← Eesti

2-17-8767/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-17-8767 Tsiviilasi XXX hagi YYY vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX; isikukood XXX; elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja: ZZZ; isikukood XXX; elukoht XXX. Hageja lepinguline esindaja: katri.bagirov@gmail.com Katri Bagirov; e-post Kostja: YYY; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Marje Mängel; e-post menetlus@mangel.ee RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada XXX hagi YYY vastu elatise väljamõistmiseks.
  3. Mõista YYY . (Y.) XXX (X.) kasuks välja elatis: 2.
  4. alates
  5. augustist 2016 kuni
  6. juulini 2019 summas 8753 eurot 67 senti; 2.
  7. alates
  8. augustist 2019 igakuiselt summas, mis moodustab poole Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määr) kuni XXX täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
  9. YYY tasuda väljamõistetud elatis ZZZ (Z.) arveldusarvele nr XXX, SEB Pank AS. Resolutsiooni punkti 2.2 järgi tasuda tulev elatis tuleb kanda ZZZ arvelduskontole hiljemalt iga kuu
  10. kuupäevaks. Selgitusse märkida „Elatis X“.
  11. Jätta rahuldamata YYY taotlus määrata, et kostjal tuleb elatise võlgnevus tasuda lisaks igakuisele elatisele võrdsetes osades osamaksena mitte rohkem kui 50 eurot kuus.
  12. Käesolev otsus asendab Tartu Maakohtu
  13. juuni
  14. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8767 seatud hagi tagamise abinõud.
  15. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  16. Jätta menetluskulud YYY kanda.
  17. Mõista YYY . (Y.) XXX kasuks välja menetluskulud 509 eurot 70 senti. Edasikaebamise kord 1 Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  18. XXX (hageja) esitas
  19. juunil
  20. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi YYY . (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning tagasiulatuva elatise alates
  21. augustist 2016 kuni hagi esitamiseni 2250 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Hageja ema ja kostja kooselu lõppes juulis
  22. Kostja ei ole hagejat rahaliselt toetanud ega muul viisil tema ülalpidamises osalenud. Kostja on töövõimeline, tema tervis on korras ja tal puuduvad teised ülalpeetavad. Kostja suhtes ei esine ühtegi alust ega mõjuvat põhjust, mis võiks teda ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või anda alust miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja on tsiviilasjas nr XXX väitnud, et tal on piisavalt raha nii hageja kui ka hageja XXX ülalpidamiseks. XXX on miinimumtöötasu suuruseks
  23. a-l 858,55 eurot. Kostja on oma sissetulekuid näilikult vähendanud. Samuti võivad kostjal olla lisasissetulekud.
  24. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja nõutud igakuise elatise maksmine käib kostjale üle jõu. Kostja igakuised sissetulekud kokku on 526,17 eurot kuus, sh alates septembrist 2017 palk 126,27 eurot ja üüritulu 400 eurot. Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga XXX. Kostja üürib välja seda 400 euro eest kuus. Üürileping on sõlmitud viieaastase tähtajaga ning 400 eurose üüritasuga. Kinnisasjalt kõrgema üürihinna saamine või selle võõrandamine, teenimaks suuremat tulu, ei ole tähtajalise üürilepingu tõttu võimalik. Kostjal ei ole muid sissetulekuid ega muud vara, mille arvel hagejale elatist tasuda. Hageja nõutud summas elatise tasumisel tuleks kostjal oma sissetulekust maksta elatiseks seega ligikaudu pool. Sellise summa maksmine paneks kostja aga olukorda, kus ta ei suuda tagada enda miinimumvajaduste rahuldamist. Kostja palub sellest tulenevalt vähendada igakuise elatise summat ja mitte mõista hagejale elatist välja enam kui 100 eurot kuus. Hageja nõutud tagasiulatuva elatise 2250 euro maksmine on kostjale ebamõislikult koormav ning seab kostja äärmiselt raskesse olukorda. Hageja toonased vajadused olid, arvestades lapse vanust, tunduvalt väiksemad kui täna. Ka kostja ülalpidamisvõime ei olnud sellel ajal parem kui tänasel päeval. Kostja palub jätta hageja nõue tagasiulatuvalt elatise summas 2250 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Juhul, kui kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise võlgnevuse, palub kostja määrata, et kostjal tuleb elatise võlgnevus tasuda lisaks igakuisele elatisele võrdsetes osades osamaksena mitte rohkem kui 50 eurot kuus. KOHTU PÕHJENDUSED
  25. Hageja on alaealine laps, kelle elukoht on XXX. Kostja elukoht on XXX. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 15 ja ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse
  26. novembri
  27. aasta Haagi protokolli (Haagi protokoll) art 3 lg 1 kohaselt kohaldub asja lahendamisel Eesti õigus. 2
  28. Kohtule esitatud hageja sünnitunnistusest nähtub, et kostja on hageja isa. Pooled ei vaidle selle üle. Kostjal on perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt seega kohustus hagejat ülal pidada.
  29. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja ja kostja alates juulist 2016 koos. Hageja ema pangakonto väljavõtte ja SEB Pank AS kinnituse kohaselt ei ole kostja alates
  30. augustist 2016 kuni
  31. juunini 2017 hageja emale kontole raha kandnud (I kd, lk 10 – 11). Hageja ema ja kostja vahel
  32. septembril 2016 ja aprillis 2017 peetud vestlusest nähtub samuti, et kostja ei ole hagejat toetanud (I kd, tl 13 – 14). Kostja ei ole ka ise väitnud, et ta oleks hagejat alates augustist 2016 mingil viisil üleval pidanud. Kostja on PKS § 100 lg 2 järgi seega kohustatud täitma hageja ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel.
  33. Hageja palub mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on märkinud, et hageja nõutud summas elatise tasumisel tuleks kostjal maksta elatiseks oma sissetulekust pool. Sellise summa maksmine paneks kostja aga olukorda, kus ta ei suuda tagada enda miinimumvajaduste rahuldamist.
  34. Kohus selgitab, et alaealise lapsele makstav elatis ei või PKS § 101 lg 1 kohaselt üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi seega eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule hagejal oma vajaduste suurust tõendada (vt nt Riigikohtu
  35. märtsi
  36. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kohus saab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes mõjuval põhjusel. Samas Haagi protokolli art 14 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada nii hageja vajadusi ülalpidamiseks kui ka kostja võimalusi hagejat ülal pidada.
  37. Hageja on välja toonud, et tema ülalpidamiseks kulub keskmiselt kuus 503,5 kuni 537,5 eurot kuus ning need suurenevad ajas. Hageja ülalpidamiskuludest peaks eelduslikult poole kandma kostja, st see vastab ligikaudu PKS § 101 lg 1 järgse elatise suurusele. Nagu eespool toodud on tõendamiskoormus selles osas, et hageja vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg 1 järgne miinimumelatis kostjal. Kostja ei ole konkreetselt välja toonud ega tõendanud, et hageja vajadused oleksid väiksemad.
  38. XXX maksuameti andmetel sai kostja
  39. a töötasu ning pensioni ja toetustena kokku 4938,17 eurot (III kd, lk 31 – 32). Kostja
  40. a tuludeklaratsiooni andmetel sai kostja
  41. a palgatulu 4905,88 eurot, intressitulu 382,72 eurot ja kinnisvaralt tulu 4800 eurot (I kd, lk 179 – 181). XXX maksuameti andmetel sai kostja
  42. a töötasu ning pensioni ja toetustena kokku 4938,17 eurot (III kd, lk 40). Kostja poolt kohtule esitatud palgalehtedelt nähtub, et kostja sai alates jaanuarist 2017 kuni augustini 2017 töötasu 441,78 eurot kuus ning alates septembrist 2017 kuni jaanuarini 2018 126,27 eurot kuus (I kd, lk 183, II kd, lk 20 – 32). XXX maksuameti andmetel oli kostja pangakontodel
  43. detsembri
  44. a seisuga 32 247 eurot. XXX maksuameti andmetel puuduvad
  45. aastal kostja pangakontode kohta andmed. Kostja töötasu ja pangakontode andmed
  46. a kohta ei olnud päringu tegemise ajal veel saadaval (II kd, lk 33, 34, 39, 45). Kostja poolt esitatud eluruumi üürilepingust nähtuvalt saab kostja talle kuuluva kinnisasja üürile andmisest tulu 400 eurot kuus (I kd, lk 169). Kostja on oma esindajale
  47. aprillil
  48. a saadetud kirjas väitnud, et üüritulu kuulub õiguslikult kostja emale kuni kostja on oma emale talt laenatud 64 000 eurot tagasi maksnud. Kostja ei ole samas esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et üüritulu kuuluks kostja emale. Üürilepingu kohaselt on üürileandja ja seega ka üüritulu saama õigustatud isik kostja. Esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja sissetulek vähemalt 526,17 eurot kuus, sh palk 126,27 eurot ja üüritulu 400 eurot. Samas on kohtul põhjust kahtlustada, et kostja on oma ametlikku sissetulekut kunstlikult vähendanud, kuivõrd kostja töötasu on oluliselt pärast praeguses asjas hagi esitamist vähenenud.
  49. Kostjale kuuluva kinnisasja omanikeühistu kokkuleppest nähtuvalt on kostja kohustatud tasuma kinnisasjaga seotud kulusid summas 65 eurot kuus (I kd, lk 170). Kostja kohta
  50. veebruaril
  51. a väljastatud maksetõendi kohaselt peab kostja tasuma talle kuuluva kinnisasjaga seoses linnavara 3 maksu 187,73 eurot aastas ja elamu jäätmete käitlemise maksu 95 eurot aastas (I kd, lk 186 – 189). Kostja on
  52. oktoobril
  53. a kinnitanud, et ta elab oma XXX ühes majas. Kostja on samas märkinud, et kostjal on eraldi majapidamine ja sellest tulenevalt ka igakuised kohustused. Kostja ei ole aga täpsustanud, millised need kohustused on ega esitanud nende kohta ka tõendeid. Kostja poolt XXX kohtule
  54. novembril
  55. a esitatud avaldusest nähtub, et kostja eluase ja igapäevaeluks tarvilik on talle tasuta, kuna need tagab talle pere. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja elab oma emaga koos, on varem kinnitanud, et tema eluaseme ja igapäeva kulud katab pere, ega ole tõendanud nende kandmist oma sissetuleku arvel, on tõendatud, et ei kanna nimetatud kulud oma sissetuleku, arvel. Kulud, mida kostja peab oma sissetuleku arvel kandma, on seega 88,56 {65 +[(187,73 + 95) / 12] eurot kuus. Kostjal jääb pärast kulude kandmist iga kuu seega alles keskmiselt vähemalt 437,61 (526,17 – 88,56) eurot. Kostja sissetulek on, arvestades tema kulusid, seega piisav, et maksta hagejale seaduses sätestatud miinimummääras elatist.
  56. Kohus leiab täiendavalt, et kostja olemasolev vara võimaldab tal tasuda nõutud elatist ka jättes kõrvale tema sissetuleku. Nagu eelnevalt tuvastatud oli kostja pangakontodel
  57. a lõpus 32 247 eurot. Selle raha eest oleks võimalik hagejat ülal pidada ca kümme aastat. Asjaolu, et kostja pärast hagi esitamist oma pangakontod sulges viitab sellele, et kostja oma vara varjab. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et selline rahasumma lihtsalt järsku kaoks isegi kui arvestada, et kostja maksis tsiviilasjas nr XXX enda esindaja tasuks natuke üle 3000 euro. XXX kinnisvararegistri andmetel kuulub kostjale ka kinnisasi asukohaga XXX . Kinnisasja väärtus on
  58. a seisuga 31 328,91 eurot (I kd, lk 168; II kd, lk 36, 42,47). Kostja poolt esitatud eluruumi üürilepingust nähtuvalt on kostja
  59. jaanuaril
  60. a sõlminud kinnisasja suhtes tähtajalise üürilepingu kestusega viis aastat. Kostja väitel ei ole kinnisasja müümine üürilepingu tõttu võimalik. Kohus möönab, et kinnisasja, millel suhtes on sõlmitud tähtajaline üürilepingu võib olla raskem müüa, selle müük võib võtta kauem aega ning üürilepingu olemasolu võib mõjutada negatiivselt kinnisasja hinda. Samas ei ole kohtu hinnangul ilmselge see, et kinnisasja, milles suhtes on sõlmitud tähtajaline üürileping, ei oleks üldse võimalik müüa ega selle müügist mingitki raha saada. Arvestades ka kostjal eelnevalt välja toodud raha olemasolu, on kostjal vajadusel võimalik kinnisasi müüa ka pärast üürilepingu lõppemist. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal on lisaks igakuisele sissetulekule vara, mille arvel oleks kostjal võimalik hagejale elatist maksta.
