← Eesti

3-18-529/64

Obsah (5)§ 36§ 311§ 40§ 45§ 11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kristina Maimann, Daimar Liiv, Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 07.09.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-529 Hal

) § 40 lg-ga 2 käsitletud ebapiisavalt alternatiivseid trassilahendusi. Alternatiivide käsitlus on lähtunud lubamatult kitsast valikute ringist, käsitlemata on jäetud olemasoleva raudteekoridori kasutamine (vähemalt lõiguti) või uue raudtee rajamine olemasoleva kõrvale. Vaid ühe alternatiivi valik juba mõjude hindamise varases etapis on vastuolus

§ 36lg 2 p-ga 1.

Alternatiivsete lahenduste ebapiisav hindamine on oluline puudus, mille tõttu pole võimalik saavutada KSH läbiviimise eesmärki (

§ 311, § 8) ning tagada säästvat arengut (säästva arengu seaduse (Sä

AS) § 3). 53. KSH aruande koostamiseks ei kogutud piisavalt teavet (HMS § 6). Puudub kvantitatiivne, asukohapõhine ülevaade elustikust. Käsitlemata jäeti olulised asjaolud ning aruande leevendusmeetmed on ebaselged ja ebatõhusad. Eluslooduse osas läbiviidud uuringud olid ilmselgelt ebapiisavad, viidi läbi vaid üks uuring, mis tugines enamasti olemasoleval teabel. Vastustaja tähelepanu puudustele juhiti juba menetluse käigus, täpsemalt nahkhiirte suvistele poegimiskolooniatele, tiigi- ja veelendlaste toitumisaladele, suurkiskjate talvitumis- ja sigimispaikade välja selgitamata jätmisele ja mõjule. KSH aruandes vastav teave puudub, trass on täies ulatuses kaitsealuste liikide elupaikade osas inventeerimata. Vastuolus

§ 40

lg 3 p-ga 1 on jäetud kasutamata ka teadaolevad asjakohased andmed, sh liikide elupaikade kohta. KSH aruandes pole käsitletud CO2 koguseid ja heidet seoses liigniiskete alade hüdroloogilise režiimi muutmisega, infrastruktuuri rajamise ja hooldamisega, raudtee alla jääva ja raadatava metsaala poolt sidumata jäävate kogustega, samuti seoses teede läbilõikamisega ja seetõttu pikenevate maanteetranspordi teekondadega. Samuti pole käsitletud elektri- ja ühendusliinide mõju linnustikule. Aruande lõppjäreldused lähtuvad strateegiliste valikute osas mitmetest ebatõestest eeldustest (vaid fossiilsete kütuste kasutamine, kaubavedude konkurentsivõime tagatus). Kahekordsete turvaaedade märgistamise efektiivsust, rakendamise ulatust, kulukust ja teostatavust metsalinnustiku hukkumise leevendamiseks ei ole välja selgitatud. Lindude suremuse leevendamiseks esile toodud elektriliinide märgistamise tehnikad on välja toomata, kirjeldatud pole hooldamisvajadust ning ei nähtu, et arvestatud oleks pimedas lendavate liikidega. Tööde ajastamine väljaspool lindude pesitsusaega pole aastaringselt elutsevate ja kõrge häirimistundlikkusega paigalindude jaoks sobiv ja piisav meede. Talvine ehitustööde teostamine häirib aga pruunkaru tema talvitumis- ja poegimispaikades. Ebatõhusaks leevendusmeetmeks 10

(60)tuleb pidada ka keskkonnakorralduskava koostamist, sest selle koostamine toimub väljaspool KSH ja vaidlusaluste planeeringute koostamise protsesse, mistõttu puudub kindlus selle koostamises ja sisus. 54. Mõjude hindamisel ja planeeringute kehtestamisel on rikutud Natura 2000 võrgustiku alade kaitse nõudeid (

§ 45lg 2).

Lähteandmed aladel asuvate loodusväärtuste osas olid puudulikud. Kohtupraktika järgi pole hindamine nõuetele vastav, kui puuduvad usaldusväärsed ja ajakohastatud andmed Natura ala elustiku kohta (nt EK lahend C-43/10). Kasutatud on vaid keskkonnaregistris ja kaitsekorralduskavades toodud andmeid, kuid välitöödega ei ole Natura aladel asuvate väärtuste tegelikku olemit, paiknemist ja arvukust täpsustatud. Osade mõjutatavate Natura alade elupaiku pole kunagi korralikult inventeeritud ja registris kajastuvad vaid juhuslikult registreeritud elupaigad või kameraalselt elupaikadeks hinnatud alad (nt Taarikõnnu, Tolkuse, Laiksaare). Kaitse-eesmärgiks olevate liikide osas on andmed sageli veelgi puudulikumad. Puudulike lähteandmete tõttu pole võimalik veenduda ala terviklikkusele avalduva negatiivse mõju puudumises. 55. Vastuolus

§ 45

lg 1 p-ga 1 ja Euroopa Kohtu praktikaga ei ole arvestatud nende liikidega, kes ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud Natura 2000 alade nimekirjas. Tähelepanuta on jäetud Natura standardandmebaasis kajastuvad muud olulised liigid, rääkimata liikidest, mis iseloomustavad Natura alal kaitstavate elupaikade toimimist ja seisundit. 56. Vastuolus

§ 40

lg 4 p-ga 6 ja EL direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi loodusdirektiiv) art 6 lg-ga 3 ei ole arvestatud kumulatiivset mõju teiste projektide/kavadega. Puudub igasugune hinnang raudtee ja teiste inimtegevuste mõjude (sh nt kõrgepinge õhuliini rajamine, Via Baltica ümberehitamine, kasvava intensiivsusega metsamajandus, soode kasutamine turbakaevandamiseks, tuuleenergeetika, jahindus) kumuleerumisele. Kuna mõjud pole piisavalt välja selgitatud, on ebapiisavad ka leevendusmeetmed.

  1. Trassikoridor läbib paljudes lõikudes Natura alade servasid või kulgeb nende vahelt, mistõttu kaasnevad mõjud kaitseväärtustele. Mõjude puudumist ei saa põhjendada vaid sellega, et suuremas osas läheb trassikoridor Natura 2000 (edaspidi ka Natura) aladest mööda. Natura hindamises puudusid analüüsid ja hindamiskriteeriumid Natura aladest koosneva võrgustiku kui terviku ökoloogilisele sidususele ja terviklikkusele avalduvate mõjude osas. Tähelepanuta on jäetud, et eelistatud trassivalik lahutab üksteisest mitmeid metsa- ja sookooslustega seotud Natura elupaiku ja liikide esinemisalasid ning looduskaitselise seisundi ebasoodsaks kujunemise riski vältimiseks sobivaid alternatiive hinnatud pole. Projekt võib avaldada negatiivset mõju ka Natura ala läbimata, arvestades, et linnud ja loomad kasutavad toitumiseks ja liikumiseks ka Natura alaga piirnevaid alasid. Seetõttu ei piisa vaid lindude elu- ja pesitsuspaikadega arvestamisest. Lisaks pole Põhja-Liivimaa linnuala loodenurga piirkonnas raudteekoridorile kavandatud ainsatki alternatiivi, mis vähendaks kaitsealuse linnustiku elupaikade isoleerimist kaitseala ja majandusmetsa maastike vahel ning viiks trassi linnuala lähipiirkonnast eemale. Raudtee sellises asukohas põhjustab tõsist riski vastavatele asurkondadele. Aedade ja elektriliinide tähistamine ei ole senise kogemuse põhjal ka piisavalt tõhusaks meetmeks.
  2. Arvestatud ei ole ka müra mõjuga Natura alade kaitse-eesmärkidele. Põhja-Liivimaa linnuala läheduses võib rongide liikumisega kaasnev müra vähendada kaitsealuste liikide elupaiga kvaliteeti. Sisuliselt pole müra mõju arvesse võetud ja leevendusmeetmeid kavandatud.
  3. KSH töörühma sees on eksperdid olnud erinevatel seisukohtadel, mis viitab, et esinevad teaduslikult põhjendatud kahtlused mõju lubatavuse osas. KSH töörühma linnustikuekspert on leidnud, et ilma ühegi hinnatava alternatiivita kavandatav trass ei ole linnukaitseliselt vastuvõetav ning trassi ei peaks kavandama läbi metsise elupaiga. 11

(60)
  1. Täielikult jäeti hindamata mõju linnustikule Luitemaa linnualal. Hinnati vaid mõju osaliselt kattuva Luitemaa loodusala elupaigatüüpidele. Luitemaa kaitse-eesmärkideks oleva Kõveri piirkonna metsise elupaik ja must-toonekure toitumisala on trassist mõjutatud.
  2. Mõjude leevendusmeetmed ei välista mõjude esinemist, kuid et puudused esinevad lähteandmetes, on puudulikud ka neile tuginevad leevendusmeetmed. Natura hindamises kavandatud leevendusmeetmete tõhusust ei ole sisuliselt analüüsitud ega lähemalt selgitatud, puudub selgitus, kas, kuidas ja miks just kavandatav leevendusmeede aitab vältida negatiivset mõju kaitse-eesmärgile. Lisaks tarastamise ja elektriliinide leevendusmeetmete ebaselgusele tuleb ebatõhusaks pidada ka ajalisi piiranguid, arvestades aastaringselt elavate paigalindudega ning händkaku eluviisiga. Müra leevendavaid meetmeid on peetud oluliseks vaid kalade kudemisperioodil ning lindude pesitsusajal, kuid müratõkkeid Natura hindamine ette ei näe. Mitmete leevendavate meetmete puhul on need sõnastatud mittesiduval viisil, mistõttu pole kindlust, et neid tegelikult rakendatakse (kasutatud on väljendeid „võimalusel“ ja „soovituslik“).
  3. Taarikõnnu-Kaisma linnualal elutsevate metsiste puhul on toodud leevendusmeetmena välja hüvitusmeede ning märgitud on, et kompensatsioonimeetmete rakendamine on vajalik, mitte soovituslik. Mitmed olemuslikult hüvitusmeetmeteks olevad meetmed on jäetud keskkonnakorralduskava reguleerida. Mitmete mõjude ärahoidmiseks ja vältimiseks ei piisa leevendusmeetmetest ning mõjude väljaselgitamiseks on ette nähtud täiendavate uuringute läbiviimine. Euroopa Kohtu praktika kohaselt saab hüvitusmeetmete rakendamist kaaluda vaid loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaldamisel, st kavandatud tegevuse erandkorras lubamisel olukorras, kus puuduvad alternatiivsed lahendused ning esinevad ülekaalukad avalikud huvid. Kuivõrd Natura hindamisest nähtuvalt ei piisa üksi leevendusmeetmetest, oli maakonnaplaneeringute kehtestamine loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestatud erandite kohaldamiseks erimenetluseta (

§ 45lg-d 3-5) õigusvastane.

Euroopa Kohus on rõhutanud, et erandkorras võib Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust kahjustada võivaid tegevusi lubada vaid juhul, kui on tõendatud, et puuduvad alternatiivsed lahendused (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-239/04, p-d 34-40). Erandite kohaldamise eelduseks olevaid alternatiive ei ole seejuures antud juhul kaalutud, eelkõige neis trassi osades, kus esineb konflikt kavandatud raudteeprojekti ja Natura 2000 võrgustiku kuuluvate alade kaitse-eesmärkide vahel. Põhjalik hindamine viidi läbi vaid ühe konkreetse trassikoridori osas ning mitmed väiksemate mõjudega alternatiivid jäeti kõrvale juba varajases etapis. Selja metsise püsielupaigas, kus kaasneb võimalik mõju raudtee rajamise ja kasutamisega, on ettenähtud ajaline (mängu- ja pesitsusaeg) leevendusmeede, mis ei väldi mõju raudtee kasutamisel. Seega esineb vastuolu loodusdirektiivi art 6 lg-ga

  2. Maakonnaplaneeringud on vastuolus PS §-ga 5 ja säästva arengu seadusega ning säästva arengu riikliku strateegiaga. Igaühe kohustus säästa elu- ja loodukeskkonda toob kaasa vajaduse kaaluda põhjalikult erinevate trassikoridoride asukohti ning seeläbi leida avalikkuse vajadusi optimaalselt rahuldav trassikoridor, mis oleks väikseima keskkonnamõjuga. Kohaste võrdlusuuringute puudumisel pole võimalik öelda, kas valitud trass on Eesti arengu jaoks maksimaalselt kasu toov ja väikseimate keskkonnamõjudega. Vastustaja seisukohad
  3. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud kaebajate kanda.
  4. Riigihalduse ministri pädevus enne 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringute kehtestamiseks tuleneb EhSRS §-st 111, vabariigi valitsuse seaduse (VVS) § 3 lg-st 2 ning peaministri 24.11.2016 korraldusest nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“. Maakonnaplaneeringute koostaja, kehtestaja ja järelevalve teostaja ei olnud vaid riigihalduse minister. Maakonnaplaneeringud kiideti kuni 31.12.2017 kehtinud PlanS § 70 alusel heaks RHM 28.12.2017 kirjadega. Menetlused viisid läbi 12

