikult maksnud. Maakohus ei täitnud PKS § 101 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Maakohus on meelevaldselt vähendanud lapsele tehtavaid põhjendatud kulusid. Mänguasjade ja meelelahutuste 60 eurot oli juba esitatud vähendatult, kuid kohus vähendas seda veelgi 30 euroni. Sünnipäevapidu 400 eurot on põhjendatud, kuna pidu peetakse mängutubades, lapse isa on ka ise peol osalenud ning pole kunagi kulutusele vastu olnud, mistõttu ei pidanud hageja vajalikuks seda tõendada. Lapse ema on lapsega käinud erinevatel puhkusereisidel, millele kostja pole vastu vaielnud ning seega ei pidanud hageja vajalikuks neid tõendada. Maakohus on ka lapse riietele ja jalatsitele kuluvat 50 eurot vähendanud 40 euroni kuus, kuigi ka see summa oli hageja seadusliku esindaja poolt juba väiksemas summas näidatud. Peretoetuse mahaarvamine lapsele tehtavatest kulutustest ei ole õige. Maakohus mõistis elatise välja väiksemas summas kui kostja oli vabatahtlikult nõus tasuma (235 eurot). Kostja väidetavad vastuväited hageja poolt esitatud sünnipäevakulu ja reisikulu osas ei kajastu menetluse materjalides.
4. Maakohus on menetluskulude määramisel võtnud aluseks vale seadusesätte.

§ 144p 1 kohaselt kuuluvad nõustaja õigusabikulud hüvitamisele.

VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata igakuise elatise 24,18 eurot. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja elatise 24,18 eurot kuus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Hageja poolt väljatoodud kuludest vähendas maakohus kulusid mänguasjadele ja meelelahutusele, sünnipäevapeole, puhkusereisile ning rõivastele ja jalatsitele. Ülejäänud hageja poolt esile toodud kulutustega maakohus nõustus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on osa kulusid põhjendamatult vähendanud. Samuti on maakohus vähendanud elatise suurust alla summa, mida kostja ise on vabatahtlikult tasunud (235 eurot kuus).
2. Maakohus vähendas mänguasjade ja meelelahutuse (s.o kino, teater, lasteüritused, maiustused) kulu kuus 60 eurolt 30 euroni. Kolleegium leiab, et arvestades nende kulutuste üldteadaolevat maksumust, on maakohus vähendanud nende kulutuste suurust põhjendamatult palju. Ringkonnakohus peab mänguasjade ja meelelahutuse põhjendatud kuluks 50 eurot kuus. Maakohus vähendas hageja sünnipäevapeo kulu 400 eurolt 240 euroni (20 eurot kuus). Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et sünnipäevapeo kulu 400 eurot on põhjendamatult suur. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sünnipäevapeo põhjendatud kuluks tuleb pidada 240 eurot. Hageja tõi esile, et kulud poja puhkusereisile on 400-1000 eurot, s.o 33,33 eurot – 83,33 eurot kuus. Kostja oli seisukohal, et puhkusereisi maksumus on tõendamata. Maakohus leidis, et põhjendatud kulu on 30 eurot kuus. Kolleegium leiab, et arvestades puhkusereiside maksumusi, aga ka vanemate sissetulekuid ning seda, et tegemist ei ole vältimatu kuluga, peab kolleegium põhjendatuks puhkusereisi kuluks 45 eurot kuus. Maakohus vähendas rõivaste ja jalatsite igakuist kulu 50 eurolt 40 euroni kuus. Ringkonnakohus leiab, et vähendamiseks puudus alus. 50 eurot kuus jalatsitele ja rõivastele ei ole põhjendamatult suur kulu, arvestades, et tegemist on kasvueas lapsega.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb lapse põhjendatud kuludeks pidada kuus 556,63 eurot. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps (sündinud 28.04.2018). Kostja 18.04.2019 vastuse kohaselt viibib kostja abikaasa lapsega kodus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Arvestades eeltoodut, kostja sissetulekut ning hageja vajadusi, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud mõista PKS § 102 lg 2 alusel elatusraha välja miinimummäärast väiksemas summas ning arvestada lapse kulude katmisel ka lapsetoetusega summas 60 eurot kuus. Kuivõrd hageja põhjendatud kulud on 556,63 eurot kuus, siis vajavad pärast lapsetoetuse (60 eurot) mahaarvamist katmist hageja kulud summas 496,63 eurot. Seega on kummagi vanema osa 248,32 eurot. Arvestades, et lapsega kooselaval vanemal tuleb lapse ülalpidamisel ette ka ettenägematuid kulusid, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt igakuise elatise 250 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja suuteline sellises summas elatist maksma. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista elatis 24,18 eurot (250-225,82) kuus. 5
4. Põhjendamatud on hageja väited, et maakohus ei ole olnud erapooletu. Asjaolust, et kohus palus hageja seaduslikul esindajal esitada ülevaate oma varalisest seisust ning sellest, et maakohus tegi hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss kostja poolt pakutud summas, ei saa teha järeldust, et maakohus oli erapoolik. Samuti on ebaõige hageja väide, nagu kostja ei oleks menetlusdokumentides väitnud, et sünnipäevakulud on liiga suured ja et lapse ema ei ole lapsega välisriiki sõitnud. Kostja on need väited esitanud 24.05.2019 menetlusdokumendis (p-d 4-6). MENETLUSKULUDE JAOTUS
5. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Õige on maakohtu seisukoht, et asjast ei nähtu, et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Ebaõige on hageja seisukoht, et

§ 144p 1 kohaselt kuuluvad nõustaja kulud hüvitamisele.

See säte üksnes nimetab nõustaja kulu kohtuvälise kuluna.

§ 175lg 2 kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid.

23. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda (

§ 171lg 1).

Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6