← Eesti

1-19-1649/32

1-19-1649 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1649 (18231701837) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

Tsiviilhagi

  1. X Xi valitud esindaja esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5674,82 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot rahuldada osaliselt, so varalise kahju nõudes ning Ivan Tšernõhhilt (Ivan Chernykh) ja Ivan Tšernõhhilt VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt välja mõista X Xi kasuks 734 (seitsesada kolmkümmend neli) eurot ja 82 (kaheksakümmend kaks) senti, mis tuleb tasuda X Xi Swedbank AS arvelduskontole nr X, märkides selgitusena „Ivan Tšernõhh (Ivan Chernykh) ja Ivan Tšernõhh, 1-19-1649, tsiviilhagi hüvitamine solidaarselt“. X Xi esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot ja ülejäänud varalise kahju nõudes summas 4940 eurot jätta rahuldamata.
  2. X Xi valitud esindaja esitatud tsiviilhagi X Xi omandiõiguse tunnustamises sõiduautole Totota Avensis registreerimismärgiga zZ (VIN: Z) rahuldada ja tunnustada AÕS § 80 lg 1 alusel X Xi omandiõigust sõiduautole Tiyota Avensis registreerimismärgiga zZ (VIN: Z).
  3. X Xi valitud esindaja esitatud tsiviilhagi Ivan Tšernõhhi (ik 39301230819) kui kaudse valdaja vastu kohustamaks Ivan Tsernõhhi andma X Xi valdusse sõiduauto Toyota Avensis koos registreerimistunnistuse ja võtmega, millised on hoiul Põhja prefektuuri territooriumil ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri otseses valduses, rahuldada ja kohustada Ivan Tšernõhhi kui kaudset valdajat ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kui 3 otsest valdajat asja üle andma asja omanikule, andes AÕS § 80 lg 1 alusel Põhja prefektuuri territooriumil Rahumäe tee 6 Tallinnas asuva sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga zZ (VIN: Z) koos sõiduki registreerimistunnistuse ja võtmega välja asja omanikule X Xile. Asitõendid ja salvestised
  4. DVD-plaat videosalvestistega Tallinnas Heli 6 asuva Maanteeameti Tallinna teenindusbüroo turvakaameratest 31.08.2018 (I kd tl 141)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

18. CD-plaat videosalvestisega Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuva Lääne-Harju politseijaoskonna turvakaamerast 31.08.2018 (I kd tl 154)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 19. CD-plaat sõiduauto Toyota Avensis reg.nr z

Z fotodega Harju maakonnas X vallas X alevikus Tallinn-Rannamõisa-Xranna maanteel (X mnt 7 maja juures) asuvast kaamerast (I kd tl 144)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

20. 01.06.2016 müügilepingu originaal, mille esemeks sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ (I kd tl 18)

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 21. 01.06.2016 sõiduki Toyota Avensis reg.nr z

Z rendilepingu originaal, mis oli ära võetud 28.11.2018 vanema Ivan Tšernõhhi elukohas, s.o Harju maakonnas X vallas X alevikus X tn 2-8 asuvas korteris ja selle juurde kuuluvas keldris teostatud läbiotsimise käigus (I kd tl 56),

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

22. Maanteeametile adresseeritud, poolikult täidetud seletuskiri (ühel lehel) ja eraisikule adresseeritud avaldus (ühel lehel), mis olid ära võetud 28.11.2018 vanema I. Tšernõhhi elukohas, s.o Harju maakonnas X vallas X alevikus X asuvas korteris ja selle juurde kuuluvas keldris teostatud läbiotsimise käigus (I kd tl 55),

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

23. Sõiduauto Toyota Avensise vaatluse käigus 27.11.2018 võetud DNA proovid (11 karpi) pruuni värvi pakendis (II kd tl 9-28), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 2018-1800) ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. 24. Sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga zZ (VIN: Z), mis oli 26.11.2018 politsei poolt ära võetud Harju maakonnas X vallas X alevikus X tn 9 asuvalt territooriumilt ja 27.11.2018 vaadeldud asitõendina ja mida hoitakse koos registreerimistunnistuse ja kahe võtmega Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuva politseiasutuse territooriumil, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule X Xile. 25. 28.11.2018 noorema Ivan Tšernõhhi elukoha, s.t Harju maakonnas X vallas X külas X tee x asuva eramu läbiotsimise käigus äravõetud kolm sim-kaarti nr x, x ja x, mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 2018-1800) ja kuuluvad noorem Ivan Tšernõhhile, hävitada kui väärtuseta esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, kuivõrd asja omanik ei soovinud esemete tagastamist. 26. Taksomeeter HALE MICROTAX-06 seerianumbriga x, printer HALE TPD-01 seerianumbriga x, millised esemed andis politseile üle vanem Ivan Tšernõhh kahtxatavana ülekuulamisel 28.11.2018 ja mis kuuluvad X Xile ning asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 2018-1800) võõrandada KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel X Xi esitatud tsiviilhagi katteks kui kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle. 27. Juhiluba nr X X Xi nimele ja teenindajakaart nr X, millised esemed andis politseile üle vanem Ivan Tšernõhh kahtxatavana ülekuulamisel 28.11.2018 ja mis kuuluvad X Xile ning asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 2018-1800), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, kuivõrd asja omanik on teada, kuid asja omanik ei soovinud uute dokumentide väljastamise tõttu kehtetuks muutunud dokumentide tagastamist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 4 kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidxada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidxatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidxatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. SÜÜDISTUSE SISU Ivan Tšernõhhi (sünniaasta 1950, nime praegune kirjapilt rahvastikuregistris Ivan Chernykh, edaspidi nimetatud vanem I. Tšernõhh), Ivan Tšernõhhi (sünniaasta 1993, edaspidi nimetatud noorem I. Tšernõhh) ja Mykhailo Komisaruki süüdistatakse selles, et 31.08.2018 kella 11:46 paiku Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuva Lääne-Harju politseijaoskonna juures vanem Ivan Tšernõhh, tema lapselaps noorem Ivan Tšernõhh ja Mykhailo Komisaruk, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, panid toime X Xi omandis ja otseses valduses oleva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ avaliku varguse, s.t võtsid L. Xilt nimetatud sõiduauto avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära eesmärgiga see auto ebaseaduslikult omastada. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 30.08.2018 kell 11:18 helistas Tallinnas viibinud M. Komisaruk kokkulepitult vanema I. Tšernõhhiga L. Xile, esitles end politseiametnikuna (ehkki tegelikult ta politseiametnikuks ei olnud) ja kutsus L. Xi Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvasse Lääne-Harju politseijaoskonda, öeldes L. Xile, et ta peab politseijaoskonda tulema 31.08.2018 kell 12:00 oma sõiduautoga Toyota Avensis reg.nr zZ, VIN-kood Z, väljalaskeaasta 2016, musta värvi, väärtusega 16 000 (kuusteist tuhat) eurot. 31.08.2018 hommikul, hiljemalt kell 10:53 saabusid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk viimase kasutuses oleva autoga Chevrolet Nubira reg.nr xX Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuva Lääne-Harju politseijaoskonna juurde, kus vanema I. Tšernõhhi, M. Komisaruki ja noorema I. Tšernõhhi kuritegeliku plaani kohaselt M. Komisaruk, esinedes L. Xi ees politseiametnikuna, pidi politseiuurimise ettekäändel võtma L. Xilt ära viimasele kuuluva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ võtme ja registreerimistunnistuse ning saatma L. Xi politseijaoskonna fuajeesse ootama, misjärel pidi M. Komisaruk andma võtme ja registreerimistunnistuse üle vanemale I. Tšernõhhile, et viimane sõidaks autoga Toyota Avensis reg.nr zZ Tallinnas Heli tn 6 asuva Maanteeameti teenindusbüroosse, kus pidi toimuma auto ümberregistreerimine L. Xi nimelt noorema I. Tšernõhhi sõbranna C C nimele, milline ümberregistreerimine oli vajalik auto omastamise eesmärgi realiseerimiseks. Noorem I. Tšernõhh valmistas 31.08.2018 hommikul ette L. Xile kuuluva sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ ümberregistreerimiseks vajalikud dokumendid, tehes seda vastavalt eelnevale kokkuleppele vanema I. Tšernõhhiga ja teades seejuures, et vanem I. Tšernõhh koos oma tuttava M. Komisarukiga kavatseb peatselt võtta politseijaoskonna juures L. Xilt eelnimetatud auto ära. Dokumentide ettevalmistamine toimus 31.08.2018 kella 10:11 ja kella 11:04 vahelisel ajal Tallinnas Kotkapoja 2 asuvas C C