(60)maavalitsused, järelevalvet teostasid RHM ametnikud. Kaebaja pole esile toonud ühtegi sellist sisulist küsimust, mis oleks jäänud hindamata või kaalumata seetõttu, et planeeringute menetluse üle teostas järelevalvet RHM, kelle valitsemisalasse kuulusid ka maavalitsused. Kaebaja ei ole ka sisuliselt põhjendanud, miks ei saa RHM-i läbiviidud järelevalvet pidada objektiivseks ja sõltumatuks. Kaebaja ei ole ka välja toonud, milles seisnes väidetud huvide konflikt ja kuidas see tõi kaasa ebaõigete otsuste tegemise. Seadusele vastavalt toimunud menetlus ei saa olla samaaegselt õigusvastane.
  1. Isikud on olnud menetlusse kaasatud rohkem ja ulatuslikumalt, kui seadused ette näevad. Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalike väljapanekute kestused on kooskõlas PlanS § 19 p-ga
  2. Seadusandja on pidanud piisavaks ajaks nelja nädalat ega ole sätestanud muid ajalisi kriteeriume (nt puhkuste aja välistamine). Avalikule väljapanekule pandud materjalid olid kõigile kaebajatele kättesaadavad varem. Planeeringute menetlused on olnud põhjalikud ja kestnud pikka aega, MTÜ ARB on olnud terve selle aja jooksul menetlusse kaasatud ning kursis planeeringute ja KSH aruande sisuga juba enne avaliku väljapaneku algust. Planeeringu lähteseisukohtade, võrreldavate trassialternatiivide ja KSH programmi avalikustamine ja tutvustamine algas 02.09.2013 ning viimased avalikud arutelud peeti 15.10.2013, ettepanekute esitamise tähtaega pikendati kuni 20.10.
  4. Vastavalt laekunud arvamustele ja seisukohtadele võeti võrdlusesse ka uusi trassialternatiive, mida polnud lähteseisukohtade ja KSH programmiga avalikkusele tutvustatud. Uute trassialternatiivide osas viidi läbi uued avalikud arutelud,
  5. aastal tutvustati trassikoridori võrdlustulemusi kõigis maakondades,
  6. aastal järgnesid eskiislahenduste tutvustamisele avalikud arutelud.
  7. aasta teises pooles avalikustati planeering ja KSH aruanne ning peeti avalikud arutelud. MTÜ ARB esindaja osales Pärnu maakonnaplaneeringute avalikel aruteludel 17.10.2013, 18.06.2014, 10.06.2015 ja 24.01.2017 ning peaaegu kõikidel Rapla maakonnaplaneeringu avalikel aruteludel, esitas seisukohti ja sai neile ka kirjalikke vastuseid. MTÜ ARB esindaja ettepanekul on joonistatud planeerimismenetluses läbi Kohila vallas mitmed trassialternatiivid ning lisati trassialternatiiv 16A, mis osutus eelistatud trassivariandiks. MTÜ ARB esitas Pärnu maakonnaplaneeringu avalikustamise käigus seisukoha 29.12.2016 ning osales avalikul arutelul ka 10.02.
  8. Täiendavalt on olnud kaebajatel võimalus olla ära kuulatud RHM järelevalve teostamise käigus. MTÜ ARB esindaja on ise möönnud, et maakonnaplaneeringu menetlus ja KSH menetlus ja avalikustamised on olnud korrektsed, samuti, et tal on olnud võimalus oma ettepanekuid esitada ning nendega on menetluses arvestatud.
  9. Tõele ei vasta väide, justkui oleks Pärnu maakonnaplaneering kiidetud heaks enne, kui kaebajatele MTÜ ARB ja MTÜ ELKS vastati. Kaebajale vastati 29.12.2017 kirjaga ning samal kuupäeval kiideti maakonnaplaneering heaks. Vastati ka kaebaja hilisematele seisukohtadele. Kaasatud haldusorganitele võimaldatud materjalidega tutvumise aeg ei olnud kaebajatele võimaldatust pikem, sest see aeg kulus KSH aruande täiendamisele.
  10. MTÜ-le ARB väljastamata jäetud teabe osas on nõuetekohaselt vastatud ja materjalide väljastamisest keeldumist põhjendatud. Kaebaja nõutud dokumendid töötlust võimaldavas formaadis olid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ning kaebajal oli võimalik saada vajaminev informatsioon kätte avaldatud planeeringumaterjalidest, tagatud oli võimalus tutvuda maakonnaplaneeringu ametlike dokumentidega PDF-formaadis. Faktum-Ariko läbiviidud uuringu andmefailide edastamine polnud võimalik sellise teabe puudumise tõttu, tegemist polnud lepingu järgi üle antava teabega või avaliku teabega. MKM edastas kaebaja 27.12.2016 nõudel trassidega seotud andmed 11.01.2017, mistõttu on arusaamatu kaebaja väide, et selle teabe kasutamine avaliku väljapaneku suhtes ettepanekute esitamiseks ei olnud võimalik. MTÜ ARB ärakuulamine toimus eraldi veel 10.02.2017 ja Pärnu maakonnaplaneeringu avalikud aruelud enne seda 23.01.2017–26.01.
  11. Rail Balticu rahastamisleppe ja rahastamistaotlusega seotud 13
(60)materjalide väljastamisest keeldumine ei saanud kahjustada osalemist planeerimismenetluses, sest need ei ole osa planeerimismenetlusest ega kuulu maakonnaplaneeringu dokumentide juurde, need ei oma tähtsust keskkonnakaitse seisukohast ega piiranud esitamast seisukohti trassivaliku osas. Selle teabe avalikustamise küsimus ei saa mõjutada kuidagi vaidlustatud planeeringute õiguspärasust. Trassi üldine paiknemine Eestis läbi Pärnu oli ette nähtud juba üleriigilise planeeringuga ning maakonnaplaneeringutes otsiti konkreetsemaid lahendusi maakondade põhiselt. Rahastamistaotluse dokumendid on piiratud juurdepääsuga teave, tegemist on põhjendatud piirangutega ning sellise teabe väljastamine ei ole võimalik.
  1. Kõiki olulisi asjaolusid ja alternatiive on hinnatud nõuetekohaselt ning raudteetingimuste kujunemine on avalikest dokumentidest jälgitav. Teatavad olulised tingimused, mida arvestati lähtetingimuste määramisel, nagu rööpmelaius (ühtlustamine), kiirus ja elektriseeritus, tulenevad Euroopa Liidu ja üleriigilisel tasandil kindlaks määratud dokumentidest. Nii rööpmelaius, kiirus kui elektriseeritus, samuti riigi kohustus rajada Rail Balticu kiirraudteeliin trassil Tallinn-PärnuIkla hiljemalt
  2. aastaks, on määratud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2013 määrusega (TEN-T määrusega). Täpsemalt tulenevad tehnilised tingimused Euroopa Komisjoni 18.11.2014 määrusest nr 1299/2014 ning Riigikogus 19.06.2017 ratifitseeritud Balti riikide valitsuste vahelisest kokkuleppest. Juba Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29.04.2004 otsusega nr 884/2004 otsustati Balti riikide raudteetranspordi integreerimine laiemasse Euroopa Liidu raudteetranspordisüsteemi (rööpmelaiuste ühtlustamine) ning määrati kindlaks Rail Balticu telg Varssavi-Kaunas-Riia-Tallinn. Elektrifitseerituse eesmärk on raudtee ühildamine ülejäänud Euroopa raudteedega ning muul kütusel baseeruv raudtee Eestis ei täida üleeuroopalise raudteevõrgu arendamise eesmärki. Kiirus 240 km/h on suurim võimalik kiirus ning rahastamistaotluse rahuldamisel on Euroopa Komisjon seda aktsepteerinud. Kuna eesmärgiks on kiire raudtee rajamine, ei ole arvestatavaks alternatiiviks hetkel Eesti raudteetranspordis kasutatavad kiirused.
  3. Enne TEN-T määruse vastuvõtmist kehtestatud üleriigilise planeeringuga 2030+ valiti raudteetrassi koridori suunaks Tallinn-Pärnu. Maakonnaplaneeringute ülesandeks seati täpsema trassi asukoha määratlemine ning transpordivõrgu põhistruktuuri kaardil näidati kiire rongiühenduse (240 km/h) loomine Tallinnast läbi Pärnu Läti suunas aastaks
  4. SäAS § 12 alusel koostatud arengukavad aastateks 2006-2013 ja 2014-2020 näevad ette raudteeliini arendamise Eesti rongiliikluse integreerimiseks Euroopa rongiliiklusega, mis on kooskõlas Eesti üleriigiliste planeeringutega Eesti 2010 ja Eesti 2030+. Trassi puudutavad lahendused kujunesid vastavalt PlanS-le läbiviidud üleriigilise planeeringu koostamise käigus, kus igaühel oli võimalik esitada seisukohti. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi aspekti, mis osas oleks maakonnaplaneeringud üleriigilise planeeringuga vastuolus.
  5. Rail Balticu projekti esimese etapina teostatud AECOM-i uuringuga arvestati nii üleriigilises planeeringus kui TEN-T määruse tegemisel. Uuringuga määrati kindlaks neli peamist trassivalikut ning vaadeldi neid nii keskkonna, müra, maastiku, bioloogilise mitmekesisuse, kultuuriväärtuste, loodusväärtuse kui veekeskkonnaga seoses. Samuti uuriti põhjalikult olemasoleva trassi kasutamise võimalikkust võrdluses täiesti uue trassi rajamisega ning eelistati kokkuvõtlikult uue trassi rajamist läbi Pärnu kõiki mõjuvaldkondi silmas pidades. Sellega seoses kujundas Vabariigi Valitsus oma seisukoha 22.09.2011 valitsuskabineti otsusega ja andis suunised Rail Balticu arendamiseks, toetades arendustöö keskendumist Eesti piires TallinnPärnu-Riia otsetrassile.
  6. Maakonnaplaneeringute raames on koostatud eraldi hinnang „Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkuse analüüs“. Väide, et analüüs käsitles vaid võimalust rajada uus raudtee olemasoleva kõrvale, aga mitte asemele, on ebaõige. Analüüsis on välja toodud olemasoleva koridori kasutamise eeldusena selle suures ulatuses õgvendamise vajadus, sest olemasolev trass 14
(60)ei võimalda vajaliku kiiruse saavutamist. Lisaks ei kuulunud projekti lähteülesande hulka olemasoleva raudtee ülesvõtmine ja asendamine alternatiiviga, kus ehituse ajal olemasolev rongiliiklus mitmeks aastaks lõppeks või oleks takistatud. Analüüsis hinnati trassi kasutamise mõju inim- ja looduskeskkonnale ja selle maksumust, mistõttu ei ole õige väide, et olemasoleva trassi kasutamise hindamisel lähtuti vaid ehitusmaksumusest. Lisaks on välja toodud, et olemasoleva trassi kasutamine tooks kaasa ajalooliselt väärtusliku Eidepere mõisahoone lammutamise, olulise mõju inim- ja looduskeskkonnale, sh võrreldes uue trassi ehitamisega oluliselt suurema sildade ja viaduktide ehitamise vajaduse, sh oluliselt suurema negatiivse mõju looduskaitselistele aspektidele. Kaebajad pole esitanud ühtegi tõendit, et analüüsi järeldused poleks korrektsed või põhjendatud. Ka Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskirjas on viidatud eelnimetatud analüüsile ja toodud välja olemasoleva trassi kasutamise komplitseeritus. Lisaks on Harjumaal, Pärnu linna lõunaosas ja Tori vallas osaliselt olemasoleva trassi koridori ka kasutatud. Pärnu maakonnaplaneeringus on seejuures arvestatud ka olemasolevate trassikoridoride Rail Balticu trassiga ühendamise võimalustega.
  1. Eksitavad on kaebajate väited, et analüüsis pole hinnatud samu trassialternatiive kui maakonnaplaneeringus. Kaebajad on analüüsist välja võetud lõikude osas jätnud Pärnu maakonda puudutavad lõigud välja toomata ega ole osutanud, et võrreldavad lõigud tegelikult kattuvad. Lisaks on kaebajatele selgitatud, et hinnata tuleb ja saab vaid võrreldavaid, teostatavaid ja ühetaolisi alternatiive. Olukorras, kus baastegurite ja projekti põhinõuete hindamisel on trassi mittesobivus selge, ei ole selle trassi hindamisega mõistlik edasi minna ja kõrvutada seda baastegureid järgivate trassidega. Maakonnaplaneeringute ja KSH raames on teostatud põhjalik ja ammendav analüüs olemasoleva trassi kasutamise võimalikkusest. Kaebajad pole esile toonud ühtegi põhjendust ega tõendit, mis annaks aluse järeldada, et analüüs sisaldaks selliseid vigu, mis tooks kaasa sellele tuginenud kaalutlusotsuste ebaõigsuse.
  2. KSH aruande
  3. peatükis on välja toodud trassialternatiivide väljatöötamise ja võrdlemise toimumise protsess. Aruande lk-l 120 on välja toodud, kui palju alternatiive tegelikult kaaluti ja kui palju erinevatel põhjustel välistati ning millised jäid võrdlusesse. Samuti nähtuvad erinevates maakondades kaalutud trassialternatiivid ja võrdlusesse võetud alternatiivide paljusus maakonnaplaneeringutest. Maakonnaplaneeringute menetlusest nähtub, et KSH aruande koostamise käigus on koostöös omavalitsuste ja kaasatud isikutega tekkinud uusi trassialternatiive, mis võeti võrdlusesse ja mille mõjusid hinnati. Seetõttu on ebaõige kaebajate väide, et üks alternatiiv valiti välja juba varajases etapis. KSH üle on järelevalvet teostanud KKM, kes kiitis KSH aruande 09.08.2017 kirjaga heaks. KSH-s mindi KSH täpsusastme nõudest ka kaugemale ning koostati nii KSH täpsusastmele vastav trassialternatiivide üldisem hindamine kui ka KMH täpsusastmes hindamine ning vastavad tulemused nähtuvad KSH lisast III. Asjaolu, et lõpliku alternatiivi suhtes tehti detailsem hindamine, ei sea kuidagi planeeringuotsust kahtluse alla, vaid vastupidiselt näitab täiendavalt planeerimisotsuse õigesti tegemist.
  4. KSH-s hinnati mõjusid lähtuvalt 26 võrdluskriteeriumist, võeti arvesse nii inim- kui looduskeskkonnategureid ning lisaks maakonnaplaneeringute menetluses hinnati ka tehnilist teostatavust, ehitusmaksumust ja sotsiaal-majanduslikke tulusid-kulusid. KSH aruande koostamisel kasutatud materjalid olid seejuures piisavad. Loodusväärtuste uuring oli kompleksuuring, mis sisaldas ühes dokumendis eri loomarühmade kohta paljude uuringute ja analüüside tulemit. Lisaks hinnati vajadust ka väliuuringute tegemiseks ning sellise vajaduse olemasolul need ka tehti. Rääma raba kaardistamise andmed kajastuvad Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS). Arvestatud on ka suurkiskjate talvitumis- ja sigimispaiku ja eluslooduse uuringut, mille üheks andmeallikaks on olnud ka riikliku seire programm. Töö käigus intervjueeriti ka töörühma juhti Peep Männilit ning tema esile toodud asjaolusid võeti arvesse. KSH-s ei saanud arvestada Mati Kose viidatud nahkhiirte poegimiskolooniate ja toitumisaladega, sest nende kohta pole esitatud ühtegi uuringut ega ka muud allikat ning neid ei ole ekspert ka 15
(60)EELIS-esse kandnud. Mõjusid nahkhiirtele on KSH raames hinnatud, analüüs ja leevendusmeetmed nähtuvad KSH lisast VI-4 ning
  1. peatükist. Nahkhiirte esinemisega on maakonnaplaneeringutes arvestatud. Üheski dokumendis pole mainitud, et trass 16D jäeti välja nahkhiirte elupaikade tõttu. Seejuures on eksperdid vaadelnud loodusväärtuste paiknemist trassikoridoris tervikuna, mitte üksnes kaitsealuste liikide osas. Kaebajad pole esitanud konkreetset väidet selle kohta, mida ei oleks KSH-s arvestatud ja hinnatud ning mis võiks tingida vea planeerimismenetluses.
  2. Trassialternatiivide väljatöötamise täpsem käik Rapla maakonnas on kirjeldatud Rapla maakonnaplaneeringu peatükis 2 ja planeeringu lisas
  3. Võrdlusmetoodika täpsem kirjeldus sisaldub võrdlustulemustes, võrdluskriteeriume kaaluti kompleksses kogumis. Eelistatud trassikoridori valiku põhjendused maakonnaplaneeringus sisalduvad peatükis 2.
  4. Võrdlemisel anti iga kriteeriumi kaupa eelistus, milline koridor on võrdluses otstarbekam ning kujundati kokkuvõtlik eelistus erinevate kriteeriumigruppide eelistuste kaalumise tulemusena. Kohila valda puudutav tabel on toodud KSH lisas I-1 punktis 2.4.2 ning võrreldavad lõigud olid 12A-I + 13A-I vs 16A vs 9A-I + 16D. Hindamiseelistus anti lõigule 16A kui tehniliste parameetrite ja ehitusmaksumuse osas soodsaimale variandile (lühem ja sirgeim alternatiiv, ehitusmaksumuselt soodsaim, inimkeskkonnale väikseima mõjuga, sotsiaalmajanduslikult tulusaim). Kohila valda puudutav tabel KSH kriteeriumite osas on toodud tabelis 8.15 ning koondeelistuse sai samuti trassialternatiiv 16A, mis oli eelistatud müra, vibratsiooni ja õnnetusohu osas, samuti elupaikade ja põhjavee kvaliteedi osas ning kultuurikeskkonna aspektist. Asjaolu, et Kohila valla arvates pole planeeringus valitud trass parim, ei tähenda, et seda poleks hinnatud ja kaalutud. Täpne analüüs kõigi kriteeriumite lõikes on esitatud KSH lisas I-
