1-16-4665/257

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-16-4665

1. mai 2020 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Paavo Randma ja Hannes Kiris Kriminaalasi Rein Kilgi, Kaie Kilgi ja Neeme Raigi süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi ning Kristjan Oolo süüdistuses KarS § 384 lg 1 – § 22 lg 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a otsus Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja vanemprokurör Kristiina Laas, kassatsioon Rein Kilgi ja Kaie Kilgi kaitsja vandeadvokaat Ramon Rask, Neeme Raigi kaitsja vandeadvokaat Tarmo Peterson, Kristjan Oolo kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Svištš, K. L-i esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv, X1 AS-i (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs
4. mai 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
8. Kassatsioon rahuldada.
9. Mõista Eesti Vabariigilt välja süüdistatavate Rein Kilgi ja Kaie Kilgi kasuks kokku 500 eurot, süüdistatav Neeme Raigi kasuks 300 eurot ning süüdistatav Kristjan Oolo kasuks 1500 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
10. Mõista Eesti Vabariigilt K. L-i kasuks välja 800 eurot kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Harju Maakohtu
12. mai
13. a otsusega tunnistati Rein Kilk, Kaie Kilk ja Neeme Raig süüdi karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 ning Kristjan Oolo KarS § 384 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Maakohus rahuldas X1 AS-i (pankrotis) (kuni
14. septembrini 2012 AS X2 (edaspidi AS X2)) tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavatelt ning K. L-ilt solidaarselt kannatanu kasuks välja 200 000 eurot. 1-16-4665 1.1 R. Kilgile, K. Kilgile, N. Raigile ja K. Oolole esitatud süüdistuse luges maakohus tõendatuks ning tuvastas kokkuvõtvalt, et AS-i X2 juhtorganite liikmetena tegutsedes kinkisid süüdistatavad põhjendamatult kõik AS-i X2 pagaritööstusega seotud varad nende loodud AS-i X2 tütarettevõttele X3 OÜ. Sellega kahjustasid nad teadvalt AS-i X2 varalist seisundit ja põhjustasid AS-i X2 maksevõime olulise vähenemise. 1.2 AS-i X2 majanduslikud raskused algasid juba
15. aastal, kuid sisuline maksejõuetus saabus
16. a märtsis, kui AS X2 andis kogu vara tasuta üle tütarettevõttele X3 OÜ. Kuigi AS-i X2 ja X3 OÜ vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt kohustus X3 OÜ võtma üle AS-i X2 kohustused panga ees summas 1 560 000 eurot, oli pangal nõudeid AS-i X2 vastu kokku 2 430 000 euro väärtuses. Vaidlust ei olnud selles, et müügitehinguga anti X3 OÜ-le üle kogu AS-i X2 vara ning pärast tehingut AS-i X2 tegevus seiskus.
17. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokuratuur, R. Kilgi, K. Kilgi, N. Raigi ja K. Oolo kaitsjad ning tsiviilkostja K. L-i esindaja.
18. Tallinna Ringkonnakohtu
19. novembri
20. a otsusega tühistati maakohtu otsus täies ulatuses. Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks ja jättis kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Süüdistatavate kaitsjate ja tsiviilkostja esindaja apellatsioon rahuldati, prokuröri apellatsioon jäi rahuldamata. Kohus leidis, et emaettevõttelt tütarettevõttele kolme kinnistu ja 25 kaubamärgi üleandmisega ei põhjustatud AS-i X2 maksevõime olulist vähenemist, kuna sajaprotsendilise osalusega tütarühingule emaettevõtte vara üleandmisega ei ole võimalik emaettevõtte võlausaldajaid kahjustada. AS-i X2 ja X3 OÜ vahelise tehingu tulemusena sai tütarettevõte endale emaettevõtte kinnistud ja kaubamärgid, AS X2 sai aga üle antud vara väärtusele vastava osaluse tütarettevõttes. Tähtis polnud see, mida kinnistute ja kaubamärkidega edaspidi tehti.
21. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni prokurör, süüdistatavate kaitsjad ning kannatanu esindaja. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. veebruari
23. a määrustega võeti prokuröri ja kannatanu esindaja kassatsioon menetlusse. Teised kassatsioonid jäid menetlusse võtmata.
24. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25. aprilli
26. a otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Kolleegium leidis kokkuvõtlikult, et apellatsioonikohus ei olnud õigeksmõistvat otsust piisavalt põhjendanud ega kõiki olulisi faktilisi asjaolusid tuvastanud. Muu hulgas jättis kohus põhjendamata, miks oli vaidlusalune tehing mitterahaline sissemakse, ega selgitanud, miks kohustus tütarettevõte väidetava mitterahalise sissemakse eest tasuma AS-ile X2 ostuhinna ja võtma üle laenukohustuse. Tähelepanuta jäi, et lisaks kinnistute ja kaubamärkide tütarettevõttele üleandmise faktile heidetakse süüdistatavatele ette ka üleandmisele järgnenud koormamistoiminguid tütarühingus. Ringkonnakohus pidanuks hindama, kas isegi juhul, kui vara tütarühingule üleandmise fakt AS-i X2 maksevõime olulist vähenemist ei põhjustanud, võisid seda teha hilisemad varaga tehtud toimingud. Samuti mõistis apellatsioonikohus vääriti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikat.
27. Tallinna Ringkonnakohtu
28. novembri
29. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja süüdistatavad mõisteti õigeks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdimõistva otsuse tegemine võimalik, kuna süüdistusaktis ei ole kajastatud neid faktilisi asjaolusid, mille alusel hinnata süüdistatavatele etteheidetava kuriteo subjektiivset koosseisu. Süüdistuse tekstis ei leidu ühtki asjakohast viidet subjektiivset koosseisu sisustavatele faktilistele asjaoludele. MENETLUS RIIGIKOHTUS 2