töökohas ja seisnes selles, et noorem I. Tšernõhh palus M. Ct lasta registreerida tema (M. C) nimele sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ, millega M. C nõustus ning koostas noorema I. Tšernõhhi juhendamisel ja juuresolekul volikirja, millega volitas noorema I. Tšernõhhi registreerida eelnimetatud auto tema (M. C) nimele ning samuti koostas M. C müügilepingu, mille kohaselt 31.08.2018 OÜ K vanema I. Tšernõhhi isikus justkui müüs (võõrandas) kõnealuse sõiduauto C Cle. Pärast volikirja ja müügilepingu vormistamist võttis noorem I. Tšernõhh need dokumendid kaasa ja sõitis oma autoga Opel Astra Caravan reg.nr xX Tallinnas Heli tn 6 asuva Maanteeameti teenindusbüroo juurde, kuhu ta jõudis hiljemalt kell 11:21. Selleks ajaks olid nooremal I. Tšernõhhil kaasas 5 kõik L. Xi auto ümberregistreerimiseks vajalikud dokumendid (välja arvatud auto registreerimistunnistus), s.t registriandmete muutmise taotlus, mille noorem I. Tšernõhh täitis C C esindajana; M. C poolt koostatud volikiri sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ registreerimiseks tema nimele; müügileping, mille kohaselt 01.06.2016 X X justkui müüs (võõrandas) oma sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ OÜ-le K vanema I. Tšernõhhi isikus ning müügileping, mille kohaselt 31.08.2018 OÜ K vanema I. Tšernõhhi isikus justkui müüs (võõrandas) kõnealuse sõiduauto edasi C Cle. Jõudnud Maanteeameti teenindusbüroo juurde jäi noorem I. Tšernõhh ootama vanemat I. Tšernõhhi ja tema tuttavat M. Komisaruki, et viivitamata pärast nende saabumist registreerida L. Xilt ära võetud auto ümber M. C nimele, milleks oli vajalik selle auto registreerimistunnistus. 31.08.2018 kella 11:30 paiku saabus L. X oma sõiduautoga Toyota Avensis reg.nr zZ LääneHarju politseijaoskonna ette ning jäi oma autosse ootama, kavatsedes minna politseijaoskonda viis minutit enne kokkulepitud kellaaega. Kella 11:40 paiku astus tema auto juurde M. Komisaruk, kes esinedes L. Xi ees politseiametnikuna palus L. Xit politseiuurimise ettekäändel anda talle üle sõiduki registreerimistunnistus, süütevõti ja isikut tõendav dokument ning minna politseijaoskonna fuajeesse, selgitades, et peatselt tuleb ka kannatanu või tunnistaja, kellega M. Komisaruk soovib rääkida ja siis tuleb ta koos kannatanu või tunnistajaga ka politseijaoskonna fuajeesse. L. X, uskudes, et M. Komisaruk on politseiametnik, kes vajab tema auto registreerimistunnistust, võtit ja isikut tõendavat dokumenti seoses mingisuguse asja menetlusega, andis M. Komisarukile üle oma auto registreerimistunnistuse nr X, süütevõtme ja oma Eesti kodaniku passi nr X ning läks politseijaoskonna fuajeesse, kus viibides jälgis L. X klaasseina kaudu oma autot, mis oli pargitud politseijaoskonna ees. M. Komisaruk andis L. Xilt saadud registreerimistunnistuse, süütevõtme ja passi üle politseijaoskonna juures viibinud vanemale I. Tšernõhhile, kes istus viivitamata L. Xi auto Toyota Avensis reg.nr zZ rooli ja kella 11:46 paiku sõitis sellega politseijaoskonna eest ära, suundudes Tallinnas Heli tn 6 asuvasse Maanteeameti teenindusbüroosse, kuhu sõitis ka M. Komisaruk tema kasutuses oleva sõiduautoga Chevrolet Nubira reg.nr xX ja kus neid ootas juba noorem I. Tšernõhh. Sõites politseijaoskonna eest ära pidasid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk võimalikuks ja möönsid, et L. X näeb klaasseintega politseijaoskonna fuajeest oma auto ärasõitu ning seega andsid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk endale aru, et nad panevad auto varguse toime, s.t võtavad võõra sõiduauto selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära avalikult. L. Xi sõiduauto äravõtmises osalemise eest oli vanem I. Tšernõhh eelnevalt lubanud M. Komisarukile maksta rahasumma kõnealuse auto poole turuväärtuse ulatuses, selgitades seejuures M. Komisarukile, et auto turuväärtus on vähemalt 13 000 (kolmteist tuhat) eurot. Koos sõiduautoga Toyota Avensis reg.nr zZ varastasid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk selles autos olnud, L. Xile kuuluvad asjad väärtusega kokku 772 (seitsesada seitsekümmend kaks) eurot ja nimelt: taksomeeter HALE MICROTAX-06 (seerianumber

  1. x)ja printer HALE TPD-01 (seerianumber
  2. x)üldväärtusega 552 eurot; musta värvi mobiiltelefon Samsung Galaxy J3 (IMEI-kood
  3. x)väärtusega 90 eurot; musta värvi nahast rahakott väärtusega 25 eurot, milles oli sularaha summas 70 eurot, Swedbanki pangakaart L. Xi nimele, ühiskaart, partnerkaart (s.t Selver kaupluse kliendikaart), Maxima ja Rimi kaupxe kliendikaardid; 35 eurot müntides, mis olid esiistmete vahelises sahtlis; varalise väärtuseta musta värvi riidest rahakott, milles oli juhiluba nr X L. Xi nimele ja taksojuhi ametikoolituse kursuse läbimist tõendav tunnistus L. Xi nimele; teenindajakaart nr X L. Xi nimele; suvila võtmed (võtmekimp kahe võtmega); X tänaval asuva korteri võtmed (võtmekimp nelja võtmega, mille hulgas on üks magnetvõti); X tn x asuva tõkkepuu võti, samal aadressil asuva garaaži võti ja pesula kaart. Varastatu väärtus on kokku 16 772 (kuusteist tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) eurot. 31.08.2018 kell 11:52 saabusid vanem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk Tallinnas Heli tn 6 asuva Maanteeameti teenindusbüroo ees olevasse parklasse – vanem I. Tšernõhh sõiduautoga Toyota Avensis reg.nr zZ ja M. Komisaruk sõiduautoga Chevrolet Nubira reg.nr xX –, kus neid ootas 6 oma autos Opel Astra Caravan reg.nr xX noorem I. Tšernõhh. Vanem I. Tšernõhh parkis L. Xi sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ Maanteeameti teenindusbüroo ees olevasse parklasse, kuhu parkis oma sõiduauto Chevrolet Nubira ka M. Komisaruk. M. Komisaruk jäi Maanteeameti teenindusbüroo lähedusse, et jälgida sõiduautot Toyota Avensis reg.nr zZ ja selle ümber toimuvat ning hoiatada vanemat I. Tšernõhhi ja nooremat I. Tšernõhhi politsei saabumise korral ja välistada auto äraviimist selle omaniku L. Xi poolt, kellel oli teine sõiduauto Toyota Avensis süütevõti ja kes võis autot otsides tulla Maanteeameti juurde. Noorem I. Tšernõhh ja vanem I. Tšernõhh läksid Maanteeameti teenindusbüroo sisse, kus ootasid ära oma järjekorra ning kella 12:14 ja 12:35 vahelisel ajal lasid Maanteeameti töötajal ümber registreerida sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ X Xi nimelt noorema I. Tšernõhhi sõbranna C C nimele, milleks noorem I. Tšernõhh esitas vanema I. Tšernõhhi juuresolekul ja osalusel Maanteeameti töötajale vajalikud dokumendid ja nimelt registriandmete muutmise taotluse, mille noorem I. Tšernõhh esitas C C esindajana; M. C poolt koostatud volikirja kõnealuse auto registreerimiseks tema nimele; sõiduki registreerimistunnistuse nr X, milles oli auto omanikuna märgitud X X; müügilepingu, mille kohaselt 01.06.2016 X X justkui müüs (võõrandas) oma sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ OÜ-le K vanema I. Tšernõhhi isikus ning müügilepingu, mille kohaselt 31.08.2018 OÜ K vanema I. Tšernõhhi isikus justkui müüs (võõrandas) kõnealuse sõiduauto edasi C Cle. Kell 12:35 sai noorem I. Tšernõhh sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ uue registreerimistunnistuse nr EL501660, kus oli auto omanikuks märgitud C C ning kell 12:36-12:37 istus noorem I. Tšernõhh sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ rooli ja sõitis selle autoga ära, kehtestades autole kokkulepitult vanema I. Tšernõhhiga oma otsese valduse ja asudes autoga ümber käima oma äranägemise järgi (auto faktilise omanikuna). Alates 31.08.2018 kuni 26.11.2018 oli kõnealune auto kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks, kuivõrd auto asukoht ei olnud teada ei politseile ega kannatanule X Xile. Nimetatud ajavahemikul oli sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ noorema I. Tšernõhhi valduses, kes varjas selle auto asukohta politsei ja kannatanu eest ning kasutas seda autot, sõites sellega ise või võimaldades seda teha teistel isikutel, ehkki teadis, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et auto kasutamine toimub ebaseaduslikult, s.t selle tegeliku omaniku X Xi nõusolekuta. Kahtxatavana ülekuulamisel 19.09.2018 esitati nooremale I. Tšernõhhile kahtxuse 31.08.2018 isikute grupis toimepandud kuriteos, mille tulemusena on kannatanu L. X jäänud oma autost ilma. Kahtxuse kohaselt oli sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ kannatanu X Xilt 31.08.2018 ära võetud tema tahte vastaselt, sõiduauto äravõtmine toimus vahetult enne auto ümberregistreerimist L. Xi nimelt C C nimele ning auto äravõtmise ajal 31.08.2018 oli auto omanikuks L. X, kes ei ole sõlminud 01.06.2016 kuupäevaga dateeritud müügilepingu, mille kohaselt oli ta justkui müünud kõnealuse auto OÜ-le K ja mis tegi võimalikuks auto ümberregistreerimise L. Xi nimelt teise isiku nimele. Nimetatud ülekuulamisel 19.09.2018 keeldus noorem I. Tšernõhh üle anda sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ politseile ja nimetada politseile auto asukoht. Hoides ajavahemikul 31.08.2018 kuni 26.11.2018 kõneax autot enda valduses kasutas noorem I. Tšernõhh sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ ise või võimaldas seda teha teistel isikutel muu hulgas 04.10.2018 õhtul kella 19:28 paiku, millal see auto sõitis Harju maakonnas X vallas X alevikus X mnt 7 asuva maja juures, mööda Tallinn-RannamõisaXranna maanteed suunaga Xranna poole ning 05.10.2018 hommikul kella 09:43 paiku, millal see auto sõitis Harju maakonnas X vallas X alevikus X mnt 7 asuva maja juures, mööda TallinnRannamõisa-Xranna maanteed suunaga Tallinna poole. Selliselt toimides oli noorem I. Tšernõhh teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et auto tegelik omanik on X X ning auto kasutamine toimub selle tegeliku omaniku tahte vastaselt ja nõusolekuta. Selline noorema I. Tšernõhhi tegevus vastab KarS § 215 lõikes 1 ettenähtud kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise tunnustele. Arvestades seda, et noorema I. Tšernõhhi süüdistatakse auto varguse toimepanemises, on auto omavolilise kasutamise näol tegemist mittekaristatava järelteoga, mis neeldub põhiteos, s.o auto varguses. Sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ oli noorem I. Tšernõhhi valduses ja kasutuses kuni 26.11.2018 õhtuni, millal see auto oli politsei poolt ära võetud Harju maakonnas X vallas X 7 alevikus x asuvalt territooriumilt, kus noorem I. Tšernõhh seda autot tol ajal hoidis, olles eelnevalt eemaldanud sõiduautolt mõlemad registreerimismärgid. Hoides kõneax autot ajavahemikul 31.08.2018 kuni 26.11.2018 enda valduses, oli noorem I. Tšernõhh teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et auto oli 31.08.2018 tegelikult omanikult ja eelmiselt seaduslikult valdajalt X Xilt ära võetud tema tahte vastaselt ja ebaseaduslikult eesmärgiga see omastada ning seega on tegemist süüteo tulemusena saadud varaga. Kehtestades kõnealusele autole 31.08.2018 oma otsese valduse ja asudes autoga ümber käima oma äranägemise järgi (auto faktilise omanikuna) ning hoides autot ajavahemikul 31.08.2018 kuni 26.11.2018 enda valduses pani noorem I. Tšernõhh toime teo, mis vastab KarS § 202 lõikes 1 ettenähtud kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise tunnustele. Arvestades seda, et noorema I. Tšernõhhi süüdistatakse auto varguse toimepanemises, on auto kui süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise näol tegemist mittekaristatava järelteoga, mis neeldub põhiteos, s.o auto varguses. Sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ oli 31.08.2018 X Xi valdusest ära võetud ja ümber registreeritud C C nimele X Xi tahte vastaselt. X X ei ole oma sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ OÜ-le K ega kellelegi teisele müünud (võõrandanud), s.t ei ole kunagi teinud tahteavaldust, mis oleks suunatud kõnealuse auto suhtes müügilepingu sõlmimisele ja selle auto omandiõiguse üleandmisele OÜ-le K või teisele isikule. Vanem I. Tšernõhh, noorem I. Tšernõhh ja M. Komisaruk, tegutsedes eelkirjeldatud viisil, olid nendest asjaoludest teadlikud. Maanteeameti veebilehelt kättesaadava sõiduki müügilepingu eestikeelse tüüpblanketi põhjal koostatud müügileping, mille kohaselt 01.06.2016 X X justkui müüs (võõrandas) oma sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ OÜ-le K vanema I. Tšernõhhi isikus, oli vormistatud täpselt tuvastamata ajal ja kohas selliselt, et L. X, kes ei valda eesti keelt, allkirjastas selle lepingu või tühja lepingublanketi andmata endale aru, et tegemist on sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ müügilepinguga ning soovimata teha mingeid tahteavaldusi, mis oleks suunatud kõnealuse auto suhtes müügilepingu sõlmimisele ja selle auto omandiõiguse üleandmisele OÜ-le K või teisele isikule. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega panid vanem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1950), noorem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1993) ja Mykhailo Komisaruk toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning grupi poolt. Ivan Tšernõhhi (sünniaasta 1950, nime praegune kirjapilt rahvastikuregistris Ivan Chernykh, edaspidi nimetatud vanem I. Tšernõhh) süüdistatakse samuti selles, et täpselt tuvastamata kohas ja ajal, ajavahemikul 03.02.2016 kuni 28.11.2018 võltsis ta kirjaliku rendilepingu, mille kohaselt 01.06.2016 OÜ K andis X Xile üheks aastaks rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ, VIN-kood Z, koos sellesse autosse paigaldatud taksovarustusega. Tegelikult ei ole X X seda lepingut sõlminud, koostanud ega allkirjastanud. Selle rendilepingu koostas vanem Ivan Tšernõhh, kes kirjutas rendilepingu blanketile lepingu sõlmimise kuupäeva ja koha, lepingupoolte ja auto andmed, renditasu suuruse (numbritega) ja lepingu tähtaja ning allkirjastas lepingu rendileandja OÜ K esindajana. Samuti kirjutas vanem I. Tšernõhh rendilepingule allkirja rentniku X Xi nimelt või lasi seda teha kolmandal tuvastamata isikul. Kõnealuse rendilepingu kohaselt on rendileandja (OÜ K) kohustatud andma rentnikule (X Xile) üle sõiduauto Toyota Avensis reg.nr zZ koos tehnilise passi ja muude vajalike dokumentidega (lepingu punkt 2.1) ning rentnik on kohustatud kasutama eelnimetatud autot ainult reisijate vedamiseks, hoidma auto korras, kasutama autot ainult vastavalt valmistajatehase juhendile ja liikluseeskirjadele, teostama oma arvelt auto remonti ja hooldust, välja arvatud juhul, kui remondi vajadus on tekkinud rendileandja süül; õigeaegselt maksma renditasu summas 250 eurot nädalas; mitte andma teistele isikutele juhtima autot ilma rendileandja nõusolekuta, 8 lepingu lõppemisel tagastama korras auto rendileandjale, võttes arvesse loomuliku kulumise (lepingu punktid 2.2 ja 3). Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani vanem Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1950) toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsjate ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud osaliselt. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 2.1 KarS § 199 lg 2 p 5, 7 Kannatanu kohtuistungil antud ütxe kohaselt on ta 16 aastat töötanud taksojuhina. Esimene ettevõtte, kus ta taksojuhina töötas oli X takso, teine X takso, alates 07.01.2011 töötas ta K OÜs ning praegu töötab X OÜ-s. OÜ-st K lahkus ta umbes 2 aastat tagasi. OÜ-d K juhtis tol ajal Ivan Tšernõhh (sünniaasta 1950, rahvastikuregistris nimega Ivan Chernykh, edaspidi vanem Tšernõhh). Selleks, et OÜ-s K töötada, maksis ta vanem Tšernõhhile makseid. Makseid tegi ta kord kuus summas 246 eurot ning see summa sisaldas firma kuumaksu, sotsiaalmaksu ja tervisekindxust. Makseid tasus ta kord sularahas ja kord pangaülekandega, mille tegi kas ta ise või tema ema. Alates 2018. aasta augustist töötas ta sõidukiga Toyota Avensis zZ. Sõiduk oli musta värvi ning omanikuks oli ta ise. Sõiduki Toyota Avensis zZ ostis ta 3. märtsil 2016. aastal Elke Auto esindusest Mustamäe tee 22, Tallinn. Tegemist oli uue autoga ning auto hinnaks oli umbes 19 800 eurot. Auto eest tasus ta ema ülekandega enda pangakontolt Danske pangast. Autoga oli kaasas kaks võtit. Üks võtmetest jäi pärast auto ostmist tema kätte ja teine võti jäi ema kätte, kes pani selle suurde tuppa akna all olevasse kummutisse aadressil X , Tallinn. Enda sõnul ei olnud tal emaga kokkulepet, et ta peab emale mingi hetk tagastama auto eest tasutud summa, mille ema enda pangakontolt üle kandis. Samuti ei ole ta ema kunagi nõudnud Toyota eest tasutud summa tagastamist ega ka seda, et ta annaks sõiduki Toyota Avensis zZ ema valdusse või omandisse. Ka ei ole ta vanem Tšernõhhile kunagi öelnud, et tema ema nõuab Toyota eest tasutud summa tagastamist ning ka seda mitte, et ema nõuab temalt sõiduauto Toyota Avensis oma valdusse või omandisse. Pärast Elke Autost sõiduki Toyota Avensis omandamist lasi ta autosse paigaldada lisavarustusena taksomeetri ja printeri. Taksomeeter ja printer olid ostetud X ettevõttest aadressil Tuuliku 4C, Tallinn ning seal paigaldati ka varustus autosse. Sõiduki taksomeetri ja printeri paigaldamiseks sinna firmasse viis ta ise koos emaga. Kui nad sinna kohale jõudsid viibis seal samas juba vanem Tšernõhh ning rääkis X töötajatele, et tegemist on OÜ K sõidukiga. Ta ei oska öelda, miks vanem Tšernõhh sinna üldse tuli. Koos paigaldusega maksis taksomeeter ja printer kokku umbes 590 eurot ning selle eest maksis ta ema, kuna tal endal ei olnud sellises summas sularaha. Ta ei mäleta kas ema tegi makse sularahas või pangaülekandega. Kannatanu sõnul ei ole ta nimetanud vanemale Tšernõhhile Toyota Avensis ostuhinda, sest vanem Tšernõhh ei ole seda küsinud. Samuti ei ole ka keegi teine tema juuresolekul vanemale Tšernõhhile Toyota Avensis ostuhinda öelnud. Enda sõnul ei ole ta kunagi müünud sõiduautot Toyota Avensis reg.nr zZ ega ole kunagi võtnud ka laenu selle auto tagatisel. Samuti ei ole ta kunagi andnud vanemale Tšernõhhile oma Toyota Avensise võtit ega võtmeid ning ka sõiduki registreerimistunnistust ehk tehnilist passi mitte. Kannatanu sõnul oli tal enne Toyota Avensise soetamist VW Variant, VW Golf Variant ja Opel Zafira. Zafria oli aastani 2012 või 2011, VW Variant kuni 2016. aastani pärast Zafirat. Opel Zafria ja VW müüs ta vanemale Tšernõhhile. Zafria müümisel ta mingeid dokumente ei allkirjastanud, vaid lihtsalt tänaval andis vanem Tšernõhh talle 500 eurot ja võttis selle ära. Zafira oli tema enda nimele registreeritud. Ta ei tea kuidas vanem Tšernõhh ilma temata sõiduki ümber vormistas, kuid vanem Tšernõhh oli talle öelnud, et ta teeb ise kõik ära. Zafirat tema 9 nimel enam ei ole ning vanem Tšernõhh sai selle ümbervormistamisega niimoodi hakkama, et ta ise ei pidanud kuskile mingit allkirja andma ega lepingut sõlmima. Küll aga olid dokumendid VW puhul. VW müümisega seotud dokumendi allkirjastas ta talle kuuluvas X 1a, Tallinn garaažis. Seal aadressil oli maaaxe garaažide kompleks ning dokumendi allkirjastamine toimus garaažiboksis. Kõik see toimus 2016. aastal vist veebruaris. Dokumendi sai ta vanem Tšernõhhilt. Dokument oli eesti keeles ning seda oli üks ainus eksemplar, kuid ta ei mäleta, kas see oli juba üleni täidetud või osaliselt ja kas seal oli juba mingisuguseid käsikirjalisi kandeid. Dokumenti ta ei lugenud, kuid sai aru millele ta alla kirjutab, kuna garaažis oli VW Golf. Vanem Tšernõhh ei selgitanud talle lepinguga seonduvalt, millele ta alla kirjutas, et mis on dokumendi tagajärjed, kuid ta sai aru, et dokumendi allkirjastamise järel jääb sõiduk VW Golf vanem Tšernõhhi kätte. Kannatanu kinnitas, et tol hetkl oli tal soov VW maha müüa vanem Tšernõhhile. Kedagi teist seal samas tol hetkel ei viibinud. Dokument oli ühel lehel ning dokumenti ta läbi ei lugenud, kuna garaažis oli halb valgustus. Ta ei mäleta kas üheleheline dokument ka mingisugust käsikirjalist teksti sisaldas. Ta mäletab, et vanem Tšernõhh ütles talle: „ma tulin sinu ema juurest, me temaga leppisime kokku, kirjuta dokument alla, tema lubas“. Pärast võttis ta ühendust enda emaga ja ema ütles talle, et ta pole vanem Tšernõhhile midagi rääkinud ning et ärgu ta mingeid dokumente allkirjastagu. Selleks ajaks oli ta aga juba jõudnud dokumendi allkirjastada ning vanem Tšernõhh oli selleks ajaks ära läinud. VW Golf kuulus talle endale ning selle maha müümisel sai raha endale ema summas 3000 eurot ja 1000 eurot aasta peale kuumaksetena. Kannatanu sõnul oli see 29. augusti õhtupoolikul, kui tema telefonile helistas tundmatu number. Kuna telefoni helistaja telefoninumbrit näha ei olnud ning ka tema enda tervis oli halb, siis ta kõnesid vastu ei võtnud ning pani telefoni hääletu peale. Vastamata kõnesid oli tundmatult numbrilt 29.08.2018 tehtud kas 4 või 5. 30.08.2018 peale kella 12 helistati talle uuesti ning ta mäletab, et helistajaks oli politsei uurija, kes küsis, et kas ta on Toyota Avensise omanik. Uurija telefonis selgitas, et autoga on probleemid ning et ta peab minema Rahumäe tee 6. Nimetatud aadressil asub politseijaoskond. Ta küsis politsei uurijalt, et kas ta peab tingimata kohale tulema koos sõidukiga, kuna ta ei tahtnud seda teha, sest ta tervis oli halb. Politsei uurija ütles, et kindlasti tuleb kohale tulla koos sõidukiga ning kaasa tuleb võtta tehniline pass ja isikut tõendav dokument. Rohkem talle telefoni teel ei selgitatud, vaid öeldi, et kui ta kohale tuleb siis jõutakse selgusele. Uurija teiselpool telefoni rääkis vene keeles, ilma aktsendita. Samal päeval helistas ta ka enda emale ja rääkis selle telefonikõne kohta, mis ta politseist oli saanud. Ta ise uskus tol hetkel, et helistajaks oli tõepoolest uurija politseist, sest muidu ta poleks järgmine päev sinna kohale sõitnud. 31.08.2018 kell 12 sõitis ta politseijaoskonda nagu kokku leppis. Ta jõudis enda sõidukiga Toyota Avensis zZ sinna juba pool 12, kuna ta jalg väga valutas ning sõiduk seisis garaažis, siis ei osanud ta ajaga arvestada ning pigem otsustas varem kohale minna. Auto parkis ta Rahumäe tee 6 peasissekäigust vasakule, umbes 30-50 meetri kaugusele peasissekäigu ukse juures. Rahumäe tee 6 juurde läks ta üksinda. Kuna ta jõudis sinna varem, siis mõtles ta oodata kuni kell saab 5-10 enne 12, et siis politseijaoskonda sisse minna. Enne seda tuli tema juurde üks mees, kes hakkas autot ja numbrimärki vaatama ning ta sai aru, et see isik tuli tema juurde. Mehel olid seljas erariided, peas oli tal hele sonimüts. Kuna ta nägi meesterahvast umbes 3 minutit, siis ei jäänud talle rohkem tema välimus meelde. Kohtuistungil osutas kannatanu Mykhailo Komisarukile. Kannatanu selgitas, et meesterahvas käis ümber sõiduki, nagu oleks otsinud, kas autol on mingeid vigastusi või mitte. Kannatanu sõnul rääkisid nad ning samuti soovis ta koos meesterahvaga minna politseijaoskonda, kuid meesterahvas ütles talle, et praegu on vara ja et kohe tulevad kannatanud ning et ta peab nendega rääkima ilma tema juuresolekuta. Meesterahvas palus tal sõiduki registreerimistunnistuse ja isikut tõendavat dokumendi talle jätta. Samuti palus meesterahvas telefoni autosse jätta, kuna seda ei lähe vaja ja ainult segab jutuajamist, kuna ees ootab umbes 1,5 tunnine pikk jutuajamine. Kuna tal oli kaasas pass, siis jättis ta meesterahvale auto tehnilise passi ja oma isikut tõendava dokumendi ehk passi. Ta pani nimetatud dokumendid ja võtme pooleldi mappi või kohvrisse, mis oli meesterahval kaasas. Telefoni pani ta sõidukisse. Telefon oli Samsung J3 koos SIM kaardiga numbriga x. Telefoni 10 ostis ta 7-8 kuud enne 31.08.2018 ning see maksis 129-130 eurot. Autosse jäid talle kuuluvad järgmised asjad: mobiiltelefon 90 eurot, rahakott, mille sees 75 eurot sularaha (rahakoti maksumus 25 eurot), kaupxe kaardid, Swedbank pangakaart X Xi nimele, ühistranspordi kaart. Rahakott paiknes istmete keskel topsihoidja juures, mille all on olemas spetsiaalne koht rahakoti jaoks. Topsihoidjas oli müntides 35 eurot. Rahakoti sees oli veel ka juhiluba ja taksojuhi tunnistus, mõlemad X Xi nimele. Teeninduskaart X Xi nimele oli kinnitatud esiklaasile. Autos kindalaekas oli veel ka kaks suvila võtit, sõiduki kindxus, päikeseprillid vutlaris maksumusega 120 eurot, võtmed X 40, 3 võtit ja üks magnet, X 6 tõkkepuupult, X 6a garaažikompleksis asuva pesula võti ning kaart, mille abil saab lülitada selles boksis veevarustuse sisse. Taksovarustusena oli autoga kaasa plafoon, magnetiga kleebised, taksomeeter ja printer. Plafoon oli katusel ja kleebised olid paremal ja vasakul esiuksel. Pärast seda läks ta ise politseijaoskonda (kohtuistungil nimetas kannatanu seda vestibüüliks). Ta ei näinud, mida Komisaruk välja tegema jäi. Vestibüülis olles ta ise istus, siis aga tõusis püsti ja vaatas sõidukit. Püsti tõustes ja uksele lähenedes oli osa sõidukit näha, kuna vestibüül oli klaasist. Umbes 5, 6, 7 minuti möödudes ta nägi, et tema sõiduk hakkas kohapealt liikuma Rahumäe kalmistu suunas. Seda nähes hakkas ta korrapidajale, kes samal ajal istus vestibüülis leti moodi asja taga, selgitama mis juhtus. Korrapidaja oli naine. Ta selgitas korrapidajale, et teda oli sinna kutsunud uurija ja nüüd tema sõiduk ärandati. Korrapidaja peale seda kutsus välja uurija, kes teatud aja möödudes tuli tema juurde ja nad läksid koos kabinetti. Uurijaga rääkides küsis uurija ta käest, et kas ta oskab auto ärandamisel kedagi kahtxada, aga ta oli öelnud, et ta ei tea keda kahtxada. Samuti küsis uurija ta käest, kas ta on kellelegi raha võlgu, kui ta vastas, et ei ole. Uurija olevat talle öelnud, et kuna sõiduk ärandati politseijaoskonna eest, et siis on võimalik, et tegutsesid endised politseiametnikud. Samuti ei rääkinud ta vanem Tšernõhhist uurijale, kuna ta oli juba selleks ajaks vanem Tšernõhhiga toimunu ära unustanud. Samuti kui ta asus tööle firmasse K oli tema jaoks tavapärane allkirjastada dokumente, mille sisust ta täiel määral aru ei saanud, kuid praegusel hetkel ta seda enam normaalseks ei pea. Kannatanu sõnul ei olnud tal 31.08.2018, s.o päeval kui temalt võeti politseijaoskonna juures ära tema sõiduk Toyota Avnesis, vanem Tšernõhhiga telefonikõnet ning viimati enne 31.08.2018 oli ta vanem Tšernõhhiga suhelnud ning teda kohanud vist üle 2 aasta tagasi ehk juuli, august 2017. Samuti ei ole ta vanem Tšernõhhiga suhelnud pärast 31.08.2018. Ka ei ole ta kunagi laenanud rahasummasid vanem Tšernõhhilt ega ka temaga seotud firmadelt. Kannatanu sõnul läksid tal vanem Tšernõhhiga suhted halvaks, kuna vanem Tšernõhhi juures töötades puudusid tal sotsiaalkindxus ja tervisekindxus, kuna vanem Tšernõhh ei maksnud raha sinna kuhu vaja, vaid võttis raha endale. Olukorda, kus ta oleks jätnud vanem Tšernõhhile mõni kuu tasumata, ei olnud, kuna siis ei oleks vanem Tšernõhh teda tööle lasknud. Kohtuistungil näidati kannatanule X X eestikeelset müügilepingu originaali kuupäevaga 01.06.2016 ja sama kuupäevaga rendilepingu originaali (I kd tl 18, 55). Kannatanu sõnul on müügilepingul tema allkiri (kannatanu osutas kohtuistungil allkirjale lepingu alumises vasakus nurgas), kuid ta üldse ei mäleta seda blanketti ega midagi selle müügilepingu allkirjastamise asjaolude kohta. Samuti ei tehtud mingisuguseid muudatusi tema autodokumentides, kuna see oli koguaeg temaga kaasas ning tema oli lõpuni tehnilises passis auto omanikuna märgitud. Tehnilisse passi oli peale tema märgitud veel ka tema ema. Samuti sõnas ta istungil, et ta iga kahe-kolme nädalat tagant pani oma allkirju mingitele paberitele. Lepingud millele ta allkirju andis olid nii eesti keeles kui ka vene keeles. Eestikeelse lepingutega seonduvalt selgitas vanem Tšernõhh nende sisu kahe sõnaga enamasti. Kohtuistungil palus prokurör tal lugeda müügilepingu punkti nr 4 ning küsis, kas kannatanu sai aru, mis selles punktis kirjas oli. Kannatanu vastas, et ta ei saa aru, mis selles punktis kirjas on. Samuti ei saanud ta ka aru, mis müügilepingu punktides 2, 3 ja 5 kirjas oli. Edasi näitas prokurör kannatanule vene keeles koostatud rendilepingut, mis oli allkirjastatud. Kannatanu sõnul ei ole tema seda rendilepingut allkirjastanud ega osanud ka öelda, kes, kus ja millal selle rendilepingu vormistas. Kannatanu sõnul ei ole ta vanem Tšernõhhi ettevõttes taksojuhina töötamise ajal ühtegi rendilepingut sõlminud ning sõiduki Opel Astra andis vanem Tšernõhh talle kasutada 10 päevaks ilma 11 lepinguta. Ülejäänud aja vanem Tšernõhhi juures töötades kasutas ta alati enda sõidukeid. Kannatanu sõnas kohtuistungil, et ta oskab eesti keelt vähesel määral ning et 10 aastat tagasi sooritas ta A2 kategooria eksami. Samuti üritas ta sooritada ka B1 eksami, aga ta kukkus sellest läbi ning lõpptulemuseks jäi A2. Enda sõnul 2016. aastal oskas ta eesti keelt väga halvasti. Samuti rääkis ta eesti keeles väga harva, kuna ei olnud kellegagi suhelda. Samuti ei lugenud ta raamatuid ega ajalehti eesti keeles. Kannatanu sõnul puutub ta enda töös kokku klientidega, kes räägivad ainult eesti keelt, aga kliendid räägivad ainult elementaarseid asju ning nimetavad aadressi ja kus peatuda ning sellest saab ta aru. Kannatanu sõnul on nii temal kui tema emal Xrannas suvila aadressiga X 5, X. Suvilas käivad nad suvel väga tihti. Kannatanu sõnul ei ole suvilas käinud tema juuresolekul inimesi, keda ta ei tunne. Samuti ei tunne ta isikut nimega X X ning järelikult selline inimene nende suvilas ka ei viibinud. Vanem Tšernõhh on aga nende suvilas käinud mitmel korral. Ta käis suvilas 2016. aastal umbes 5 korda paberite allkirjastamiseks ja kuumaksu saamiseks. Esimene kord käis suvilas enne kui kannatanu oli Avensise omandanud, kuid viimast korda ta ei mäleta, kuid see oli pärast Avensise omandamist, kui ta tuli nende suvilasse töölepinguga. Suvilas oli sel ajal ka tema ema. Kannatanu sõnul oli vanemal Tšernõhhil iga 2 nädala tagant vaja midagi allkirjastada – kord Mupo jaoks, kord millegi muu jaoks. Enda sõnul ta paberitele enda allkirja ka pani. Pabereid allkirjastas ta enne neid läbi lugemata. Tunnistaja sõnul ei ole vanem Tšernõhh kunagi andnud talle üle 15 tuhat eurot sularaha ega ka muid rahasummasid. Ainult tema ise tegi vanemale Tšernõhhile kuumakseid. Tunnistaja F F kohtuistungil antud ütxe kohaselt on ta kannatanu X Xi ema. Tunnistaja sõnul tutvus ta vanema Tšernõhhiga umbes 7 aastat tagasi oma töökohas Lääne-Tallinna Keskhaigla juures, kui ta tuli tema juurde ja ta pidi vanemale Tšernõhhile üle andma nn kuutasu enda poja palvel summas 246 eurot. Tunnistaja sõnul oli poeg talle helistanud ja öelnud, et tal ei ole võimax tasuda oma tööandjale ja palus temal teha seda. Ta teab, et poja tööandja sai iga kuu esimestel tööpäevadel eelnimetatud summa. Tema poeg X töötas tol ajal firmas K, mille omanikuks oli Ivan Tšernõhh. Ta mäletab, et andis vanemale Tšernõhhile tookord üle 246 eurot. Mõnikord läks raha ülekandega pangast, mille kohta on ka vastavad väljavõtted. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et ta kasutab telefoninumbrit x ja on seda kasutanud umbes 15 aastat või isegi rohkem ning teisi mobiiltelefoninumbreid ta kasutanud ei ole. Tunnistaja sõnul elab ta põhiliselt aadressil X . Mõnikord ja seda eriti suvel ka korteris X . 2016 elas ta põhiliselt Xs, siis oli veel elus tema abikaasa ja X tänava korter oligi tema abikaasa oma. Pärast abikaasa surma tegi ta poja X Xi korteris X remonti ja elas siis ka ise X . Tema sõnul on Xil korter ka X , Tallinn ning aastatel 2016, 2017 ja 2018 elas poeg ka nimetatud aadressil. Aastatel 2016, 2017 ja 2018 veetis ta väga palju aega ka suvilas aadressiga X küla, X vald, AÜ X maja nr x. Samuti käib ka tema poeg väga tihti suvilas ja eriti pärast seda kui tunnistaja abikaasa detsembris 2016 suri. Tunnistaja sõnul räägib tema poeg talle avameelselt enda rahaasjadest. Oma rahaasjadest rääkis tema poeg ka 2016, 2017 ja 2018. Tema poeg X X ei ole talle kunagi rääkinud, et on laenanud kelleltki mingi rahasumma, kuna vajadust laenamiseks X Xil ei ole. Samuti ei rääkinud X X 2016, 2017 ja 2018, et soovib raha laenata ja võlgu võtta, kuna tal on hoiused ja selleks ka vajadus puudus. Nimetatud aastatel ei olnud X Xil vajadust raha võlgu võtta, kuna tal on võimalused saada raha pankadest, kus on nende ühised hoiused. Aastatel 2016, 2017 ja 2018 oli nende hoiused umbes 100 tuhat eurot. See raha on töötamise eest, ta on töötanud 50 aastat meditsiinis, poolteist kohaga arstina haiglates ja veel erakliinikutes. Samuti pärineb raha abikaasalt kui ta elas, samuti tema enda vanemate hoiustest, poja sugulaste hoiustest peale nende surma ja enda abikaasa hoiustest, mis ta sai pärast abikaasa surma. Päranduse sai tema poeg X X pärast enda vanaisa surma. Pärandus oli rahaline, millest ta jättis endale 16 tuhat ja ülejäänud 20 tuhat eurot pani X X Swedbanki tema arvele. Tunnistaja ei osanud öelda, kas tal on pojaga ühine või eraldi eelarve, aga ta selgitas, et ta aitab poega rahaliselt kui tal on vajadust ja samuti aitab poeg teda toidukraami ostmisel ja mõningates muudes ostudes. Tunnistaja sõnul on tema poeg X X töötanud umbes 10 aastat juba taksojuhina ning hetkel töötab firmas X. X on tema sõnul töötanud Tallinnas X Takso, x Taksos ja kolmas 12 oli K. Kohtuistungil näidati tunnistajale tema enda Swedbanki arvelduskonto väljavõtet ja seal kajastatud ülekanded OÜ-le K. Tunnistaja sõnul on ülekanded OÜ-le K tema teinud. Ta tegi neid maksed iga kuu K omanikule. Tegemist oli igakuise kuumaksega summas 246 eurot, mille sai endale K omanik. Ta tegi neid makseid, kuna ta poeg X X palus. Raha oli sotsmaksude, haigekassa ja selles firmas töötamise katteks. Samuti peaks SEB panga väljavõtetest nähtuma, et ülekanded on tehtud ka A ja K kontole tema kontolt. Ka nimetatud ülekanded olid tema poolt tehtud ja need olid seotud X Xi tööga Ks. Tunnistaja sõnul tegi X X augustis 2018 tööd Toyota Avensis reg.märg zBRG. Nimetatud auto omanikuks sai X X 3. märtsil 2016. Auto ostis X X Elke Autost 3. märtsil 2016. Auto hind oli 19 800 eurot umbes. Tunnistaja sõnul tasus auto eest tema ise. Auto ostmisel said nad kaasa kaks originaal võtit. Üks võti jäi X Xile ja teine võti jäi tema kätte. Elke Autos vormistatud dokumendid ja üks võtmetest jäi tema kätte ja ta pani need X tn x asuvasse sahtlisse suures toas. Ostmisel olid nad kolmekesi – tema, tema abikaasa ja X X. Pärast ostmist sõitsid nad suvilasse. Kohtuistungil näidati tunnistajale Danske Banki arvelduskonto väljavõtet ning millelt on näha, et 03.03.2016 on tehtud ülekanne Elke Auto ASile summas 19 026 eurot. Tunnistaja selgitas, et see oli ülekanne Elke Autole auto Toyota Avensis eest. Tunnistaja selgitas, et tehtud ülekanne oli veidi väiksem auto ostuhinnast, sest sõiduki saamiseks pidid nad tegema ettemaksu ning ülekande tegi ta hiljem arvestades auto ostuhinnast maha summa, mis ta oli eelnevalt juba ettemaksuna sularahas tasunud. Tunnistaja sõnul ei olnud tal X Xiga kokkulepet, et viimane peab Toyota ees tasutud summa talle tagastama, pealegi maksis X X 20 tuhat eurot ise. Samuti ei ole ta kunagi nõudnud, et X X annaks Toyota Avensis tema valdusse, kätte või omandisse, kuna talle jäi abikaasa auto ning tal ei olnud vajadust. Samuti selgitas tunnistaja kohtuistungil, et pärast sõiduauto Toyota Avensis omandamist Elke Autos paigaldati autole lisavarustusena nahkkatted, printer, taksomeeter ja plafoon. Taksovarustus paigaldati märtsikuus 2016. aastal. Taksovarustus oli ostetud Kadaka teelt Tuuliku tänavalt. Taksomeetri nimetus oli Hale. Nad ostsid ja lasid paigaldada varustuse ühes ja samas firmas. Ta ise oli samal ajal X Xiga kaasas. Samuti sõnas tunnistaja, et kui nad taksovarustust paigaldama läksid, siis vanem Tšernõhh oli selles firmas juba enne neid kohal olnud, mis imestas teda ennast väga. Ta küsis taksovarustus paigaldanud mehelt, et miks vanem Tšernõhh seal oli ning firma töötaja ütles, et vanem Tšernõhh oli tema juures käinud ja palunud, et printer saaks K firma nimele. Taksovarustus maksis 600 euro ringis, x eurot või midagi. Ta ei mäleta, kas maksis pangakaardiga või sularahas, aga vist oli ikkagi sularahas. Taksovarustuse eest maksis ta ise, aga dokumendid, mis anti, allkirjastas X X. Samuti on neil olemas Hale pass taksovarustuse paigaldamise kohta. Tunnistaja sõnul ei ole talle teadaolevalt X X kunagi kellelegi müünud sõiduautot Toyota Avensis reg.märgiga zZ. Samuti ei ole X X kunagi võtnud selle sama auto tagatisel laenu. Ka ei ole X X talle rääkinud, et ta müüs auto ja võttis selle auto tagatisel laenu. See oleks ka absurd, et märtsis ostab auto ja juunis müüb. Tunnistaja kinnitab, et nende suvilas on vanem Tšernõhh käinud mitu korda ning et ükskord käis ta võtmas X Xilt allkirja mingisugusele dokumendile seoses X Xi tööga, aga see dokument oli allkirjastatud valesti vanem Ivan Tšernõhhi poolt, kuna seal kus pidi olema Xi allkiri, oli Ivan Tšernõhhi allkiri. Dokument oli koostatud eesti keeles ja kuna X X ei valda eesti keelt, siis ta luges selle dokumendi ise läbi ja ütles Ivan Tšernõhhile, et dokument on ebaõigesti vormistatud. Tegemist oli mingisuguse töökorraldusega, kus oli kirjas, et X X töötas poole kohaga, aga nüüd peab töötama terve kohaga. Ivan Tšernõhh aga dokumendi sisu X Xile ei seletanud. Ivan Tšernõhh rääkis Xiga vene keeles, aga dokument ise oli koostatud eesti keeles ja tema poeg kippus kohe dokumenti allkirjastama. Ta teab, et vanem Tšernõhh on dokumendi allkirjastamisega seonduvalt nende suvilas käinud ühe korra, aga ta on veel teistelgi juhtudel käinud X Xi seal külastamas. Need olid üksikud korrad, umbes 5 korda. Vanem Tšernõhh ei ole tema juuresolekul mitte kunagi andnud üle mingeid rahasummasid X Xile, ei suvilas ega ka kusagil mujal mitte. Samuti ei ole X X kunagi talle üle andnud 15 tuhat eurot sularaha või muud rahasummat vanem Tšernõhhi juuresolekul nende suvilas ega ka mujal mitte. Kohtuistungil näidati tunnistajale 1.06.2016 sõiduki müügilepingu originaali ja sama kuupäevaga rendilepingu originaali. Tunnistaja sai aru, et müügilepingus on kirjas, et X X, kui müüja müüs oma auto 30 000 euro eest OÜ-le K, keda esindab Ivan Tšernõhh. Enda sõnul tema selle 13 müügilepingu vormistamise juures ei viibinud ning ta ei tea, kes, millal ja kus vormistas selle müügilepingu. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et ta ei oleks heaks kiitnud tehingut sellisel kujul ehk siis 30 tuhande euro eest, kuna vajadust Toyota Avnesist müüa üldse ei olnud. Samuti on see naeruväärne, kuna nemad ostsid sõiduki salongist 20 000 euroga ja puudub mõistlik seletus, miks peaks Ivan Tšernõhh tahtma osta seda 30 000 euroga. Sellisel juhul oleks Ivan Tšernõhh võinud minna salongi ja endale täiesti uue auto osta. 01.06.2016 rendilepingut nähes sõnas tunnistaja, et rendilepingul olev allkiri ei ole tema poja X Xi allkiri ja et tema ei viibinud rendilepingu vormistamise juures ega tea kes, millal ja kus vormistas selle lepingu. Tunnistaja sõnul enne uue sõiduauto Toyota Avensise ostmist 2016.a oli X Xi omandis olnud ka teisi autosid. Esialgu kui ta axas tööd taksojuhina, oli X Xil Opel Zafira, mille numbrimärgi number oli samasugune nagu Toyota Avensisel – z. Opel Zafira oli X Xi omandis 2011. aastal. Kuna Opel Zafira oli juba vana ning selle auto remontimisel kulus palju raha, otsustas X X selle auto Ivan Tšernõhhile müüa. Tunnistajale teadaolevalt müüs X X selle ära 500 euro eest. Järgmise auto ostis ta koos pojaga Kadaka turult, see oli VW Golf ning aasta oli siis 2013, 2014 või 2015, enne uue auto ostmist igaljuhul. Ka VW vajas remonti ja ta ütles enda pojale, et ta ei saa enam töötada selle autoga ning X X võttis ühendust oma tööandja Ivan Tšernõhhiga ja küsis temalt, et kas ta ei sooviks autot ära osta. Ivan Tšernõhh ütles, et nad tema juurde X järve äärde läheksid, kus Ivan Tšernõhhil oli auto parandusboks. Ta sõitis koos pojaga sinna. Sinna jõudes nägi ta seal Ivan Tšernõhhi poeg X Tšernõhhi, kes vaatas autot, mis oli koos taksovarustusega ja ütles, et jah, nad võivad auto ära osta 3000 euro ees. Talle ja temale pojale see summa väga ei meeldinud, kuna nad ostsid auto 3 aastat tagasi 10 tuhande euro eest. X Tšernõhh pakkus 3000 eurot, aga vanem Ivan Tšernõhh tuli nende juurde, pojast natukene eemale ja ütles: „Ärge muretsege, ma ostan teilt selle auto 4000 eest, 3000 annan teile sularahas ja 1000 jääb selle kuumaksu ettemaksuks“. Tunnistaja sõnul ta ei tea, mis dokumente vormistas X X Opel Zafira müümiseks, aga VW suhtes ta mäletab, et talle helistas X X enda garaažist ja ütles, et Ivan Tšernõhh oli talle öelnud, et ta vormistab ARK-is müügi-ostulepingu ilma Xita ja et Ivan Tšernõhh oli öelnud, et ta helistas tunnistajale ehk F Fle ja palus luba selle auto vormistamiseks. Tunnistaja sõnul oli ta Xile öelnud, et talle Ivan Tšernõhh ei helistanud ja ütles Xile, et ta oleks ettevaatlik dokumentide allkirjastamistega. Ta sai aru, et kogu eelnev oli garaažis toimunud. Enda silmaga ta seda dokumenti igaljuhul ei näinud, kuna ta oli kodus ja ei viibinud seal koha peal. Telefonikõne VW kohta käiva dokumendi ja Toyota Avensis ostmise vahel oli lühike, vaid mõni nädal. Tunnistajale teadaolevalt on praegusel hetkel Toyota Avensis zZ politsei parklas. Kohtuistungil teadis tunnistaja rääkida, et see oli augusti lõpus, kui ta oli suvilas ja talle helistas poeg X ja ütles, et keegi teeb talle anonüümseid telefonikõnesid, kus ei ole näha numbrit. Kõnesid oli viis ja vastu ta neid ei võtnud. Järgmine päev, so augusti lõpus helistas talle X uuesti ja ütles jälle, et keegi helistas talle ja et esimesel korral ta ei võtnud vastu, kuna numbrit ei olnud, aga teine kord kui ta kõnele vastas oli meesterahvas teisel pool telefoni tema pojalt küsinud, et kas ta räägib X Xiga. Tunnistaja sõnul oli X vastanud meesterahvale jaatavalt. Pärast seda oli meesterahvas Xilt küsinud, et kas tal on auto Toyota Avensis. X ütles, et on küll, mille peale oli meesterahvas palunud tema pojal minna järgmine päev kella 10ks Rahumäe 6 aadressile koos autoga ning kaasa võtta auto dokumendid kui ka enda dokumendid. X oli meesterahvale vastanud, et nii vara ta ei saa peale öötööd. Selle peale pakkus meesterahvas uue aja – kell 12. Tunnistaja sõnul oli ta teadlik, et ta poeg X peab sõitma politseijaoskonda. Ta ise oli samal ajal suvilas. Järgmisel päeval, s.o 31. augustil 2018 poeg helistas talle hommikul ja ütles talle, et ta hakkab sõitma Rahumäe tee 6 aadressile. Selle peale küsis ta Xilt, et miks nii vara, mille peale X ütles, et ta tahab täpselt olla kohal isegi natukene varem, sest tervisega ei ole kõik korras ja võib olla ta ei jõuagi sinna nii ruttu. Nii sõitiski ta poeg X umbes peale kella 10 välja. Aeg läks ja umbes kell 13 aeg tundis ta muret, sest poeg X ei olnud talle tagasi helistanud. Ta helistas Xi telefonile ja telefon vastas talle: „number ei ole kasutamisel, palun kontrollige numbrit“. Ta oli segaduses, kuna alles oli poeg talle helistanud ja öelnud, et sõidab politseijaoskonda ja äkki nüüd selline vastus. Veerand tunni pärast helistas ta uuesti, aga vastus oli sama. Tal oli suur 14 mure ja helistas Elisasse, kelle operaatori juures nad mõlemad on ja ta palus tõlgendada, mida tähendab, et number ei ole kasutusel kuna 2 tundi enne seda oli number kasutusel. Temalt küsiti, et kus poeg viibib ning ta ütles, et poeg sõitis politseijaoskonda, mille peale talle öeldi, et politseijaoskonnas võivad olla sellised ruumid, kus levi ei ole. Aeg läks ja kella 2 või poole 3 paiku oli ta endiselt väga mures ja ta helistas numbrile 112 politseisse ja ütles, et ta poeg X X sõitis autoga politseijaoskonda Rahumäe 6 ja temast ei ole midagi teada ja ka tema telefoni number ei ole kasutusel. Häirekeskus kuulas ta ära ning küsis, kas poeg on terve, mis haigused tal on, millises riietuses ta oli ja öeldi, et ärge muretsege, et nad annavad andmed kõik edasi ja teatavad kui midagi teada saavad. Mingisugust teadet ta ei saanud ja tunni aja pärast helistas ta uuesti Elisasse ja ütles, et tema poja number oli hommikul kasutusel, kuid enam mitte. Elisast öeldi talle, et ta ei pea muretsema, kuna X oli neile helistanud umbes kell 12 ajal ja öelnud, et tema telefon varastati. Tal hakkas kergem ja ta mõtles, et küll siis poeg suvilasse tuleb autoga ja räägib, mis politseijaoskonnas siis ikkagi juhtus. Õhtul poeg X suvilasse aga ei tulnud ning järgmise päeva hommikul sõitis ta X tänavale, X ning sealt edasi Rahumäele. Korteri uks oli kinni, helistas telefoni, aga keegi ei vastanud. Seejärel läks ta naabrite juurde ja sai enda poja Xi sealt kätte. X magas naabrite juures, kuna kõik võtmed, sh korteri ja garaaži võtmed ja telefoni oli ta jätnud Toyota Avensisesse. Samuti ei saanud X talle helistada, kuna ei teadnud ta numbrit peast. Seejärel sõitsid nad naabrite juurest X tänavale ja X rääkis talle, kuidas Rahumäe tee 6 maja ette jõudes oli tema juurde tulnud meesterahvas, kes oli esitlenud end uurija või politseinikuna ja kes palus Xil anda autodokumendid tema kätte. Kui X küsis, et millega seoses ta peab enda dokumendid tema kätte andma, siis meesterahvas oli öelnud, et varsti tulevad inimesed, kes on kannatada saanud tema käest ja et nad tahavad seda autot vaadata. Kuna auto vaatamisega pidi aega minema, siis paluti Xil politsei fuajees oodata. Ka mobiiltelefoni võttis meesterahvas Xilt ära öeldes, et majas mobiiltelefoni vaja ei lähe. Politseijaoskonna juures lõppes kõik sellega, et auto varastati ära ning viidi minema. Tunnistaja sõnul on X X kasutanud juba aastaid ühte ja sama telefoninumbrit – x. Kohtuistungil sõnas tunnistaja, et ta ei tea, kes kasutab telefoninumbrit x, kuid ta mäletab, et 2018. a augustis ühel päeval oli ta suvilas, kui talle helistas keegi meesterahvas, kes küsis, et kas ta on müünud maha enda auto. Selle peale ta hakkas naerma ja kuna abikaasa auto Toyota Corolla nad müüsid juba 1,5-2 aastat tagasi maha ütles ta meesterahvale, et jah see auto on juba müüdud. Tema jaoks oli see ebatavaline kõne ja ta rääkis sellest ka enda pojale ja arutas, et kes see võis selline olla, kes tundis huvi Toyota Corolla vastu, mis oli juba müüdud 1,5 aastat tagasi. Meesterahvas kes helistas rääkis vene keeles. Kõne oli enne seda, kui tema pojalt Xilt võeti ära Toyota Avensis. Rohkem talle aga ei meenu, et oleks keegi 2018. aasta augustis talle helistanud ja küsinud, kas ta müüb mingeid asju. Tunnistaja sõnul nägi ta sõiduautot Toyota Avensis nr zZ, mille ta poeg omandas 2016. aastal 26.11.2018 viimati X alevis autoparklas või autolammutusparklas. Tema sõnul jõudis nende auto varastamise lugu Kuuuurija saatesse, kus saatejuht X X küsitles neid, et kuidas see vargus toime pandi ning enda saate lõpus pöördus ta Eestimaa rahva poole ja ütles, et kui keegi näeb autot Toyota Avensis nr zZ, siis olgu see inimene nii kena ja helistagu tema saatesse. Peale seda saadet helistas talle X X ja ütles: „F, pane ruttu riidesse, auto on leitud, ma tulen sulle järgi umbes 10 min pärast. See auto seisab X alevikus, tule välja, me sõidame su juurde ja sõidame sinna, kus asub teie varastatud auto“. X X tuligi talle järgi ja nad sõitsid sinna parklasse. Autos oli X, tema ise ja autojuht. See parkla kuhu nad õhtul pärast kella kümmet jõudsid oli hästi suur territoorium kus olid üksikud autod. Territoorium oli piiratud aiaga. Ta ei tea, kas värv oli lukustatud, aga vähemalt oli see kinni ning väravat inimeste jaoks ei olnud. X ütles talle, et territooriumile minna ei tohi, kuid ta ütles, et peab auto üles leidma. Ta läks territooriumile, seal oli auk, kust pääses parklasse ligi. Ta möödus kolmest masinat ja väravast umbes 70 meetri kaugusel nägi ta musta värvi Toyota Avensist seal seismas, millel numbrimärke küljes ei olnud. Ta valgustas enda mobiiltelefoniga autosse sisse ja nägi istmetel nahkkatteid. Samuti ta teadis, et ta poeg X esimesel või teisel päeval pärast auto ostmist oli teinud pagasniku ülemisele äärele pisikese mõlgi, see mõlk on üks 0,3 cm suurune ja ta ajas oma sõrmega mööda seda pagasniku 15 ülemist osa ja tundis, et see mõlk on olemas ja nii ta saigi aru, et tegemist on tema pojale Xile kuuluva sõiduki Toyota Avensisega. Pärast seda helistas X X politseisse. Politsei tuli umbes 40 minuti pärast. X tänava korterist oli ta endaga kaasa võtnud ka auto võtmed ning proovis kaasas olnud võtmega auto uksed lahti teha. Auto uksed avanesid võtmega. Kuivõrd numbrimärke autol küljes ei olnud, siis vaatasid nad ka pagasnikusse ning leidsid sealt kaks numbrimärki, mis olid Toyota Avensise omad. Tunnistaja sõnul olid autos küll kaks numbrimärki ja autos sees olid nahast katted, aga autos ei olnud ei printerit, ei taksomeetrit ega mitte midagi, ka pardatšok oli tühi, plafooni katusel ei olnud ja auto oli absoluutselt tühi. Peale katete ei olnud mitte midagi autos sees. Tunnistaja X sõnas kohtuistungil, et ta töötab Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning et tema teenindab kõiki inimesi, kes pöörduvad politseijaoskonda oma murega, kuulab nad ära ja siis otsustab, mis moodi edasi tegutseda, kui tullakse kutsetega uurijate juurde, siis ta helistab uurijale. Tööpäeva jooksul viibib ta fuajees, kohe kui politseijaoskonna uksest sisse tulla asub tema töölaud. Isik nimega X X on talle tuttav, kuna tema sõiduk varastati politseijaoskonna eest. Juhtum leidis aset 31. augustil 2018. Seda ta ei näinud, millal X jaoskonda sisenes kuna X istus tema lauast vasakul pool ja rahvast oli palju, aga 11.46 pöördus X väga ehmunult tema poole, näitas käega akende poole ja ütles, et tema autoga sõideti praegusel hetkel minema. Samuti rääkis X X talle, et temale oli eelnevalt helistatud politseist ja öeldud, et tema autoga on toimunud mingi õnnetus või avarii ja seepärast kutsuti ta jaoskonda ja siis kui ta tuli sinna maja ette autoga, tuli tema juurde keegi erariides isik, kes tutvustas ennast politseinikuna, võttis temalt ära auto võtmed ja dokumendid ja palus oodata jaoskonnas. Siis sel hetkel kui X tema poole pöördus, ütles ta, et ta nägi kuidas üks mees istus tema autosse ja sõitis ära ja teine mees, kellega ta suhtles, istus teise autosse ja sõitis ka ära. X X nimetas oma auto margi, mudeli ja reg nr, mille ta pani kirja oma raamatusse, kuhu ta registreerib kõik tema poole pöörduvad isikud. Auto numbrimärk oli zZ, aga marki ta ei tea ja seda üles ei kirjutanud, kuna autot ennast ta ei näinud, kuna enda töökoha kohapealt ta maja ette ei näe. Fuajee seinad on küll klaasist, aga puud varjavad parkla ära. Ta koheselt helistas ka valveuurijale, rääkis jutu ära, ta tuli kohe alla ja hakkas X Xiga tegelema. Ta ei mäleta, mis keeles ta X Xiga suhtles, kuna ta valdab nii eesti kui ka vene keelt. Tunnistaja X Xu kohtuistungil antud ütxe kohaselt teab ta nooremat Ivan Tšernõhhi, kuna ta töötas nende ettevõttes X Grupp OÜ mõnda aega, see võib olla eelmise aasta lõpust selle aasta alguseni umbes, kui ta tuli umbes siis kui oli rehvivahetuse aeg oktoobris. Enne 31.08.2018 noorem Ivan Tšernõhh nende ettevõttes ei töötand. Vanem Ivan Tšernõhhi teab ta ka, kuna umbes 5 aastat tagasi rentis ta koos enda mehega tema käest garaažiruume X 9 aadressil Xs. Nende ettevõte X Grupp OÜ tegeleb transpordiga ning see asub X 9 Xs. Territoorium on aiaga piiratud umbes 500m2 suurune. Territoorium on aiaga piiratud ja aed lukus öösiti, kui keegi neid juhuslikult lahti ei unusta. See territoorium on avatud päris kaua hilisõhtuni kuna teise ettevõtte töötajad teevad tööd väga kaua ja nemad tavaliselt lähevad viimasena ja lukustavad väravad ja kui on mingi olukord, et sisse ei saa, siis läheb tema abikaasa ja teeb selle värava lahti. Territooriumil tegutsevad ka kaks teist ettevõtet – üks on X ja teise nime ei oska ta öelda. Tunnistaja sõnul nägi ta 26 novembril 2018 X alevikus, X 9 asuval territooriumil seismas musta värvi sõiduautot Toyota Avensis. See oli õhtune aeg ja pärast X Xi Kuuuurija saadet. Kuuuurija saates näitas vaidx selle auto üle ja samuti seda autot ka. Samuti näidati telekast vanemat Tšernõhhi. Vaidlus oli selle üle, kas auto on ostetud või ei ole ostetud, kas müügileping on õige või ei ole õige. Ta nägi saadet koos mehega ja mees läks vaatama, et kas see võib olla sama auto, sest tal tuli ette, et selline auto nende territooriumil seisab. Auto seisis nende hoone sissekäigu vastas oleval parkimisalal, väravast umbes 20m, sissekäigust umbes 10m. Ta ei oska öelda kas auto küljes olid reg.märgid. Samuti ta ei tea kes ja millal tõi selle sõiduki sinna territooriumile. Samuti ei näinud ta kedagi sellega sõitmas. Jõudes X aleviku X 9 asuvale territooriumile olid väravad suletud asendis, aga mitte lukustatud. Samuti territooriumile jõudes olid autost väljas kolm inimest, 2 naist, üks mees, kes olid värava ees. Tunnistaja sõnul tuli territooriumile vanem naisterahvas, kes ütles, et temalt varastatud auto on seal territooriumil. 