  6. Ebaõige on Kohila valla väide, et eelistatud trassivariant 16A on koos trassiga 12A kohalikku elu enim rikkuv valik, sest planeerimismenetluses välistati just kohalike arengute kaitsmise eesmärgil trassialternatiiv 16D, mida Kohila vald toetab. Kaalutlused on korduvalt esitanud nii MKM kui maavalitsus ning need kajastuvad KSH-s, maakonnaplaneeringus ning võrdlustulemuste dokumentides. Trassiga 16D kaasneks oluliselt rohkem mõju looduskeskkonnale. Kohila vallas esimeses järgus välja pakutud trassialternatiivid 12A, 10ndad, 13ndad ja 14ndad lõigud välistati juba
  7. aastal ning 10ndad, 14ndad ja 12A lõigud seoses valitsuse seisukohaga võtta võrdlusesse vaid Nabala-Tuhala looduskaitsealast mööduvad trassid. Kohila vald on 28.05.2014 kirjaga seejuures ka ise välistanud trassi kulgemise läbi lõigu 12A (s.o olemasoleva raudteekoridori). Kohila valla argumente ja põhjendusi võeti arvesse ning trassi 12A välistamisest teavitati, mistõttu ei saa kaebaja sooviga kattunud trassi välistamine olla kaebuse esemeks. Kirjavahetus aastast 2014 ja tõendid (MKM ja maavalitsuste kirjad, trassialternatiivide täiendav analüüs) kinnitavad, et alternatiivseid trassilõike on kaalutud ja trassialternatiivide võrdlusandmeid on Kohila vallale järjepidevalt tutvustatud. Kaebaja on saanud esitada oma seisukohad ja teatud osas on ettepanekutega ka arvestatud. Tuli arvestada, et trassid omavahel erinevates maakondades ka kokku läheksid. Asjaolu, millal ja millises dokumendis on alternatiivide võimalikkust kaalutud, ei muuda kaalumise tulemust. Ka Kohila vald pole esitanud argumente ja tõendeid, mis näitaksid diskretsiooniotsuse õigusvastasust.
  8. Kaebajate viidatud täpsusastmes CO2 heite arvutused ei ole KSH tavapraktikaks. Liigniiskete alade hüdroloogilise režiimi muutmisest tulenev CO2 heite osas ei olnud KSH koostamise staadiumis teada, kas liigniisketest aladest läbiminemisel on kuivendamine vajalik. Need küsimused lahendab edasine projekteerimine. KSH-s on käsitletud metsade raadamise tõttu tekkivat heidet (KSH aruande peatükk 7.1.1). Teekondade pikenemise heidet ja ajakulu ei peetud oluliseks negatiivseks mõjuks seoses olulisematel liikumisteedel läbipääsude rajamisega ja maade võõrandamise protsessiga. 16
(60)
  1. Keskpinge elektriliini ja ühendusliinide mõju on võimalik täpsemalt hinnata ja töötada vajalikud leevendusmeetmed välja edasise projekteerimise käigus. KSH aruandes on elektriliinide mõju ka käsitletud ning nähakse ette vajadus vältida projekteerimise etapis elektriliini kaitsevööndi kattumist keskkonnakaitselise objektiga, sh vajadus teatud juhtudel kooskõlastada projekt KKA-ga ning märgistada lindudele avalduva mõju leevendamiseks õhuliin. Täiendavalt on lindude kokkupõrkeohtu elektriliinidega analüüsitud ka Pärnu Maavalitsuse 17.01.2017 kirjas nr 12-3/16/2848-2 ning Pärnu maakonnaplaneeringus on elektrilahendust eraldi analüüsitud, sh mõju linnustikule.
  2. KSH strateegilise võrdluse osas tehtud arvutused ja antud hinnangud põhinevad sel hetkel kättesaadavatel andmetel, mitte ebamäärastel tulevikuprognoosidel (fossiilsete kütuste tulevik). Lisaks toimub paralleelselt fossiilsete kütuste osakaalu vähenemisele taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu suurenemine. Praeguste andmete põhjal pole alust arvata, et hinnangud oleks tehtud valedel eeldustel või oleks ebaõiged.
  3. KSH aruandes ettenähtud leevendusmeetmed on piisavad. Nähakse ette keskkonnakorralduskava koostamine, mis ei ole iseenesest leevendusmeede, nagu kaebajad märgivad, vaid leevendusmeetmed on osa sellest kavast. Eelistatud trassialternatiivi täpsema hindamise tulemused kajastuvad KSH aruande lisas III-5, kus on trassilõikude ja projektide kaupa välja toodud mõjud ja nende ärahoidmise meetmed. Leevendusmeetmed kajastuvad aruande lisas III-6 ning meetmete vajadust on hinnatud iga konkreetse asukoha ja olukorra kontekstis. Tehnilistes lahendustes võivad muutused ja seireandmete täpsustumine tingida vajaduse neid meetmeid korrigeerida ning projekti elluviimise käigus keskkonnakorralduskava täiendatakse. Projekteerimise käigus ja loamenetluses vaadatakse leevendusmeetmed veel kord üle, hinnatakse vajadusel mõjusid uuesti ning kohaldatakse täiendavaid leevendusmeetmeid. KSH-s ei pea leevendusmeetmed olema kajastatud kaebajate nõutud täpsusega, sh ei pea olema määratud konkreetne liinide märgistus ja hooldamisvajadus ning turvaaedade rakendamise ulatus, kulukus, teostatavus ja efektiivsus. Lisaks on KKM pidanud vajalikuks täiendava uuringu läbiviimist planeeringus väljapakutud lahendustele alternatiivsete tehniliste võimaluste uurimiseks, sh tarakatkestuste kasutamisele.
  4. Planeeringute kehtestamisel ei ole rikutud Natura 2000 võrgustiku alade kaitse nõudeid. Natura hindamine sisaldub KSH lisas IV, hindamine on olnud põhjalik ja piisav. Väidetavat lähteandmete puudulikkust on selgitatud Pärnu Maavalitsuse 16.01.2017 kirjas Eesti Ornitoloogiaühingule, samuti 17.01.2017 kirjas kaebajale. Juba trassivaliku etapis välistati trassi planeerimisel Natura alad jm üldjuhul ehitamiseks mittesobivad alad. Viidi läbi Natura hindamine, kus tugineti kaasaegsetes andmebaasides ja kaitsekorralduskavades sisalduvale teabele. Kõiki Natura alade kaitsekorralduskavasid on viimaste aastate jooksul uuendatud. Lähtuti eeldusest, et liikide kaitse seisukohalt väärtuslikumad ja kaitset vajavad alad on üldjuhul kaitse alla juba võetud. Lisaks tehti väliuuringuid trassi neil lõikudel, mis läbivad võtmeelupaiku. Inventuure teostati nt Taarikõnnu
(2012)ja Luitemaa
(2015)Natura 2000 aladel. Laiksaare ja Tolkuse Natura 2000 alasid inventeeriti metsakaitsealade võrgustiku moodustamise projekti raames 2000. aastate alguses. Seetõttu on ebaõiged kaebajate väited nende alade inventeerimata jätmise kohta, samuti registris juhuslike väärtuste registreerimise kohta. Taarikõnnu loodusala osas on KSH aruande järgi vajalik Natura hindamise läbiviimine täpsemate tehniliste tingimuste selgumisel, hinnang on antud uute inventuuriandmete alusel. Samuti on nähtud ette leevendusmeetmed elupaiga 91D0 säilimiseks. Natura hindamise raames järeldati, et leevendavate meetmete rakendamisel puudub kavandataval tegevusel ebasoodne mõju Natura 2000 Taarikõnnu loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kaebajad ei ole välja toonud spetsiifilisi asjaolusid, mida KSH raames poleks hinnatud. Etteheited alusandmete puudulikkusest on tõendamata. Tõendamata on väited, justkui oleks mõni loodusväärtus või liik kindlaks 17
(60)tegemata. Puudub alus kahelda, et olemasolev ja Eesti Ornitoloogiaühingult menetluses saadud informatsioon on piisav.
  1. Natura hindamisel arvestati kõiki asjakohaseid potentsiaalseid mõjusid. Natura hindamisel on vaja käsitleda liike ja elupaiku, mis on määratletud konkreetse ala kaitse-eesmärkides, s.o Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr
  2. Teisi olulisi liike on hinnatud KSH aruande teistes osades. Natura hindamise osas on kajastatud kumuleeruvaid mõjusid integreerituna erinevates peatükkides, nt Rabivere loodusala puhul, kus tuleb lisaks raudtee rajamisele käsitleda kavandatava tegevuse osana ka maantee rajamist. Samuti tuuakse välja vajadus teatud Natura mõjusid hinnata projektlahenduse faasis. Kumulatiivsete mõjude hindamine on toodud Natura hinnangu lk-l
  3. KSH aruandes on kumulatiivsete mõjude hindamise kohta eraldi peatükk (ptk 11, lk 248-249), samuti sisalduvad vastava mõju hindamise andmed mõju hindamise tabelites (KSH lisa III-5, lisa 18) ja kokkuvõtetes peatükis
  4. Mõjude puudumist trassi Natura aladest möödumisega ei ole põhjendatud. Mõjude vältimiseks kavandati esmalt küll trassialternatiivid selliselt, et vältida otsest mõju Natura aladele ning osas, milles potentsiaalsed mõjud esinesid, on viidud läbi põhjalik sisuline hindamine. Kaebajate esile toodud Pärnu loodusala on erandlik koht, kus raudtee läbib Natura ala nurka, kuid tehniline lahendus on töötatud välja selliselt, et kavandatavad struktuurid ei kahjustaks raudteele lähimat elupaika ja kogu ala kaitse-eesmärgid oleks tagatud. Seda probleemkohta on põhjalikult käsitletud Natura hindamise peatükis 4.8, lk 95 jj. Elupaikade paiknemine ja inventeerimisandmed on kaitseala valitsejaga korduvalt läbi räägitud. Aluseks võeti
  5. aastal kinnitatud Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021 ning selle raames teostatud inventuurid. Ka Reiu taimla riste juures on kasutatud kohaseid inventuuri andmeid ja välistatud ebasoodne mõju.
  6. Natura hinnangu tabelis (KSH lisa IV, tabel 3.1, lk 13 jj) on kõik trassikoridoride mõjusfääri jäävad Natura 2000 alad, nende kaitse-väärtused ning hinnang mõju esinemisele. Uuring sisaldab ka jooniseid (joonised 3.1–3.5), kus kajastub Natura alade paiknemine trassikoridoride suhtes. Kõiki asjakohaseid alasid on arvesse võetud ja mõjusid hinnatud. Samuti on analüüsitud kõiki trassialternatiivide mõjusfääri jäävaid alasid (st mitte üksnes Natura alad) ja tekkida võivaid mõjusid. Trassikoridori Natura aladele kavandamise vältimisega välistati peamised ja otsesed Natura võrgustikule avalduvad mõjud, seda ka Põhja-Liivimaa linnuala puhul, mida raudtee ei läbi. Raudtee kulgemine linnuala lähedal on seotud võimaliku suremuse ja häiriva mõjuga, kuid eksperdid on pidanud vajalikuks häiringuid vähendavate meetmetena piirata ajaliselt mürarikaste ehitustööde tegemist, kokkupõrkeriski vähendamiseks trassiobjektide tähistamist ja paremini nähtavate tarade rakendamist. Kui liikide elupaigad läänes oleks tihedalt seotud Põhja-Liivimaa linnualaga ja ühtse tervikuna kaitset vajavad, oleks need vastavalt linnuala koosseisu arvatud. Linnustiku puhul ei ole raudteetrassil isoleeriv ja elupaiku killustav mõju peamise tähtsusega asjaolu. Eelistatud trass kulgeb väljastpoolt linnuala territooriumi.
  7. Elektriliinide ja raudteetaristu märgistamise osas pole kõiki tehnilisi lahendusi loendatud. Ka KSH aruandes toodud tehnilise lahenduse soovitused on näitlikud ja ei ole rangelt siduvad. Sobivad ka funktsioonilt samasugused, kuid tehniliselt teistsugused lahendused. Müra teemat on lindude osas käsitletud KSH aruandes (KSH lisa III-5, mõjuhindamise tabelid, lisa 18). Viidatud on ka võimalusele kasutada müraseinu (KSH lisa III-1, lisa 23). Linnukaitselistel kaalutlustel ei ole hetkel ühtegi müraseina veel ette nähtud, kuid projekti täpsustumisel on sellise vajaduse ilmnemisel võimalik asjakohaseid meetmeid rakendada. Metsiste kohta koostatud eraldi eksperthinnangust nähtub, et rongimüra on lindude jaoks vähem häiriv kui inimtegevuse ja ehitusega kaasnev müra. KSH-s on välja toodud ajalised piirangud lindude häirimise vältimiseks, samuti, et tehislikud tõkked on lindudele ohuteguriks. Müra mõjude osas on selgitusi jagatud ka Eesti Ornitoloogiaühingule 16.01.2017 kirjas, kus toodi välja vajadus ehitusaegse müra osas seada konkreetsed liigispetsiifilised meetmed keskkonnakorralduskavasse, samuti, et leevendavate meetmete täpsustamine on kavandatud järgnevatesse etappidesse, sh seire ja 18
(60)järelhindamise protseduuride meetmete selgitamine. Loamenetlustes tuleb samuti kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise (sh Natura hindamise) vajalikkust. KSH oli ekspertide seisukohti arvestades piisav maakonnaplaneeringute kehtestamiseks.
  1. Kohila valla õigust ei saa valla kaebuses nimetatud müra ja vibratsiooni küsimus rikkuda, sest see ei puuduta kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Müra saab puudutada vaid konkreetsete isikute subjektiivseid õigusi, Kohila vallal puudub õigus esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks, mistõttu müraväited väljuvad kaebeõiguse piiridest. Seejuures on müra ja vibratsiooni hindamise metoodika käsitletud KSH aruande lisas I-3, kus on nähtud ette leevendusmeetmete vajadus 175 meetri ulatuses raudteest. Potentsiaalset müra ja selle mõjualasse jäävaid isikuid hinnatakse täpsemalt projekteerimise staadiumis. Mürahinnang on toodud maakonnaplaneeringule kohase põhjalikkusega.
  2. Kohila vallale on Loone ökodukti kohta vastatud juba Rapla maavanema 17.11.2015 kirjas, kus selgitati, et KSH aruandes maakonnaplaneeringu täpsusastmes ei ole toodud läbipääsude täpsed asukohad, vaid ökoduktide asukohad indikatiivsete asukohtadena (kaardistatud on kohad, kus loomade läbipääs tuleb kindlasti tagada), täpsemad lahendused, sh asukoht selgitatakse projekti koostamise etapis. Samuti on seda teemat käsitletud Rapla Maavalitsuse 30.08.2016 kirjas, kus selgitati, et barjääriefekti vähendamiseks on kavandatud ökodukt 16A lõigu 8,7 kilomeetrile, kus asub rohelise võrgustiku koridor. Kirjas nõustuti kumulatiivse efektiga kahe joonobjekti vahel ning märgiti, et selle leevendamiseks tuleb meetmeid kavandada ka maantee rekonstrueerimisel. Maantee rekonstrueerimine ei ole aga antud maakonnaplaneeringu küsimus. Tegelikult ökodukt maanteel ei lõpe ning ökodukti eeldatava asukoha ja maantee vahele jääb ligikaudu 300 meetrit.
  3. Ekspertide eriarvamused ei saa põhjustada otsuste õigusvastasust. Ekspertide erinevad seisukohad on toonud kaasa põhjalikuma kaalumise ning loodusväärtuste kaitseks parima variandi leidmise. Seda näitab ka asjaolu, et nt Kõveri metsiste elupaikade osas on küsitud eraldi seisukohta KKM-lt, kes tõi välja trassi kulgemise planeeritud koridoris lubatavana, kuid vajadusega näha ette elupaikade parandamine ja taastamine. KKM märkuste alusel on KSH-s nähtud ette jätkutegevused ja kompenseerivad meetmed. Mõjud Luitemaa linnualale on KSH aruande lisas IV, tabelis 3.1, real 12, kus on toodud välja ka soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH-ga on tuvastatud, et projektiga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura aladele ning lähtuti eeldusest, et sobivad tehnilised võimalused on võimalik kasutusele võtta. Välja on toodud leevendavad meetmed nii projekteerimise, ehitamise kui kasutamise etapis, samuti hinnatud leevendusmeetmete tõhusust. Maakonnaplaneeringute kohaselt on KSH aruande lisas III-6 olev meetmete register planeeringute lahutamatu osa, edasine mõju hindamine ja leevendusmeetmete vajaduse hindamine toimub täiendavalt järgnevates etappides. Seejuures puudub põhjus arvata, et liigispetsialistide välja toodud leevendusmeetmed poleks tõhusad või piisavad. Kaebajatel puudub pädevus selle küsimuse otsustamiseks. Kaebajate väited ei lükka ümber KSH ja Natura hinnangu järeldusi, puuduvad tõendid, et projektil oleksid jäänud negatiivsed mõjud hindamata või oleks mõjusid hinnatud ebapiisavalt.
  4. Puutuvalt Taarikõnnu-Kaisma linnualal elutsevate metsistega nähtub Natura hinnangus välja toodud meetmete sisulisest hindamisest, et tegemist ei ole hüvitusmeetmetega, mistõttu ei kohaldu loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja

§ 45lg-d 3 ja 4.

Selja metsise püsielupaiga piiranguvöönd asub raudtee kaitsevööndist 75 m kaugusel ja sihtkaitsevööndi ala 500 m kaugusel. Raudtee rajamise ja kasutamise mõju minimeerimiseks rakendatakse leevendavaid meetmeid mängu- ja pesitsusperioodil, mistõttu raudtee rajamine metsise elupaigale leevendusmeetmetega mitteleevendatavat mõju ei põhjusta, ehitustöid on võimalik ajastada. Kootja tee ümbersuunamine metsise elupaiga otsest kadu kaasa ei too. Teelõiku kasutatakse vähe. See rajatakse metsise mänguala nn puhveralana käsitletavasse piirkonda ning mõju sarnaneb juba praegu piirkonnas 19

(60)olevate metsasihtide ja metsateede omaga. Seetõttu pole vajalik elupaiga kao kompenseerimine, nagu see on ekslikult sõnastatud Natura hinnangus. Sisuliselt on vajadus vaid leevendusmeetmete rakendamiseks, mis Natura hindamise tabelis on ka välja toodud. Kaebajate viidatud vajadus metsise, kahepaiksete ja roomajate elupaikade taastamiseks ning Viluvere väike-konnakotka elupaiga kompensatsioonimeetmed pole asjakohased, sest tegemist ei ole Natura 2000 aladega ning nende loodusväärtuste hindamisele ei kohaldu Natura hindamise reeglid. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohad
  1. Kaasatud asutused esitatud kaebustega ei nõustu ning paluvad need jätta rahuldamata.
  2. Väide, et KKM-l võttis maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku dokumentide läbitöötamine kokku 4 kuud, ei ole täpne. Täiendavate materjalide küsimist ei saa lugeda materjalidega tutvumise aja hulka ning faktiliste asjaolude ülevaade näitab, et KKM töötas maakonnaplaneeringu materjalid läbi ajavahemikus 23.12.2016–27.01.2017 ehk 35 päevaga (sh riiklikud pühad).
  3. KKA keskendus KSH aruande kooskõlastamisel Natura hindamisele ning kooskõlastas KSH aruande tingimuslikult 21.04.2017 kirjaga, KSH aruannet täiendati vastavalt KKA märkustele ning esitatud tingimused kanti heakskiidetud KSH aruandele. Trassi asukoha määramiseks algatatud KSH läbiviimisel võeti aluseks strateegilise tasandi planeerimisdokumendid (nt üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, transpordi arengukava 2014–2020) ning maakonnaplaneeringute lähteseisukohad. KSH aruandes on võrreldud strateegilisi valikuid, trassivariantide väljatöötamine on toimunud maakonnaplaneeringute koostamisel. KSH aruandes on trassivariante võrreldud trassilõikude kaupa erinevate võrdluskriteeriumite lõikes ning selgitatud välja eelistatud trassialternatiiv. Vastavalt KSH programmile hinnati nii algselt teadaolevaid trassialternatiive kui ka hiljem lisandunud trassivariante, mille osas KSH programmi muudeti. Kuna projekti ülesannete hulgas on ette nähtud eelistataval trassialternatiivil kulgeva raudtee eelprojekti koostamine, siis eelistatud trassivariandile on teostatud keskkonnamõju detailne analüüs (eelprojekti täpsusastmes) koos vajalike keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamisega.
  4. Menetlusökonoomika eesmärkidest lähtuvalt on asjakohasel juhul võimalik keskkonnamõju hindamise etapis arvestada varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

§ 11

lg 6 järgi on strateegilise planeerimisdokumendi KSH sisu, ulatuse ja hindamise detailsusastme määramisel ning KSH läbiviimisel võimalik juba varakult arvestada asjaoluga, et kavandatavale tegevusele tuleb tegevuslubade etapis taotleda vastav tegevusluba(-load), mille taotlemisel tuleb asjakohasel juhul arvestada keskkonnamõju hindamise vajalikkusega. KKM on KSH aruande heakskiitmise otsuses seadnud tingimuse, et keskkonnakorralduskava objekti ehitusaegsete meetmete register (KSH aruande lisa III-6) tuleb kanda Rail Balticu raudtee ehitusloa tingimustesse ning kasutusaegsete meetmete register (KSH aruande lisa III-6) kasutusloa tingimustesse. See tähendab, et raudtee ehitusloa ja kasutusloa andmise üle otsustamisel ning tingimuste seadmisel peab arvestama asjakohaste leevendusmeetmetega. Sealjuures võivad leevendusmeetmed järgmistes etappides täpsustuda ning täieneda. Kõnealuse tingimuse seadis ka KKA, kui toimus KSH aruande kooskõlastamine Natura 2000 võrgustiku ala valitsejaga. Seega tuleb tegevuslubade etappides viia läbi kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. 95. Kuigi trassid 16A ja 16D ületavad Keila jõge peaaegu samas kohas ning nahkhiirte elupaikade läbimine on välja toodud vaid trassilõigu 16A puhul, ei mõjuta see asjaolu lõppotsust. Ühestki dokumendist ei ilmne, et trass 16D jäeti välja nahkhiirte pärast. Trass 16D jäeti välja teistel põhjustel, nahkhiirte väljatoomine süvendanuks neid argumente ning jätnuks lõppotsuse seega samaks. KSH aruandes on arvestatud leevendavate meetmete rakendamisega (müraseinad) nii, et elamualadel oleks tagatud raudteemüra tasemel müra sihtväärtus. Iga raudteelõigu 20

(60)projekteerimisel hinnatakse ja kavandatakse täpsed meetmed, sh müraseinte omadused ning arvestatakse koosmõju teiste müraallikatega. Projekti peab kooskõlastama ka Terviseamet.
  1. Maakonnaplaneeringutes on arvestatud kaitstavate loodusobjektidega ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega, samuti läbiviidud KSH-ga. Kuna kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ületavad sageli omavalitsuste piire, ei ole nende kajastamine omavalitsuste lõikes otstarbekas ning kaitstavate loodusobjektide loetelu esitatakse maakonnaüleselt.
  2. KMH käigus kogutud ja kasutatud teave nii kaitsealuste kui mittekaitsealuste liikide kohta oli piisav. Seega ei ole korrektne väide, et KSH aruanne ei vasta

§ 40lg 4 p-le 6.

EELIS-est, e-elurikkusest, Loodusvaatluse andmebaasist, KKA-st saadud andmetest, suurkiskjate telemeetria uuringutest, riikliku seireprogrammi andmetest, Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Peep Männili intervjuust saadud andmetest ning KSH koostamise käigus teostatud kompleksuuringust saadud teabe alusel koondati oluline info loomade asustustiheduse ruumilise jaotuse kohta, mis võimaldas hinnata suurte ja keskmise suurusega imetajate arvukust ning positsioneerida liikumiskoridorid ning levikualad, mis ristuvad planeeritava raudteega. Lisaks kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele hinnati KSH raames mõju bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt, st mõju loomade suremusele, elupaikade kaole ja elupaikade killustamisele. Kõigi kaitsealuste liikide elupaikasid on inventeeritud. Loodusuuringu aruandes kajastuvad andmed kõigi looduskaitseseaduse kaitsealuste liikide ja linnudirektiivi I lisa kaitsealuste liikide elupaikade kohta. Võtmeelupaikades viidi läbi ekspert-välitööd, mille käigus tuvastati nende olulised elu- ja pesapaigad. Lisaks on KKA-l kasutada mitmete liikide (metsis, laanepüü, kassikakk, laanerähn, valgeselg-kirjurähn) potentsiaalsete elupaikade prognoosmudelid.

  1. KSH etapis ei olnud veel selge, kas liigniisketest aladest (nt turbaaladest) läbi minemisel on vajalik kuivendamine või on võimalik alternatiivsete tehnikate (nt mass-stabiliseerimine) kasutamine, millel on oluliselt väiksem mõju liigniiskete alade veerežiimile ja CO2 emissioonidele. CO2 heite arvutused infrastruktuuri rajamise ja hooldamise täpsusastmes ei ole KSH puhul tavapraktikaks, transpordimahtudest kaasneva heite kindlakstegemiseks vajalikud arvutused on väljaspool KSH mõistlikku mahtu ja tavapraktikat, mistõttu on KSH-s lähtutud üldisematest hinnangutest ning arengukavadest. Metsade raadamise tõttu tekkivat CO2 heidet on KSH-s käsitletud (lk 109–110). Teekondade pikenemise CO2 heidet ja ajakulu ei peetud oluliseks negatiivseks mõjuks seoses läbipääsude rajamisega kõigil olulisematel liikumisteedel ning arvestades ka võimalikke maade võõrandamise protsesse. Elektriliinide mõju linnustikule ning asjakohaseid leevendusmeetmeid on käsitletud KSH aruandes peatükis 9.11 (lk 226–228) ning peatükis 9.2.2, samuti Pärnu maakonnaplaneeringu lisas
  2. Keskpingeliinid avaldavad linnustikule samasugust mõju kui muud elektriliinid, mistõttu on samasugused ka leevendusmeetmed. Seda mõju on võimalik täpsemalt hinnata ning vajalikud leevendavad meetmed välja töötada siis, kui on olemas täpne tehniline projekt, millega täpsustatakse kõik tehnilised detailid. Vajadusel uue KMH teostamise nõue kehtib kõikide looduskaitset puudutavate punktide ja eriti Natura punktide kohta.
  3. KSH aruandes on tehtud ettepanek täpsustada leevendusmeetmeid koostatavas keskkonnakorralduskavas, neid seiratakse vastavalt KSH aruandes toodud seiremeetmete kavale ja vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid. Kava sisaldab nii seire, leevendavate meetmete ja nende tõhususe, järelhindamise kui ka meetmete täpsustamise infot kogu trassi ulatuses kõigi projekti elluviimise etappide jooksul. KSH aruande kohaselt koostatakse täiendavalt tarakatkestuse uuring, mis kaardistab ja analüüsib alternatiivseid tehnilisi võimalusi ökoduktidel põhinevatele lahendustele (sealhulgas tarakatkestuste kasutamine) ja metsiseuuring (sealhulgas lindude telemeetrial põhinev), mis muuhulgas käsitleb metsisele sobivaid leevendavaid meetmeid (seega saab lahenduse ka kahekordsete turvaaedade märgistamise sobilikkuse kohta leevendusmeetmena). Keskkonnakorralduskava ei asenda keskkonnalube ega seiret, vaid on 21

(60)keskne täiendav andmekogu ja kommunikatsioonivahend projekti eri etappide keskkonnakorralduslike tegevuste ja erinevate osapoolte (arendaja, ekspert, järelevalvaja, avalikkus) vahel.
  1. Ökodukti asukoha planeerimisel on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega, sh on uuringus „Loomastiku uuring“ kaardistatud suurkiskjate liikumise asukohad. Planeeritav Loone ökodukti ala on märgitud uuringus kohana, kus suurimetajate liikumisvõimalustega arvestamine on eriti oluline piirkonnas väljakujunenud loomade elupaikade ja liikumisalade hoidmiseks. Maakonnaplaneeringus on toodud ökoduktide potentsiaalsed, mitte täpsed asukohad, uuring näeb suurulukite liikumisvõimaluste tagamiseks erinevaid võimalusi, liikumispääsu täpne asukoht koos tehniliste lahendustega projekteeritakse hilisemas etapis. Lisaks tuleb KSH aruande heakskiitmise otsuse kohaselt arvestada MKM ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbiviidava täiendava uuringuga, mis kaardistab ja analüüsib alternatiivseid tehnilisi võimalusi ökoduktidel põhinevale lahendusele.
  2. Vastupidiselt kaebustes väidetule on KSH lisas III-6 leevendavate meetmete registris toodud ajalised piiranguid ehitusperioodil ja hilisematel ehitustöödel lindude häirimise mõju leevendamiseks tõhusad, sh mõju minimeerimiseks ka Natura 2000 linnualadel. Ka paigalindude liikuvus on väljaspool pesitsusperioodi oluliselt suurem kui paljunemise ja poegade üleskasvatamise perioodil. Eesti asub geograafiliselt piirkonnas, kus linde on vähem kui elupaiku ning seetõttu on trassile jäävatel paigalindudel territooriumitelt võimalik ümber paikneda piirnevatesse elupaikadesse. Eesti tingimustes toimuvad Kesk-Euroopas väga paikseteks peetavatel linnuliikidel küllaltki ulatuslikud hajumisränded, mille ulatus on sadades kordades suurem kui raudteekoridori mõjuala. Seda kinnitavad piirkonnas asuva Kabli linnujaama pikaajalised andmed paljude paigalindude kohta. Looduskaitseseaduse (LKS) § 511 lg 2 kohase pruunkaru talvituspaiga teatise saamisel on võimalik ajastada raudtee ehitustöid nii, et see lisaks lindudele ei häiriks pruunkaru talvitumist ja poegimist.
  3. KSH läbiviimisel tehti välitöid, sh inventuure Pärnu Natura 2000 loodusalal, mida raudtee kõige rohkem mõjutada võiks, samuti inventeeris seda ala KKA. KKA on viimastel aastatel inventuure teinud ka Taarikõnnu
(2012)ja Luitemaa
(2015)Natura 2000 aladel. Toodud Taarikõnnu näide ei ole samuti korrektne, KSH-s on hinnang antud uute inventuuriandmete alusel ning ette nähtud ka vastavad leevendusmeetmed elupaiga 91D0 säilimiseks. Laiksaare ja Tolkuse alad on inventeeritud Eesti metsakaitsealade võrgustiku moodustamise projektis. Euroopa Kohtu lahend C-304/05 puudutab Natura 2000 linnualasid, mistõttu ei saa seda kohaldada Laiksaare ja Tolkuse Natura 2000 aladele, mis on loodusalad. Taarikõnnu on nii loodus- kui ka linnuala. Natura 2000 linnualade andmed on saadud Eesti Ornitoloogiaühingult ning arvestades andmete uuendamiseks koostatud seirekava aastateks 2013-2024, saab eeldada, et nende poolt esitatud alal esinevate lindude loetelu on ammendav. 103. Kaebuses toodud vastuolu

§ 45

lg 1 p-ga 1 ja Euroopa Kohtu praktikaga ei ole, sest kõikides antud valdkonda käsitlevates Euroopa kohtuasjades ja Euroopa Komisjoni vastavates juhendites rõhutatakse, et Natura asjakohase hindamise raames tuleb mõju hinnata Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele. KSH aruande kumulatiivsete mõjude peatüki järgi on kumulatiivsete mõjude esinemise võimalust ja mõju võetud arvesse olulise osana hindamisest, mis kajastub konkreetsetes asukohtades vastavate kriteeriumite lõikes. Tulemused on hindamistabelites lisas III-5 ja kokkuvõtetes aruande peatükis 9. Mõjud on maakonnaplaneeringu kehtestamiseks piisavalt hinnatud. Heakskiidetud KSH aruandes on kõikide Natura alade puhul hindamise järeldustes välja toodud, et lisaks tuleb hilisemates loamenetlusprotsessides kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise (sh Natura hindamise) vajalikkust. Eelhinnangud tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. 22

