3-4-1-14-11

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 3-4-1-14-11

1. juuni 2011 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Henn Jõks ja Ott Järvesaar AS-i SEB Pank taotlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tagastada AS-i SEB Pank taotlus läbivaatamatult. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. AS-i SEB Pank taotlus on seotud Baltic Investment Properties OÜ pankrotimenetlusega, milles AS SEB Pank esitas tunnustamiseks 2 173 652 krooni 93 sendi (138 921 euro 74 sendi) suuruse esimese järgu nõude. Nõuete kaitsmise koosolekul seda nõuet ei tunnustatud, kuna sellele vaidles vastu Maksuinkasso OÜ. AS SEB Pank esitas
3. juulil 2010 Viru Maakohtule hagi Maksuinkasso OÜ vastu oma nõude tunnustamiseks Baltic Investment Properties OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja selle rahuldamiseks esimeses järgus. Hagiavalduselt tasus AS SEB Pank riigilõivu 115 000 krooni. Viru Maakohus rahuldas
4. detsembri
5. aasta tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-32619 kaebuse esitaja hagi ning mõistis Maksuinkasso OÜ-lt välja kaebuse esitaja menetluskulude katteks 115 000 krooni. AS SEB Pank esitas
6. jaanuaril 2011 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ning menetluskulude sissenõudmiseks eelnimetatud summas. Maksuinkasso OÜ on aga varatu äriühing ja täitemenetluse jooksul ei ole laekunud kaebuse esitajale raha menetluskulude hüvitamiseks.
7. AS SEB Pank esitas Riigikohtule
8. aprillil 2011 individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse, milles ta palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti andmata jätmine, mis sätestaks võlausaldajale, kelle nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele on pankrotimenetluses vastu vaieldud, efektiivse ja õiglase menetlusõigusliku tagatise nõudmise võimaluse nõude tunnustamise hagi esitamise korral. Taotlus saabus Riigikohtusse
9. aprillil
10. TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED
11. AS SEB Pank leiab, et juhul kui võlausaldaja nõudele on pankrotimenetluses vastu vaieldud, puudub sellel võlausaldajal õigus nõuda tagatist menetluskulude katteks. Tagatist menetluskulude katteks saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 kohaselt nõuda üksnes kostja. Hagi tagamise regulatsioon TsMS §-des 377 ja 378 ei paku varatu kostja vastu tõhusat kaitset. Äriühingutel ei ole TsMS § 183 kohaselt võimalik sellistel asjaoludel taotleda ka menetlusabi. Analoogia kasutamine kohtumenetluses tagatise nõudmiseks kostjalt ei ole võimalik, sest sel alusel ei saa kostjale panna menetlusega seotud varalisi kohustusi (tegemist on avalik-õiguslike menetlusõigussuhetega).
12. Võlausaldajal peab AS-i SEB Pank hinnangul olema nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamise õigus, kuna vastasel korral kaotab nõuete kaitsmise regulatsioon oma mõtte. Samas on praegu puudu regulatsioon, mis tagaks, et vastuväite esitanud võlausaldaja kannaks menetluskulud juhul, kui vastuväide on alusetu. Sellise regulatsiooni puudumine on põhiseadusega vastuolus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski - tulenevalt põhiseaduse (PS) §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikast - pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada kohtulikku kaitset. See tähendab olukorda, kus riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Kui isiku õigus saada kohtulikku kaitset on tagatud, siis ei ole alust eelkirjeldatud erandit teha ja tema individuaalkaebus on lubamatu. Kaebus on lubamatu olenemata sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata. Eeltoodust lähtudes saab Riigikohus individuaalkaebust läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
14. märtsi
15. aasta määrus kohtuasjas nr 3-4-1-15-10, punkt 12).
16. AS-il SEB Pank oli kolleegiumi hinnangul võimalik nõuda praeguse määruse punktis 4 kirjeldatud õigusakti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist hagiavalduses, mille ta esitas Viru Maakohtule
17. juulil 2010, ja selle hagiavalduse alusel alustatud menetluses. Samuti oli taotluse esitajal võimalik nõuda nende sätete põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, mis ei võimaldanud talle anda menetlusabi riigilõivust vabastamiseks. Kohtul oli selle kohtuasja menetlemise raames - sh talle esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise hindamisel - ulatuslikud võimalused kontrollida asjassepuutuvate protsessinormide või nende puudumise põhiseaduslikkust, kõrvaldada kõik põhiseadusvastased sätted või tunnistada õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusvastaseks ning tagada AS-i SEB Pank õiguste tõhus kohtulik kaitse. Riigikohus on ka varem juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et kui kohus leiab, et seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadusvastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama (vt Riigikohtu üldkogu
18. juuni
19. aasta otsus asjas nr 3-4-1-19-07, punkt 32).
20. AS-ile SEB Pank oli seega tagatud piisavalt tõhus võimalus taotleda kohtulikku kaitset õigusakti andmata jätmise võimalikust põhiseadusvastasusest tingitud põhiõiguste rikkumise eest. Tema taotluse erandlikuks läbivaatamiseks ei ole alust. Sellises olukorras peab kolleegium võimalikuks juhinduda PSJKS § 11 lõikest 2, mistõttu tuleb taotlus jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Märt Rask, Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar