järgi vangistusega 3 kuud;
lg 2 ja 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud 28 päeva,
lg 1 alusel vangistus 2 aastat 7 kuud 27 päeva.
lg 1, 3 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 957 tundi, mille tegemiseks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tunnid on sooritamata seisuga 27.02.2020.a. Tõkend: vahistamine alates 28.02.2020.a, kahtlustatavana kinnipidamine: 27.02.2020.a. süüdistuses
Süüdi tunnistada Sulo Teearu
lg 1, § 4231 järgi ja karistada teda
lg-st 1 lähtudes
424 lg 1 alusel vangistusega 1 (üks) aasta. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Sulo Teearu karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 12.11.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 7 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2020.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.02.2020.a.
lg 1 alusel; - 1 DVD-plaat ja 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 17.04.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 11.05.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Sulo Teearut süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.02.2020 kella 03.14 ajal Harjumaal, Tallinnas, Viru tn 1 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholijoove 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ±0,07mg/l, lõplik tulemus 0,78 2 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Sulo Teearu pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
Samuti Sulo Teearu, isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 12.11.2019.a Harju Maakohtu Tallinna Kohtumaja otsusega
`1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, see on süstemaatiliselt 27.02.2020 kella 03.14 ajal Tallinnas, Viru tn 1 juures, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1. Liiklusseadus (LS) § 94 lg 1 /- mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega Sulo Teearu pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Sulo Teearu tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. Ta nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et on pidevalt alkoholi tarvitanud, nüüd on teinud sellest järeldused ja soovib vabanemisel leida ravi. Hetkel vabanedes saaks ta asuda tööle senisesse töökohta. Ta kahetseb toimepandut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör leidis, et süü on tõendatud täies mahus. Prokurör palus süüdi tunnistada Sulo Teearu
MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust. Prokurör palus
lg 2 alusel suurendada karistust 12.11.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 2 aasta 7 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 27.02.2020. Samuti taotles prokurör
lg 1 alusel mootorsõiduki xxx, kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad. Kaitsja märkis, et ta nõustub teo tõendatuse ja kvalifikatsiooniga, süüdistatav on süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Samas kaitsja rõhutas, et isik on nüüdseks teinud senisest käitumisest tõsised järeldused, mida kinnitab tema poolt kaitsjale saadetud põhjalik kiri. Isik suhtub oma alkoholitarvitamisse kriitiliselt. Tal on olnud kontakt perekonnaga, kuigi ta viibib 3 kinnipidamiskohas. Kaitsja taotles mõista süüdistatavale kergem karistus ning mitte konfiskeerida sõidukit, sest isik on selle alles soetanud. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Sulo Teearu tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 1, § 4231 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud. Sulo Teearu süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - kohtuotsus asjas nr 1-19-8673 /tl 1-3/, millest nähtub, et Harju Maakohus karistas 12.11.2019.a ja Sulo Teearu
järgi vangistusega 3 kuud;
lg 2 ja 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud 28 päeva,
lg 1 alusel vangistus 2 aastat 7 kuud 27 päeva.
lg 1, 3 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 957 tundi, mille tegemiseks määrati 2 aastat. - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 4-5/ millest nähtub, et Sulo Teearu viibis antud sündmuskohal ja peeti kinni mootorsõiduki juhtimise kahtlusega ehk ta peeti kinni 27.02.2020.a kella 03.35 ajal Tallinnas Pikk tn 9 juures kahtlustatuna selles, et ta juhtis sel ajal mootorsõidukit xxx reg nr xxx olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,78 mg/l) ja samuti sama mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises; - tunnistaja, patrullpolitseinik A T ütlused /tl 7/, millest nähtub, et 27.02.2020.a olles tööl Tallinna vanalinnas, nägi ta, et kella 03 paiku keeras Valli tänavalt Viru tänavale tumedat värvi xxx reg.nr xxx sõidukite sissesõidu keelualasse, sõiduk parkis aadressil: Tallinn, Viru tn
järgi vangistusega 3 kuud;
lg 2 ja 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 957 tundi, mille tegemiseks määrati 2 aastat. Samuti on teda karistatud ühel korral (kehtivad karistused) väärteokorras sh LS § 201 lg 1 alusel 26.09.2018.a Põhja politseiprefektuuri otsusega rahatrahviga 400 eurot, karistus täidetud. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü täieliku tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses
Lisaks isikulistele tõendiallikatele kinnitab inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ka kirjalikest tõenditest nähtuv. Sulo Teearu tegevus on kvalifitseeritud
lg 1 ja
järgi.
lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist joobeseisundis.
järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Sulo Teearu poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Sulo Teearu süü tõendamist leidnud kuritegude toimepanemises, mis 5 seisnesid mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ning süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimises juhtimisõigust omamata. Kuivõrd nimetatud rikkumised on loomulikku elukäsitlust arvestades toime pandud ühe teoga (sõiduki juhtimisega), tuleb isiku tegevust käsitada ühe käitumisaktina ja ka ühe kuriteoepisoodina. Kohus leiab, et Sulo Teearu pani kuriteo toime kavatsetult – isik oli teadvalt alkoholi tarvitanud ja teadlik nii endal juhtimisõiguse puudumisest (tl 21pö-22), kui ka sellise tegevuse kriminaalkorras karistatavusest. Seega seadis ta endale eesmärgiks taaskordselt mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust omamata ja seda joobeseisundis. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Sulo Teearu on süüvõimeline täisealine isik. KARISTUS Kohus uuris Sulo Teearu iseloomustavate materjalidena: Sulo Teearu karistusregistri väljavõtet /tl 38-40/, millest nähtub, et teda on karistatud kriminaalkorras kolmel korral. Samuti Harju Maakohtu 12.11.2019.a kohtuotsust nr 1-19-8673 mh
Selles asjas asendati liitkaristusena moodustatud vangistus täies mahus üldkasuliku tööga. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi kvaliftseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
järgi kvaliftseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud ühe teoga kaks teise astme kuritegu. Tegemist on enamohtlikute liiklusalaste süütegudega. Kahju kuriteoga ei tekitatud. Arvestada tuleb, et süüdistatav omab kehtivat karistust samuti
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ning käesoleva teo on ta toime pannud katseajal. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest on isik esmakordselt kohtu all. Süüdistatava tegevuse on peatanud tema kinnipidamine politsei poolt, mitte isiku enda käitumine. Nii eelmise jõustunud kohtuotsuse kui käesoleva kuriteo pinnalt saab teha järelduse, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisest on saanud süüdistatavale käitumismuster, mida kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav endale auto ostis. Seega saab kohus asuda ainult ühele seisukohale, et varasemast mõistetud karistusest ei ole Sulo Teearu teinud järeldusi, mis suunaksid teda õiguskuulekale käitumisele. Tähelepanuta ei saa jätta, et juba ka 12.11.2019.a kohtuotsuses etteheidetud teod on toimepandud katseajal. Seega on 6 kohus juba oma 12.11.2019.a otsusega andnud Sulo Teearule viimase võimaluse teha korrektuure enda käitumises ja suhtumises õiguskorda, kuid paraku ei ole isik seda võimalust kasutanud, vaid jätkas vanade käitumismustritega. Kohus hindab Sulo Teearu siirust kohtuistungil, milles isik tunnistas alkoholitarvitamise sagedust ja sellega kaasnenud probleeme ning loodab, et käesoleval ajal on isikul eelvangistuses viibides, seega alkoholist eemal olles, olnud tõepoolest võimalik järele mõelda oma seniste valikute ja edasiste valikute osas enda käitumises. Küll aga ei väära see asjaolu, et lisaks muule tuleb kohtul mõista karistus lähtuvalt objektiivsetest tehioludest (varasem karistatus, teo toimepanemise asjaolud, süü suurus), kuid ka tagada õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus leiab, et isik, kellel puudub juhtimisõigus ja kes osaleb liikluses sellest olenemata, on ohuks teistele liiklejatele, seda enam, kui selline juht on joobeseisundis. Antud juhul juhtis süüdistatav omamata juhtimisõigust ja viibides alkoholijoobe seisundis, sõiduautot Tallinna vanalinnas, mootorsõidukitele keelatud alas (tl 7pö, 22) ehk kohas, kus võib ka öisel ajal olla rohkem liiklejaid, sh jalakäijaid. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse eeltoodud asjaolusid ja süüdistatava joobe suurust ning leiab, et süüdistatava süü on keskmises määras. Kohus peab kohaseks karistuseks sellele vaatamata vangistust kestusega üks aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Sulo Teearu karistuseks 8 kuud vangistust. Kuivõrd isik ei ole varasemalt vangistust kandnud, siis on kohtu hinnangul see piisava pikkusega karistus, mis võib mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest ja samuti kaitseb seejuures õiguskorra huve, eemaldades selleks ajaks isiku ühiskonnast, sh liiklusest. Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada veel sellega, et tema tegu on toimepandud katseajal ja eelmine vangistus oli juba asendatud üldkasuliku tööga. Seega tuleb süüdistatavale mõista
lg 2 alusel liitkaristus, nimelt tuleb suurendada mõistetud karistust 12.11.2019.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 7 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus ei pea Sulo Teearu suhtes tema karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamist põhjendatuks ega võimalikuks. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega Sulo Teearu isikus. Sulo Teearu on käesoleva teo toime pannud korduval katseajal, st tema osas on juba kord otsustatud karistusest tingimisi vabastamine, seda on peetud võimalikuks, seejärel on mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid Sulo Teearu oma käitumisega, st alkoholijoobes olles uuesti juhtimisõigust omamata autot juhtides on näidanud, et ta ei ole varasematest mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kohtupraktika kohaselt tuleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga pidada vangistuse vältimise viimaseks võimaluseks (RKKKo 3-1-1-84,03, p 7). Sulo Teearu ei ole läbinud temale mõistetud viimast kahte katseaega edukalt, mistõttu ei ole võimalik mõista teistsugust karistust, kui reaalselt kandmisele kuuluvat vangistust. Isikule oli teada, et pärast eelmise otsusega mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga (milline on 7 täies mahus sooritamata), on tõenäoline, et uue kuriteo toimepanemisel pööratakse eelmine karistus täitmisele. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks ega võimalikuks S. Teearu karistusest tingimuslikult vabastamist ega karistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest see ei täidaks esmajoones karistuse eesmärke, kuna S. Teearu juba varasemalt samalaadsete tegude toimepanemise eest saanud tõsise hoiatuse tema edasise käitumise suhtes, kuid see ei ole teda mõjutanud õiguskuulekale teele asuma ega tegelema nende rikkumiste juurpõhjusega ehk enese alkoholi tarvitamisharjumustega, mis on juba katseajal kaasa toonud uue samalaadse rikkumise. Eelnevat arvestades pööratakse Sulo Teearule mõistetud liitkaristus (3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust) täitmisele,
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 27.02.2020.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.02.2020.a. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Sulo Teearu olnud kahtlustatavana kinnipeetud alates 27.02.2020.a ning alates 28.02.2020.a. vahistatud. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatavale teada 12.112019.a Harju Maakohtu kohtuotsusega määratud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, kuid isik pani katseajal toime uue kuriteo. Seega on ilmne, et vabaduses olles on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus liitkaristusena 3 aasta 3 kuu 27 päeva vangistust on oht ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 513,80 eurot. Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 876 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine Sulo Teearul erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Sulo Teearu näol on tegemist kinnipidamiseni töötanud ja jätkuvalt töövõimelise isikuga. Seega on ta nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt asjaolust, et praeguseni on süüdistatava sissetulek olnud suhteliselt vähene ja ka vangistuses töötades ei oleks tema teenistus väga suur, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Prokurör taotles kohtult Sulo Teearu mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx konfiskeerimist
Kaitsja leidis, et see ei ole vajalik, isik on sõiduki hiljuti ise soetanud. Eelpool leidis tuvastamist, et S. Teearu pani ühe teoga toime
Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub 8 üheselt kuritegude toimepanemine antud sõidukiga. Puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud, sõiduki omanikuks on kriminaalasjas kogutud ütluste ja väljatrüki pinnalt S. Teearu (tl 22, 36). Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on
§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus rõhutab, et isik on toime pannud lühikese aja jooksul mitu samalaadset enamohtlikku liiklusalast süütegu (11.12.2019.a. otsuse alusel karistati teda
Isik ei asunud mitme kuu jooksul sooritama ka eelmise samalaadse teo eest määratud üldkasuliku töö tunde ja täitma muid kohustusi, soetas mootorsõiduki juhtimisõigust omamata sõiduki, mida ka kasutas sõitmiseks mootorsõidukite liiklusele keelatud alal. Kõik see näitab tema suhtumist nii senistesse karistustesse, kui õiguskorda tervikuna. Selliselt on avaldunud ka isiku käitumismuster – isik juhib pidevalt mootorsõidukit juhtimisõigust omamata (nt 2018. aastal 2 korda; 2019. aastal 3 korda, tl 38), viimatiselt lisaks ka joobeseisundis. Kõike eelnevat arvestades peab kohus vajalikuks isiku väärtushinnangute muutmiseks ning õiguskorra tagamise kaalutlustel konfiskeerida mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx
Kriminaalasjas asitõendiks olev 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat salvestistega on dokumentaalsed tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.