(60)
  1. KSH-s on hinnatud mõjusid ka neile Natura 2000 aladele, mida trass ei läbi ning seetõttu ei ole KSH-s mõjude puudumist Naturale põhjendatud vaid sellega, et trassikoridor läheb suuremas osas Natura aladest mööda. Nõude, mille kohaselt tuleb hinnata erinevatest Natura aladest koosneva võrgustiku sidusust ja terviklikkust, allikas jääb kaebuses selgusetuks. Seda ei ole käsitlenud Euroopa Kohus ega ka Euroopa Komisjoni vastavad juhendmaterjalid, mida Rail Balticu KSH käigus teostatud Natura 2000 hindamisel on arvestatud. Kaebuses toodud näited ei ole asjakohased – laululuik peatub läbirändel Põhja-Liivimaa linnuala soodes ja põldudel, mis jäävad kavandatavast trassist kaugele ning rändepeatusaegsete toitumis- ja ööbimispaikade vahelised liikumismarsruudid ei lõiku raudteetrassiga. Samuti ei ulatu Põhja-Liivimaa linnuala metsiste toitumisalad kavandatava raudteekoridori mõjualani. Seega ei ole ka alust väita, et mõju hindamisel pole sellega arvestatud. Piirkonna olulisemad lindude pesitsusalad on arvatud PõhjaLiivimaa linnuala koosseisu. Vastavalt Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele tuleb mõju hindamisel Natura 2000 aladele arvestada Natura alade piiride ja kaitse-eesmärkidega ning nendega on hindamisel ka arvestatud.
  2. KSH aruanne sisaldab leevendava meetmena müratõkkevalli ja/või seina rajamise võimalust häiringutundlike liikide elupaikadele kriitilises läheduses. Täpsemad leevendusmeetmed töötatakse välja projekteerimise käigus. KSH töörühma linnustikueksperdi järeldusest ei saa väita, et see avaldaks kahjulikku mõju Natura 2000 alade terviklikkusele. Ekspertide võimalikud eriarvamused, arutelud ja lõpphinnanguks vajaliku kompromissi tegemine on hindamisprotsessi loomulik osa ning menetluslikult aktsepteeritav. Vastupidiselt kaebuses väidetule sisaldab Natura hindamine Luitemaa linnuala eelhinnangut, samuti on välja pakutud leevendusmeetmed. Eksitav on väide, et KSH aruande kohaselt võib eeldada metsise elupaikade kadu Kõveri piirkonna metsise elupaikades (sh Luitemaa linnualal, kus metsis on samuti kaitse-eesmärgiks). Luitemaa linnualal ei teki raudtee rajamisel elupaigakadu. KSH aruande mõte on, et väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuva metsise elupaiga kao kompenseerimiseks tuleb taastada Natura aladel asuvate metsiste elupaikasid.
  3. Kaebuses on aetud segamini keskkonnamõju strateegiline hindamine ja keskkonnamõju hindamine ning viidatud Euroopa Kohtu seisukohale loamenetluses läbiviidava KMH-ga seoses. KSH aruande Natura hindamises on jõutud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju kõigile käsitletud Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele juhul, kui rakendatakse iga ala puhul välja toodud leevendavaid meetmeid. Leevendusmeetmete tõhusust on hinnatud KSH aruande
  4. peatükis ning edasistes loamenetlustes tuleb loa väljastamisel kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise (sh Natura hindamise) vajalikkust.
  5. Müratõkked leevendava meetmena on ette nähtud leevendavate meetmete registris lisas III6 ning täiendavate meetmete vajadust kaalutakse hilisemas etapis loamenetluses. Kuivõrd KSH heakskiitmise otsuse kohaselt tuleb keskkonnakorralduskava objekti ehitusaegsete meetmete register kanda Rail Balticu raudtee ehitusloa tingimustesse ning kasutusaegsete meetmete register kasutusloa tingimustesse ja KSH aruande lisa III-6 (leevendavate meetmete register) on otsuse lahutamatuks osaks, ei saa pidada leevendusmeetmeid soovituslikuks. Samuti on kohustuslik loamenetlus(t)e käigus hinnata mh KSH aruande heakskiitmise otsusega ettenähtud meetmete piisavust ning vajadusel teostada täiendav hindamine.
  6. KSH aruande Natura hindamise osas on tõesti Taarikõnnu-Kaisma linnualal leevendusmeetme nime all välja pakutud hüvitusmeede, mida ei ole võimalik rakendada alternatiive hindamata ning Natura erandi protsessi läbimata. Meede pakub välja Kootja tee ümbersuunamisest tekkiva elupaigakao kompenseerimiseks laiendada Selja metsise püsielupaiga piire. Samas on aruandes toodud, et: „Tegemist on 3,5 m laiuse ja 150 m pikkuse kruusateelõiguga, mis läbiks metsise püsielupaiga piiranguvööndi nurka. Tee rajamine hõlmab linnualast hinnanguliselt kuni 525 m
  7. Rajatava tee asukohas on tegemist Selja metsise 23
(60)püsielupaiga piirkonnaga, kus kehtib piiranguvööndi kaitsekord. Metsise mänguala, mis on ühtlasi püsielupaiga sihtkaitsevöönd, jääb kavandatavast teest mitmesaja meetri kaugusele. Kuna kavandatav tee ei asu metsise mängualal, ega selle vahetus läheduses, siis ei too tee rajamine kaasa metsise jaoks otsest elupaigakadu. Tegemist on väheintensiivselt kasutatava teelõiguga, mis rajatakse metsise mänguala nn puhveralana käsitletavasse piirkonda.“
  1. a riikliku seire raames läbiviidud metsise mängude seire andmetel mängis Selja püsielupaigas kaks kukke, kusjuures mängupaik oli nihkunud püsielupaiga sihtkaitsevööndist välja ca 600 m lääne suunas. Selle järgi kavandatakse teed uuest mängukeskmest vähemalt 2,5 km kaugusele, mis on metsisekanade mänguümbruse sigimisalade tõenäoline maksimumkaugus. Ühtlasi ei asu metsise elupaigamudeli järgi kavandatava tee alal metsisele potentsiaalselt sobivaid elupaiku. Seega reaalset elupaigakadu ei teki, mistõttu pole seda vaja ka kompenseerida, vaid piisab leevendusmeetmete rakendamisest. Väljapakutud leevendusmeetmete piisavust hinnatakse eelhindamise käigus ning kui leitakse, et nendest ei piisa Natura 2000 alale ebasoodsa mõju välistamiseks, algatatakse KMH, mille käigus hinnatakse täpsemalt mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.
  2. Kaebuses toodud näited hüvitusmeetmete kohta ei ole seotud Natura 2000 aladega, mistõttu nendele Natura reeglid ei kehti (leevendusmeede vs kompensatsioonimeede). KSH aruanne toob välja ainult ühel Natura 2000 alal hüvitusmeetme rakendamise vajaduse. Selles osas ei ole aruanne täpne, kuna kompenseerida soovitakse elupaigakadu, mida aruande teise koha järgi tee rajamine ei tekita. Aruande kohaselt on mõjud leevendatavad, vajadusel tehakse uus Natura mõju hindamine KMH raames. Seetõttu ei ole vaja hüvitusmeetmeid reaalselt kehtestada ning selleks eelnevalt alternatiive kaaluda. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohtuotsuse põhjendused on jagatud osadeks, kus kohus käsitleb, milline PlanS ja

redaktsioon kuulus asjas kohaldamisele (I); kaebeõigust (II); tühisuse nõuet (III); planeeringute koostamise lähtetingimusi (IV); trassialternatiivide kujunemist (V); muid sisulise õigusvastasuse väiteid seoses KSH ja selle osaks oleva nn Natura hindamisega (VI) ning väidetavaid menetluslikke rikkumisi seoses ärakuulamisõiguse tagamisega (VII). Viimasena lahendab kohus menetluskulude taotlused (VIII). Kaebuste argumendid on valdavalt kattuvad, mistõttu kohus ei too selliste väidete analüüsimisel esitajat nimeliselt välja. Kohila valla kaebus on esitatud üksnes Rail Balticu Rapla maakonnaplaneeringule. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus maakonnaplaneeringute avaliku väljapaneku aja piisavuse üle seoses kaebajate (MTÜ ARB ja Kohila vald) menetluslike õiguste tagamisega. Põhimõtteliselt erineval arusaamisel on pooled ka selles, kuidas peaks toimuma mitut maakonda läbiva joonehitise trassi asukohavalik. MTÜ ARB ja MTÜ ELKS keskkonna kaitseks esitatud kaebuses on peamine vaidlusküsimus maakonnaplaneeringutele tehtud KSH ja selle osaks oleva nn Natura hindamise nõuetekohasus (ulatus, andmete piisavus ja sellest tulenevate järelduste kontrollitavus, mh keskkonnamõjude leevendusmeetmete määramiseks). Samuti vaidlustavad kaebajad otsustaja ja järelevalve teostaja pädevuse ning leiavad, et isegi kui möönda pädevuse olemasolu, esines huvide konflikt, mis võis kaasa tuua õigusvastase kaalutlusotsuse tegemise. 111. Kohus võtab alljärgnevalt kokku põhjendused, miks kaebused jäävad rahuldamata. 111.1. Kaebuste põhjendustest võib kokkuvõtvalt järeldada, et maakonnaplaneeringute koostamisel oleks pidanud kaaluma teistsuguste omadustega rongiühenduse loomist (nt piirkiirusega kuni 160 km/h, vesinikkütusel sõitev rong) ning valida planeerimiseks muu planeeringu liik. Avalikkus (sh keskkonnaorganisatsioonid) oleks tulnud kaasata MP lähtetingimuste määramisel ning teha juba siis keskkonnamõjude hindamine. MP 26.08.2013 24

(60)lähteseisukohtades (kd III, tl 41-53) on kaebajate arvates põhjendamatult aluseks võetud rongiühenduse elektrifitseeritus, fikseeritud rööpmelaius ning igal lõigul kiiruse 240 km/h tagamine, mistõttu pole kaalutud teistsuguseid lahendusi. Sellega on varases menetlusetapis avalikkust kaasamata välistatud muud sobivad trassikoridori alternatiivid ning teistsuguse, võimalik, et otstarbekama (nt vesiniku vm kütuse baasil töötava) rongiühenduse loomine. Kaebajad on seisukohal, et kõigile võimalikele trassialternatiividele oleks tulnud teha ühtviisi põhjalik võrdlev analüüs, sõltumata sellest, kas mõni alternatiiv oli juba eos hinnatuna ebamõistlik, ning analüüsida alternatiivseid trassivalikuid ühes dokumendis. Kaebajad leiavad, et aeglasema rongiühenduse kavandamine võimalikult suures ulatuses olemasolevale raudteetrassile olnuks tõenäoliselt kõige otstarbekam valik ning vastustaja peaks tõendama, et see nii ei ole. 111.
  1. Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (RKHK lahendid asjas nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1-15-08, nr 3-3-1-8-02, nr 3-3-19-98 jt). Kohtu arvates on suur osa kaebajate väidetest seotud otstarbekuse küsimusega ehk kohtuliku kontrolli alt välja jäävate kaalutlustega. Kohus saab lahendada õiguslikku vaidlust, mitte teha haldusorgani eest otstarbekuse otsustusi. Selline pädevuste jaotus lähtub põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõttest. 111.
  2. Kohus ei nõustu kaebajatega, et üleriigilised planeeringud („Eesti 2010“ ja eelkõige „Eesti 2030+“) ei omanud maakonnaplaneeringute kehtestamisel siduvust ega sisaldanud nende koostamiseks üldisi lähtetingimusi ja riigi huvi väljendavaid eesmärke. Tegemist on Eesti riigi kui terviku maakasutuse ruumilise arengu alusdokumendiga (strateegiline dokument). See sisaldab mh üleriigilise infrastruktuuri planeerimise eesmärke (PlanS v.r § 6 lg 2 p 4), mis on seatud transpordipoliitikast lähtuvate otstarbekuse otsustuste põhjal. SäAS § 12 alusel koostatud ja Riigikogu poolt heakskiidetud arengukavad aastateks 2006-2013 ja 2014-2020 on nendega kooskõlas
  3. Ei ole vaidlust, et poliitiline otsustus tugineb mh AECOM-i 2011.a raportile (väljavõte, kd II, tl 149-155) ehk teostatavus-tasuvusanalüüsile (memorandum VV 22.09.2011 kabinetiistungile, kd II, tl 156-162). Vabariigi Valitsus maakonnaplaneeringute algatajana (PlanS v.r § 10 lg 3 alusel) on eeldatavalt arvestanud AECOM-i raportis toodud järeldustega, mis kinnitasid projekti edasise uurimise otstarbekust. Vastasel juhul ei oleks maakonnaplaneeringuid algatatud. Poliitilise otsustuse otstarbekust kohus aga ei kontrolli. Vabariigi Valitsuse 04.02.2010 korraldusega nr 32 algatati „Eesti 2030+“ koostamine ning selle KSH kiideti heaks KKA 27.01.2012 kirjaga. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (kd I, tl 57, joonis 7; tl 59 pöördel, punkt 4.3.2
(11)) määrab ära kiirrongi trassi rajamise võimalikult otse kulgevana Tallinn-Pärnu-Riia suunal, mida mööda saaks sõita piirkiirusega 240 km/h. „Eesti 2030+“ sissejuhatuses on toodud, et see on aluseks maakonnaplaneeringute ja üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringud algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 ning nende koostamisel tuli arvestada menetluses oleva üleriigilise planeeringuga („Eesti 2030+“) sõltumata sellest, et nende algatamisel ei olnud üleriigiline planeering veel kehtestatud. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamisel olid maakonnaplaneeringute menetlused alles KSH etapi alguses. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et 6 Vt nt: https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava.pdf 25
(60)MP-d peavad kehtestamise (mitte tingimata algatamise) ajal vastama kõrgema astme planeeringule. Eestis on planeerimisseadusega määratud planeeringuline hierarhia, kus iga madalama astme planeering peab olema kooskõlas kõrgema astme planeeringuga ning ühtlasi on iga madalama astme planeering täpsusastmelt detailsem. Kaebajate arvamus, et kõrgema astme planeeringu (üleriigilise) võiks tervikuna teha madalama astme planeeringu täpsusastmes, ei lähe selle loogikaga kokku. Vabariigi Valitsus algatas põhjendatult maakonnaplaneeringud spetsiaalselt Rail Balticu trassi koridori planeerimiseks, mitte üldiste maakonnaplaneeringutena, arvestades Rail Balticu projekti detailsust. Üldised maakonnaplaneeringud on praegu menetluses ning seal lahendatakse mh kohaliku rongiliikluse peatuste küsimus Rail Balticu trassil. Üleriigiline planeering ei sätestanud kohustust piirkiiruse järgimiseks igas trassilõigus. Sellest ei saa aga järeldada, et MTÜ ARB ja MTÜ ELKS poolt alternatiivina (Kobras AS töö nr 2018-050, kd VII, tl 72-73, edaspidi Kobras AS töö) pakutud valdavalt piirkiirusega 160 km/h (mis on ühtlasi projekteeritav kiirus) ja kohati ka aeglasemalt sõitev rong, mis ei sõidaks Tallinnast Pärnu ja Riia suunas võimalikult otse, vastaks üldplaneeringus Rail Balticule seatud eesmärkidele. Üleriigiline planeering on kehtiv haldusakt (eeltoodud üldtingimuste osas) ja sellel on HMS §-s 61 sätestatud õiguslikud tagajärjed. Ka üleriigilise planeeringu menetluses tehti ja avalikustati KSH ning peeti avalikke arutelusid7, mistõttu ei ole õige väita, et see oleks sündinud avalikkuse eest varjatult. RB projekti realiseerimise esimese astmena tehtud üleriigilised planeeringud (nende raudteetransporti käsitlev osa) olid ajendatud juba 2004.a tehtud Euroopa Komisjoni otsusest (29.04.2004, nr 884/2004), millega otsustati Balti riigid täielikult integreerida laiemasse EL-i raudteetranspordisüsteemi. Kohtu arvates on loogiline eeldada, et integreerimine on parimal moel tagatud siis, kui uued raudteed rajatakse ühtsete standardite järgi, mida võib järeldada hiljem vastuvõetud asjakohastest EL-i aktidest. Maakonnaplaneeringud pidid mahtuma üleriigilise planeeringuga seatud raamidesse (PlanS v.r § 6 lg 2 p 6). Üleriigilise planeeringu kehtestamise otsus ei ole kaebuse esemeks. 111.
  1. Eelnimetatud siseriiklikele otsustele järgnes EL-i aktide vastuvõtmine – TEN-T määrus 11.12.2013 (transpordivõrgu arendamise suunised) ja Euroopa Komisjoni määrus 18.11.2014 (raudtee rajamise täpsemad tehnilised nõuded). Vastustaja on põhjendatult viidanud sellele, et Eesti andis liitumisel EL-ga üle osa pädevusi ning tehniliste nõuete kehtestamine üleeuroopalisele taristule on EL-i pädevuses, milles vaidlus puudub. Nimetatud määrustele eelnes (2011.a) Balti riikide peaministrite ühisdeklaratsioon projekti toetuseks, mis oli poliitilise tahteavaldusena vajalik, et mitut riiki läbivat projekti üldse teostada. 2017.a sõlmiti Balti riikide valitsustevaheline Rail Baltic raudteeühenduse arendamise kokkulepe, mh TEN-T määrusele vastavate parameetrite aluseks võtmise kohta. Lepingu ratifitseeris Riigikogu 19.06.2017 seadusega. Märgitud rahvusvaheline leping kinnitas varasemaid otstarbekuse valikuid (vt otsuse p 111.3). Kuna Rail Balticu eesmärgiks on Eesti raudteevõrgu ühendamine üleeuroopalise raudteevõrguga, tuli lähtuda EL-i vastavatest määrustest, mille kohaselt rajatavad uued kiirraudteed peaksid olema elektrifitseeritud ja 1435mm rööpmelaiusega (TEN-T määrus art 12, 13, 39), milliseid tehnilisi tingimusi üleriigiline planeering ei määranud. Kohus käsitleb EL asjakohaseid akte täiendavalt otsuse IV osas. EL-i käsitletud määrused ei saa ainuüksi siseriikliku kohtu pädevuse puudumise tõttu olla kaebuse esemeks. 111.
  2. MTÜ ARB ja MTÜ ELKS on esitatud Hannes Lutsu (transpordianalüütik, mitte KSH pädevusega isik) arvamused (kd VII, tl 152-153, tl 64-69; kohtumenetluses dokumentaalne tõend 7 https://eesti2030.wordpress.com/visioon/planeeringu-koostamine-ja-kaasamine/ 26
(60)– TsKMS § 272 lg 2). Nendest nähtub kokkuvõtlikult, et praktikas ei vasta liikmesriikides raudteed ühetaolisele EL standardile, mistõttu oleks võinud analüüsida ka erinevate rööpmelaiuste koostoimimisel põhinevat tehnilist lahendust, mööndes samas, et eriveeremite kasutamine on täiendav kulu. Samuti tuuakse välja, et projektkiiruse korral 240 km/h oleks saanud 213 km pikkusest trassist ca 62 km (kurvi raadiuseid arvestades) viia olemasolevale trassile. Seega sisuliselt puudutab transpordianalüütiku arutlus otstarbekuse kaalutlusi, mida kohus ümber hinnata ei saa. Olemasoleva raudteetrassi kasutamisega seonduvat käsitleb kohus pikemalt otsuse V osas. MTÜ ARB ja MTÜ ELKS esitatud Euroopa Kontrollikoja 2018.a aruande (kd VII, tl 147-149) teemaks on EL-i pikaajalise kiirraudteetranspordi kava otstarbekus ning seal leitakse, et ülikiireid (mida Rail Baltic ei ole) liine pole vaja ning vähestel liinidel sõidetakse tegelikult üle 200 km/h. See aruanne ei käsitle Rail Balticu rajamist ning puudutab EL-i raha kulutamise otstarbekust ega tõenda seetõttu käesolevas vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid. Ükski menetlusosaline pole väitnud, et Rail Balticu osas oleks EL-i institutsioonid oma seisukohti muutnud. Käesoleva kohtuvaidluse objektiks ei ole see, kas nad peaksid seda tegema. 111.
  1. Planeerimismenetluses kasutatud AECOM-i analüüs (tehtud enne planeeringu algatamist), pidi vastama küsimusele, millised võimalikud alternatiivid oleksid väärt edasist uurimist. Kohus käsitleb AECOM-i raportit otsuse IV osas täiendavalt. Planeerimismenetluses tehti täpsem sotsiaal-majanduslik analüüs trassialternatiividele (20.10.2014 trassivariantide võrdlus sotsiaalmajanduslike näitajate alusel, kd VII, tl 122-143). Võrdluses võeti muuhulgas arvesse ka AECOM-i raportit (mida nimetatakse võrdlustulemuste p-s 1 strateegilise tasandi tasuvusanalüüsiks). AECOM-i uuringut ja selle tulemusi põhjalikult ümber ei vaadatud. 30.04.2017 valmis lisaks EY lõppraport (Rail Baltica Global Project Cost-Benefit Analysis, kd II, tl 1-148). Eelnevast ei saa järeldada, et maakonnaplaneeringutes oleks lähtutud pelgalt AECOM-i uuringust ja selle väidetavalt ekslikud seisukohad oleksid toonud kaasa õigusvastaste maakonnaplaneeringute kehtestamise. Kuigi planeeringu kehtestamise eeldus on mh selle realiseeritavus, ei pea MP olema realiseeritavuse hindamiseks koostatud ehitusprojekti täpsuses. Kohtule ei nähtu, et majandusliku tasuvuse või teostatavuse kaalumine kui üks kaalutlus paljudest oleks olnud ilmselgelt meelevaldne, millest tuleks järeldada kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist. MP koostaja ei pidanud kaaluma mittevõrreldavate alternatiivide sotsiaal-majanduslikke näitajaid. 111.
  2. AECOM-i raport (p 8.1) lähtub parima võimaliku lahenduse puhul projekteeritavast kiirusest kuni 240 km/h (p 8.1), mis vastab EL-i tavaraudtee 1435mm standardi vastastikuse koostöövõime spetsifikatsioonile (Technical Specifications for Interoperability - TSI). H.Luts väidab (kd VII, tl 152), et TSI ei kohusta kedagi oma norme muutma, millest ei saa järeldada, et neid ei tuleks siiski uue raudtee puhul aluseks võtta. AECOM-i raport oli indikaatoriks Vabariigi Valitsusele maakonnaplaneeringute algatamisel. Nõue, et kavandada tuleks trass rongidele piirkiirusega 240 km/h tuleneb esmalt üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“, seejärel EL-i määrustest ja muudest p-s 111.
  3. ja 111.
  4. viidatud dokumentidest. 111.
  5. Kohus ei nõustu kaebajate keskse seisukohaga, et põhjalik analüüs tulnuks teha ka selgelt sobimatutele trassialternatiividele. Seadus, EL mõjude hindamise direktiiv ega Euroopa Kohtu (edaspidi EK) praktika ei kohusta hindama ebamõistlikke alternatiive. Kohtu arvates ei ole alternatiivide kaalumise kohustusega vastuolus esmalt perspektiivsete alternatiivide väljaselgitamine ja seejärel üksnes nende osas põhjalikuma analüüsi teostamine. Asja materjalidest nähtuvalt kaaluti ka olemasoleva raudteetrassi kasutamise võimalikkust, arvestades MP lähtetingimustega. MP lähtetingimustele mittevastavad alternatiivid jäeti kõrvale. Kaebused lähtuvad aga arusaamast, et maakonnaplaneeringute menetluses oleks pidanud alternatiividena 27
(60)esitama kõik võimalikud, lähtumata üleriigilisest planeeringust ja EL-i aktidest tulenevatest üldistest või tehnilistest tingimustest ning eesmärkidest. Samuti ei oleks kaebajate arvates ka MP lähteülesanne pidanud neid arvestama ega seadma omakorda täiendavaid, trassivalikuid kitsendavaid baaskriteeriume või vähemalt pidanuks MP lähtetingimuste koostamise läbi viima avalikkust kaasates. Kohus nende seisukohtadega ei nõustu, mistõttu ei saa nõustuda ka sellest lähtuvate argumentidega. Üleriigiline planeering hõlmas KSH-d, mis avalikustati, samuti toimusid planeeringu arutelud. Maakonnaplaneeringute KSH (kolme MP ühine dokument), mis toimus paralleelselt planeeringute koostamisega, algas KSH programmi avalikustamisega. Seadus ei nõua maakonnaplaneeringu lähtetingimuste koostamist sarnaselt planeeringulahendusega, s.o avaliku väljapaneku ja arutelude tulemusel. KSH eesmärk oli maakonnaplaneeringu elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude prognoosimine ja hindamine, trassi koridori alternatiivide võrdlemine, alternatiivi eeliste ja võimalike negatiivsete mõjude väljatoomine ja leevendavate meetmete kavandamine. KSH andis sisendi asukohavaliku baaskriteeriumide määramiseks. KSH eesmärk ei olnud otsustada erinevate alternatiivide vahel. KSH eesmärk ja ulatus on toodud KSH aruande punktis 5.1 (kd III, tl 70 pöördel). Tulenevalt RB projekti keerukusest tulenevalt ja vajadusest arvestada tehniliste üksikasjadega juba maakonnaplaneeringu staadiumis loodi ka spetsialistide töögrupp (erinevate valdkondade spetsialistid, sh insenerid), kes andsid sisendi trassi koridori alternatiivide väljatöötamiseks ja asukoha valikuks ning raudtee ja raudteeinfrastruktuuriga seotud teedevõrgu planeerimiseks. Juhtkomitee, kuhu kuulusid ka maavanemad, tagas, et kolme maakonna planeeringud omavahel haakuksid. Maakonnaplaneeringutes raudteetrassi koridori asukoha määramisel on võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, looduslikud ning tehnilis-majanduslikud kaalutlused, mis kajastuvad planeeringulahendustes. Kohus käsitleb trassialternatiivide kujunemist täpsemalt otsuse V osas. 111.
  1. PlanS v.r § 29ˡ lg 1 p 2 kohaselt planeeriti mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitise koridor maakonnaplaneeringuga (vt ka maakonnaplaneeringu ülesanded – PlanS § 7 lg 3 p 10 vrd üleriigilise planeeringu ülesanded - PlanS § 6 lg 2 p 4). Seetõttu ei oma tähtsust, milline planeeringuliik on sellise objekti planeerimiseks kohane praegu kehtiva seaduse järgi. Ükski õigusnorm ei kohusta menetluse kestel muutma planeeringu liiki ja alustama menetlust otsast peale. Mitme maakonnaplaneeringuga planeerimine ei takistanud asja materjalidest nähtuvalt käsitlemast Rail Balticut üleriigilise raudteena. Kaebajate arutlus teemal, et nii ei pruugi planeeringulahendused kokku minna, on sisutu olukorras, kus vaidlusalune raudteekoridor on ühtsena planeeritud ja ära kehtestatud. Antud juhul on maakonnaplaneeringuid menetletud paralleelselt ning menetlust koordineeris juhtkomitee. 111.
  2. Vaidlustatud maakonnaplaneeringute koostamist korraldasid kuni 31.12.2017 kehtinud PlanS alusel maavanemad. Kava üldised parameetrid ja eesmärk oli enne maakonnaplaneeringute algatamist fikseeritud dokumentides, mida maavanemad planeerimise korraldamisel pidid arvestama. Seega sai MP-s trassi alternatiividena arvesse võtta eelmärgitud eesmärgile ja üldtingimustele vastavaid alternatiive, mitte planeerida hoopis teistsuguste omadustega raudteeühendust. KSH aluseks olid strateegilised alusdokumendid - Eesti 2030+ (KSH 20.10.2014 vahearuanne p 6.1) ja transpordi arengukava 2014-2020 (samas, p 6.2). 111.
  3. Kaebajatele (MTÜ ARB, Kohila vald) oli planeeringu materjal kättesaadav. Ka kohtumenetluses nõutud Euroopa Komisjonile esitatud rahastamistaotlus, riikidevaheline rahastamisleping ning ehitusprojektikohane ehitusmaksumuse kalkulatsioon ei ole planeeringu 28
(60)materjalid. Põhjendamatu on väide, et planeerimismenetluses, mille osaks oli KSH menetlus, jäeti materjalid kättesaadavaks tegemata, mistõttu ei saanud MTÜ ARB keskkonnaorganisatsioonina menetluses tõhusalt osaleda. Ka ornitoloog A.Jairi analüüs
(2014)tehti avalikult kättesaadavaks, kui selle puudumisele avalike dokumentide hulgast tähelepanu juhiti ning selles toodud informatsioon kajastub KSH aruandes lisas (lisa III-5-lõikude 3A lahter H7). Projekti puudutav materjal oli üleval selleks loodud portaalis ning planeeringu materjal kättesaadav ka maavalitsuste kodulehtedel. Trassialternatiivid olid teada enne avalikku väljapanekut ning neid oli avalikel aruteludel tutvustatud. Avalikul väljapanekul selgus üksnes planeeringu vastuvõtja lõplik valik ja põhjendused. Piisav menetlusse kaasatus nähtub MTÜ ARB ja Kohila valla kaebustes välja toodud faktilistest asjaoludest (arutamised, kirjadele vastamised). Kohus ei nõustu seega ärakuulamisõiguse tagamata jätmise väitega, arvestades, et avalikule väljapanekule eelnes mitme aasta pikkune menetlus, milles kaebajad osalesid; nende kirjalikele pöördumistele vastati nii kirjalikult kui suuliselt ning MTÜ-le ARB korraldati ka eraldi ärakuulamine ning nad said osaleda avalikel aruteludel. Ärakuulamine toimus ka järelevalvemenetluses. Osalist vastuväidetega mittenõustumist ja ettepanekute arvestamata jätmist ei saa samastada ärakuulamata jätmisega. Seadusest ei tulene menetleja kohustust kõigi vastuväidetega nõustuda ja kõik ettepanekud vastu võtta, sõltumata sellest, millises menetlusetapis need esitatakse. Ärakuulamisega seonduvat käsitleb kohus täiendavalt otsuse VII osas. 111.
  1. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et järelevalve teostaja ja kehtestaja kokkulangemine tekitas tegeliku huvide konflikti. Järelevalve teostaja ei teosta kaalumist (mh otstarbekuse osas), vaid üksnes kontrollib selle toimumist lähtudes esitatud põhjendustest. Seetõttu ei esinenud olukorda, kus järelevalve teostaja oleks pidanud oma otstarbekuse otsustusi (milliseid järelevalvaja ei tee) kehtestajana ümber vaatama või kinnitama. Pädevust käsitleb kohus täiendavalt otsuse III osas. 111.
  2. Käesoleva vaidluse üks keskne küsimus on keskkonnamõjude strateegilise hindamise nõuetekohasus ja selle tulemuste kohane arvestamine kaevatavates planeeringutes. KSH heakskiitmise otsuse tegi 09.08.2017 KKM. Kaebajad (MTÜ ARB ja MTÜ ELKS) käsitlevad läbisegi mõjusid Natura alale ja Natura väärtusteks mitteolevatele loodusväärtustele. Raudtee mõjualas on kokku 13 Natura alla (neist 12 Eestis). Eelistatavale trassialternatiivile teostati detailne keskkonnamõju analüüs (eelprojekti täpsusastmes) koos vajalike keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamisega. KSH ja selle käigus tehtud täiendavate uuringute (sh välitööde baasil) ning sellel hetkel olemasoleva keskkonnaalase teabe põhjal on KSH aruandes toodu kohaselt välistatud ebasoodne mõju Natura kaitse-eesmärkidele, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. Menetluses on trassialternatiivide valikul loogiliselt ja mõistlikult esmalt välistatud alad, kuhu üldjuhul ehitamine ei ole võimalik. Natura aladest rääkides on otstarbekuse ja ettevaatlikkuse printsiibile tuginedes kõigepealt kõrvale jäetud trassialternatiivid, mis läbivad Natura alasid. See ei tähenda, et ei oleks hinnatud Natura aladele avalduvate võimalike negatiivsete mõjudega. Natura hindamist kajastab KSH aruanne lisa IV – Natura hindamine (kd IV, tl 38-112). Projektlahendused vaadatakse üle veel ka ehitusloa menetluses, kus tuleb kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise vajalikkust, sh Natura eelhindamisena. KSH aruandest on näha, kui palju alternatiive kaaluti (lk 120, joonis 8.1) ja miks osa välistati. KSH käigus tekkis alternatiive juurde KOV-idelt ja kaasatud isikutelt laekunud ettepanekute alusel. Trassialternatiivide hindamine on isegi täpsem kui KSH nõuab (KSH lisa III – eelprojekti täpsusastmes hindamise etapp)
  3. Eelistatud alternatiivi täpsem hindamine nähtub KSH aruande 8 http://www.railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh/category/1359-lisa-iii-ep- tapsusastmes-hindamine 29
(60)lisast III-5. KSH aruandega antud leevendusmeetmed nähtuvad KSH lisast III-6 ning need on KSH aruande lahutamatuks lisaks ehk siduvad. Projekteerimise käigus ja loamenetluses vaadatakse leevendusmeetmed uuesti üle, vajadusel hinnatakse mõjusid uuesti ning vajadusel kohaldatakse täiendavaid leevendusmeetmeid (vt 09.08.2017 KSH heakskiitmise otsus). Lube ilma pädeva haldusorgani positiivse kooskõlastuseta anda ei saa, mida on märkinud kaasatud haldusorganid ka kohtumenetluses. KSH aruandes ei pea leevendusmeetmed olema kajastatud kaebajate nõutud täpsusega. KSH aruande heakskiitmise 09.08.2017 otsuse kohaselt tuleb keskkonnakorralduskava objekti ehitusaegsete meetmete register kanda Rail Balticu raudtee ehitusloa tingimustesse ning kasutusloale kasutusaegsete meetmete register. Riigikohtu 08.08.2018 lahendi (asjas nr 3-16-1472; MTÜ Hiiu Tuul jt kaebus) mõju osas käesolevale asjale poolte seisukohad lahknevad. Kohus leiab, et asjakohane on seisukoht populaarkaebuse esitamise õiguse küsimuses (vt otsuse osa II). Asja sisu osas, arvestades juhtumite erinevust, ei saa Riigikohtu järeldusi antud vaidlusse üle kanda. Küll saab lähtuda lahendis viidatud seisukohtadest KSH põhimõtteliste eesmärkide ja sisunõuete osas ning seal viidatud kohtupraktikast. Käesolevas asjas kaevatavate maakonnaplaneeringute koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mistõttu oli võimalik planeeringulahenduse väljatöötamisel jooksvalt arvestada selles saadud teabega. Seega ei hinnatud väljavalitud alternatiivi ega korrigeeritud seda tagantjärele, vaid hinnati mõju selliselt, et see võimaldas kujundada planeeringulahendust. Lõpuks valiti KSH aruande soovitustele vastav alternatiiv. Sealjuures järgiti ka nn reastamise põhimõtet ja jäeti lubade menetluste raames hindamiseks küsimused, mida pole MP detailsusastmes võimalik tõhusalt hinnata (nt sõltuvad ehitusprojekti tehnilisest lahendusest). Käesolevad maakonnaplaneeringud ei ole nii abstraktsed nagu viidatud asjas nn mereplaneering. Raudteekoridori asukoht on määratud täpselt, samuti on määratud kohad, kus on vaja teha erinevaid läbipääse inimestele ja/või loomadele jm mõistlikult võimalik. KSH-s on kasutatud olemasolevat teavet ja menetluses tehtud uuringuid (sh võtme-elupaikades väliuuringud). Kohus ei nõustu kaebajatega, et kogu trassi ulatuses tulnuks KSH menetluses läbi viia väliuuringud. Mõjud on selgitatud välja vajaliku täpsusega, et anda hinnang, kas kavandatava koridori saab sellesse kohta rajada ja et valitud on parim alternatiiv. Kaevatavates planeeringutes ei ole sobivust jäetud lahtiseks. KSH aruanne annab vastuse, kas tegevus on põhimõtteliselt lubatav. Erinevalt kaebajatest (MTÜ ARB ja MTÜ ELKS), leiab kohus, et ka Natura hindamine on läbi viidud selliselt, et see võimaldab hinnata, kas kavandatav tegevus mõjub kahjulikult Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele või kaitse-eesmärkidele (

§ 45lg 1 p 1), sõltumata sellest, kas tegevus toimub alast väljas.

Mõju hindamine on olnud piisav ja asjakohane. KSH aruannet täiendati KKA 21.04.2017 kirjas toodud märkustest tulenevalt ning kohus ei nõustu kaebajatega, et KSH aruandesse sisse viidud täiendused loodukaitseliste nn konfliktikohtade osas ei ole siduvad. Kaebajate oletus, et võib-olla meetmeid ei rakendata ja järelevalve ei ole ka kuigi tõhus, ei saa olla KSH mittenõuetekohaseks lugemise aluseks. Kohus nõustub KKA-ga, et KSH aruanne vastab

§ 40

lg 3 p-le 1 ja sisaldab

§ 40lg 4 p-s 6 toodut.

Hinnati nii kaitsealuseid kui mittekaitsealuseid liike. Lindude, sõltumata kaitse all olemisest, perioodilised kaitsenõuded tulenevad ka LKS-st. KSH aruande lisas III-6 on leevendusmeetmete register ning see on ka maakonnaplaneeringute osaks. Kohus käsitleb KSH-ga seonduvat täiendavalt otsuse V ja VI osas. I

  1. Vaidlustatud maakonnaplaneeringud algatati enne 01.07.2015 uue planeerimisseaduse jõustumist, mistõttu tuleb nende menetlemise õiguspärasuse hindamisel lähtuda planeerimisseaduse vanast redaktsioonist tulenevalt EhSRS § 1 lg-st
  2. 30

(60)
  1. Raudtee, mis läbib mitut kohalikku omavalitsust, loetakse joonehitiseks (PlanS v.r § 29ˡ lg 1 p 2). PlanS v.r § 29ˡ lg 2 kohaselt määratakse joonehitise trassi koridori asukoht üldjuhul maakonnaplaneeringuga ning seejärel kantakse joonehitise asukoht vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse (PlanS v.r § 29ˡ lg 5). PlanS v.r § 29ˡ lg 2 teise lause kohaselt tuleb asukohavalikul kaaluda mitut võimalikku asukohta. PlanS v.r § 29ˡ lg 6 teeb erandi planeerimisseaduse § 3 lg-s 3 toodud põhimõttest ning sätestab, et joonehitise projekti koostamine toimub maakonnaplaneeringu alusel, kui joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu eesmärgiks on seega trassikoridori asukoha ja ulatuse määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine. Maakonnaplaneeringu mõõtkavast tulenevalt ei ole maakonnaplaneering väga detailne. Maakonnaplaneeringuga määratud raudtee trassikoridor on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi „nihutamisruumiga“ (MP lähteseisukohtade p 2.2; joonis 2.1). Raudteemaa ja kaitsevöönd on 66 m. Hajaasustuses võib trassikoridor olla koos maksimaalse nihutamisruumiga 350 m. Trassikoridori piires rööpmete nihutamist ei loeta maakonnaplaneeringu muutmiseks.
  2. Maakonnaplaneeringut tuleb käsitleda HMS § 51 mõttes halduskohtus vaidlustatava haldusaktina.
  3. Keskkonnamõju strateegilisel hindamise

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.