  61. Kohus leiab seega, et kostjalt tuleb PKS § 96 ja § 97 p 1 ja § 101 lg 1 alusel ning arvestades Haagi protokolli art 14 järgi hageja vajadusi ning kostja varanduslikku seisu hageja kasuks mõista alates hagiavalduse esitamisest välja elatis summas, mis on pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  62. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates
  63. augustist 2016 kuni hagi esitamiseni 2250 eurot. Kostja leiab, et perioodil, mille eest hageja tagasiulatuvalt elatist nõuab, olid hageja vajadused väiksemad. Hagejale tagasiulatuva elatise maksmine on lisaks ebamõistlikult koormav ning paneb kostja äärmiselt raskesse olukorda. Kohus selgitab, et õigustatud isik võib PKS § 108 järgi nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi
  64. juunil
  65. aastal. Hageja saab PKS § 108 ja § 101 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt elatist alates
  66. augustist 2016 kuni hagi esitamiseni.
  67. Kohus märkis eelpool, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule hagejal oma vajaduste suurust tõendada. Kohus leiab, et nimetatud põhimõte kehtib ka tagasiulatuva elatise nõudmisel. Kuna kostja väidab, et perioodil, mille eest hageja tagasiulatuvalt elatist nõuab, olid hageja vajadused väiksemad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, peab kostja seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Kostja ei ole aga esitanud kohtule hageja vajaduste kohta tõendeid ega isegi konkreetselt välja toonud, millised olid tema väitel lapse ülalpidamiskulud. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja vajadused olid perioodil
  68. august 2016 4 kuni hagiavalduse esitamiseni sama suured kui oli sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
  69. Nagu eelnevalt tuvastatud oli kostja pangakontodel
  70. detsembri
  71. a seisuga 32 247 eurot. Kostjal oli
  72. a lõpus ja
  73. a alguses piisavalt raha, mille arvel hagejale elatist tasuda. Kostja ei ole sellele vaatamata aga hagejat üleval pidanud. Kohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva elatise kostjalt väljamõistmine kostja suhtes seega ebaõiglane ega paneks teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
  74. Hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks alates
  75. augustist 2016 kuni hagi esitamiseni välja elatis summas 2250 eurot tuleb PKS § 108 ja § 101 lg 1 alusel seega rahuldada.
  76. Kohus selgitab, et kohus võib TsMS § 445 lg 1 järgi poole taotlusel otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palub määrata kindlaks, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole nr XXX, SEB Pank AS ning jooksev elatis tuleb kanda hageja XXX kontole hiljemalt iga kuu
  77. kuupäevaks, märkides selgitusse „Elatis X “. Kohus leiab, et elatise tasumise viisi ja aja kindlaksmääramine on põhjendatud, kuna sel viisil on võimalik vältida täiendavaid vaidlusi kohustuse täitmise kohta. Elatise tasumise viisi ja aja kindlaksmääramine hageja poolt soovitud viisil ei kahjusta ka kostja huve, kuivõrd see ei too kostjale kaasa kohustust tasuda elatist PKS § 100 lõikes 4 sätestatust varem. Hageja vastav taotlus tuleb seega rahuldada. Kostja palub määrata, et kostjal tuleb elatise võlgnevus tasuda võrdsetes osades osamaksena mitte rohkem kui 50 eurot kuus. Hageja on olnud kompromissina nõus võimaldama kostjal tasuda tagasiulatuv elatis maksegraafiku alusel. Kostja ei ole aga kompromissi soovinud sõlmida. Kohus leiab sellest tulenevalt ning kostja ülal kirjeldatud varalist seisu arvestades, et tagasiulatuva elatise võla tasumise võimaldamine maksimaalselt 50 euroste osamaksetena ei ole antud juhul põhjendatud.
  78. Kohus märgib täiendavalt, et käesolev otsus asendab Tartu Maakohtu
  79. juuni
  80. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8767 seatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud tõlkekulud kokku 509,70 (347,70 + 36 + 29 + 97) eurot. Tõlkekulud on TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 järgi menetluskulud. Arvestades tõlgitud dokumentide mahtu ja keerukust, on hageja tõlkekulud kohtu hinnangul põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista hageja menetluskulu 509,70 eurot. Tartu Maakohtu
  81. mai
  82. a määrusega on kostjale antud riigi õigusabi isiku esindamisena kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjal ei ole seega kohustust hüvitada Eesti Vabariigile riigi õigusabi tasu ja kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.