KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-3117 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. V. hagi I. Z.i vastu elatise nõude

§ 105

ja 116 lg 1, mille kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohutused ning märgib, et ka hageja teine vanem (ema) on kohustatud oma tütart üleval pidama. Arvestades, et hageja igakuised püsikulud on 292 eurot kuus (hagiavalduse kohaselt), siis ei peaks kostjalt väljamõistetava elatise suurus olema rohkem kui 146 eurot kuus. Kostja töötab X AS-is, ning igakuine töötasu on 1200 eurot kuus, teisi sissetulekuid ei ole. Kostjal on korter asukohaga xxx, kus ta alaliselt elab. Kostja omandis on sõiduauto Volkswagen Golf, väljalaskeaasta 2006. Kostjal on teisest abielust veel üks alaealine laps J. Z.a (sünd. xxx). Kostja märgib, et vastavalt

§ 98

lg 1 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostja on nõus maksma oma tütre A. V. ülalpidamiseks 146 eurot kuus alates 16.02.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. 4. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. A. V. sai täisealiseks 16.02.2020.a. ja õpib 2019/2020 õppeaastal xxx(tl 4). 5. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. 2 Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

1. Hageja esitatud püsikulude loetelu järgi on tema igakuised kulutused järgmised: eluasemekulud 5 eurot, toidukulud 105 eurot, transport- 6 eurot, sidekulud – 6 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolikohustuste täitmisega seotud kulud 15 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot, hobi, huvitegevus – 25 eurot, kokku 292 eurot kuus (tl 5).
2. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus tütre ülalpidamiseks elatist maksma 146 eurot kuus, mis on pool hageja märgitud igakuistest püsikuludest. I. Z. töötab X AS-is ja tema igakuine sissetulek on ca 1200 eurot. (tl 19) Kostjale kuulub korteriomand xxx (tl 23) mida kasutab oma elukohana. Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Volkswgen Golf

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu 06.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-111-16). Käesoleval juhul on kostja majanduslik seisund oluliselt parem kui hageja teisel vanemal, mistõttu peab kohus põhjendatuks, et kostja tasub hageja ülalpidamiskulu suuremas ulatuses kui hageja ema, kuid kohus arvestab ka kostja ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees. Hageja on märkinud oma igakuised püsikulud keskmiselt 292 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostja on suuteline tasuma igakuiselt tütre A. ülalpidamiseks elatist 180 eurot, kahjustamata seejuures alaealise lapse majanduslikku seisundit. 3 Kuivõrd hageja õpib täiskasvanute gümnaasiumis, on tõenäoline, et vajadusel saab ta ka ise nt osalise koormusega töötada, siiski eeldab

§ 97lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal k

A.vad üldjuhul vanemad.

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks 180 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi . /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4