16 Peale seda ilmusid tema juurde kaameramees, kes hakkas filmima ja X X, kes hakkas süüdistama varguses. Vanem naisterahvas üritas sealsamas avada ka Toyota Avensise uksi ja ta ukse lahti võtmega, mis tal kaasa oli. Sinna territooriumile tuli ka politsei, kes saabus 10-15 minutit hiljem. Politsei küsis nende andmeid ja ütles, et puksiir tuleb järele ja viib auto ära. Tunnistaja X Xu kohtuistungil antud ütxe kohaselt teab ta nii vanemat kui ka nooremat Ivan Tšernõhhi. Ivan Tšernõhh noorem oli 2018. aasta oktoobris või novembris tööl tema ettevõttes X Grupp ning vanemat Tšernõhhi teab ta läbi tema poja X, kellega ta tutvus umbes 5 aastat tagasi ja kes oli seotud äriühinguga K, kellelt ta rentis umbes 5 aastat tagasi ühte tuba X alevik, X 9 asuva hoones. Ta on X Grupp juhatuse liige ning tema ettevõte tegeleb transporditeenuste osutamisega ja autoremondiga. Ettevõte asub X 9 aadressil Xs. X 9 territooriumil asub kaarhall suurusega 500m2, siis üks värvitsehh, ka umbes 500m2, territoorium on piiratud aiaga. Autovärav on päeva ajal lahti ja öösel lukustatud. Kuna sellel territooriumil asub veel 2 ettevõtet – X ja teine on X Auto keretööd, siis värava võtmed on ka neil, kuid täpselt värava võtmete arvu ta öelda ei oska, samas ka kõikidel nende ettevõtte töötajatel on värava võti ning ka X Grupp töötajatel oli töövälisel ajal ligipääs sinna territooriumile, sh ka noorem Ivan Tšernõhhil. Väravad võisid olla avatud ka 8, 9 aeg õhtul, kuna teistel ettevõtetel võib tööpäev venida pikemaks. Noorem Ivan Tšernõhh viibis territooriumil ettevõttes X Grupp tööpäevadel kella 8 kuni 5ni. Põhiliselt tegeles tema autorehvide vahetusega ning abistas ka remonditöödel. Tunnistaja sõnul nägi ta 2018.a novembris X alevikus, X 9 asuval territooriumil seismas musta värvi sõiduautot Toyota Avensis. See oli kella pool 10 paiku õhtul. Auto Toyota Avensis seisis X territooriumil välisväravast umbes 200m paremat kätt. Autol numbrimärke küljes ei olnud. Ta ei näinud, millal ja kes selle auto sinna territooriumile tõi ning samuti ei näinud ta kedagi sellega sõitmas. Enda sõnul nägi ta autot peale Kuuuurija saadet, kus näidati vanemat Ivan Tšernõhhi seoses Toyota Avensise kadumisega. Tunnistaja sõnul võis ta olla varem ka seda sõidukit seal territooriumil näinud, aga täitsa võimalik, et ta ei pööranud sellele tähelepanu, kuna see ei olnud ainuke auto, mis seal seisis. Peale saate vaatamist otsustas ta koos enda abikaasa X Xuga minna kontrollima, kas see on sama auto, millest saates räägiti. Tunnistaja sõnul oli X X see, kes arvas, et see auto võib olla sama, millest Kuuuurija saates juttu. X X on tema ammune tuttav, kellega ta on olnud tööalaselt seotud. Samuti oli X X tal garaažis abis koos Ivan Tšernõhh nooremaga. Kui nad X 9 territooriumile sõitsid, oli tee ääres sõiduauto, millest tulid välja 3 inimest – 2 naisterahvast ja üks meesterahvas. Sõites territooriumile nägi ta, et värav oli kinnises asendis, aga väravalukk ei olnud kinni. Nad läksid Toyota Avensise juurde ja üritasid aru saada, kas see on see sama auto. Saates kirjeldati sõiduki istmeid, mis pidid olema natukene teist värvi. Numbrimärke ta auto küljes ei näinud. Samuti ei näinud ta auto küljes või sees midagi sellist, mis oleks viidanud sellele, et tegemist on taksoga. Samal ajal tuli väravast sisse üks vanem naisterahvas ja ütles, et see auto kuulub talle. Ta mäletab, et naisterahvas võis küsida, et kas nemad on varastanud selle auto ja ta küsis vastu, et kes tema on ja miks ta sellel territooriumil viibib. Vanem naisterahvas avas sõiduki pagasiruumi. Ta ei tea, kas tal oli selle jaoks võti või kasutas ta pulti, igal juhul pagasnik oli lahti ja seal olid sõiduki registrinumbrid. Umbes 15 minutit peale nende saabumist sinna territooriumile tuli ka politsei ja ütles, et nad teisaldavad selle auto sealt ära ja kui auto on ära teisaldatud, siis nad helistavad talle. Politsei helistas talle veel samal õhtul ning ta käis hiljem veel territooriumil vaatamas, et auto oli ära viidud ja ta pani väravad lukku. Ta ei ole pärast Toyota äraviimist X 9 territooriumilt suhelnud Toyota Avensise teemal vanema Ivan Tšernõhhiga. Järgmine päev, peale Kuuuurija saadet küsis ta noorema Ivan Tšernõhhi käest, et mis auto see oli ja millega tegemist on, kuna ta aga täpseid vastuseid ei saanud, siis jättis selle asja sinnapaika. Tunnistaja X X kohtuistungil antud ütxe kohaselt teab ta põgusalt nooremat Ivan Tšernõhhi ja Ivani vanaisa. Ta sai noorema Ivan Tšernõhhiga tuttavaks X 9, Xs, töökojas, kui ta tuli X Grupp OÜ ettevõttesse 2018 augustis teda abistama, kuna tal oli tol hetkel suur töökoormus. Ainult tööalaselt on nad kokku puutunud. Noorem Ivan Tšernõhh töötas ettevõttes X Grupp OÜ umbes pool aastat. Alguses kui noorem Ivan Tšernõhh sinna tuli, oli ta seal igapäevaselt aga kuna see töökoormus vähenes, siis 3 päeva nädalas kindlasti. Noorem Ivan Tšernõhh oli rehvipingi 17 operaator. Noorem Ivan Tšernõhhi vanaisa nägi ta esimest korda X 9, X töökojas, kui ta tuli juttu ajama noorema Ivan Tšernõhhiga. See oli samal ajal kui noorem Ivan Tšernõhh sinna tööle tuli. Noorem Ivan Tšernõhhi vanaisa käis neil seal töö juures umbes kord kahe nädala jooksul. X, X 9 territoorium on piiratud aiaga, värav käib lukku, sisse minnes paremat kätt asuvad remondieelsed autod, seal on 2 hoonet, üks on punast värvi angaar, teine selline töökoda, mis on telliskividest, mida täna kasutatakse värvitöökojana. Talle teadaolevalt kasutab seda territooriumi peale X Grupi veel 2 ettevõtet - X Auto OÜ ja X OÜ. Ta ei ole kursis sellega, kellel värava võtmed olemas on, aga kuna selles ettevõttes töötab päris mitmeid autojuhte, siis nii ettevõtte omanikul kui ka autojuhid, kes peavad autod sealt kätte saama ja veel teiste ettevõtete omanikud või siis töölised, kes samuti seal territooriumil töötavad peavad kuidagi sellele territooriumile ligi pääsema. Tema enda tööpäev lõppes tavaliselt kell 5 ja siis värav lukus ei olnud. Territooriumil viibis ta igapäevaselt ja kui vaja siis ka nädalavahetustel. Tunnistaja sõnul nägi ta X, X 9 asuval territooriumil 2018.a sügisel seismas musta värvi sõiduautot Toyota Avensis. Auto seisis väravast sisse minnes paremat kätt auto rivi vahel ja autode rivis ning umbes 100 meetri kaugusel väravast. Kui tema sõidukit nägi, siis tol hetkel olid autol registreerimismärgid küljes, aga kas need olid küljes ka hiljem seda ta öelda ei oska. Ta ise ei näinud kes ja millal selle sõiduki sinna territooriumile tõi, küll aga nägi ta 2018. a novembrikuus sellega nooremat Ivan Tšernõhhi sõitmas. Tol hetkel sõitis noorem Ivan Tšernõhh autoga vist territooriumilt välja, aga päris täpselt ei mäleta. Ta mäletab, et 2018. aastal ühel hommikul istus ta koos noorema Ivan Tšernõhhiga X 9, X alevikus X Grupi puhkeruumis, mis hakkas pihta tema küsimusest Ivan Tšernõhhile, et miks Ivan Tšernõhh nii tõsine on. Ivan Tšernõhh vastas talle selle peale, et on üks asi, mida ta tahab näidata. Nad läksid puhkeruumist välja ja ta näitas talle sõiduautot Toyota Avensis ning rääkis, et ta ei tea, kuidas selle sama ettevõtte omanikule X Xule seletada ning küsis tema käest nõu. Ta küsis Ivan Tšernõhhilt, et mis selle autoga siis on ja Ivan Tšernõhh seletas, et see auto kuulub nende perekonnale ja, et see auto on kuulutatud politseis tagaotsitavaks. Küsides siis, et kuidas see auto tagaotsitav saab olla, ütles Ivan Tšernõhh selle kohta, et see auto on ostetud nende ühele töötajale, kes jäi selle eest raha võlgu ja, et nad olevat selle auto siis töötaja käest ära võtnud ja see auto on kirjutatud Ivan Tšernõhhi elukaaslase või tüdruksõbra nimele. Ivan Tšernõhh ütles talle, et töötaja olevat jäänud võlgu ja et see auto olevat liisitud eesmärgiga, et töötaja ostab selle auto oma tööga välja, aga seda vist ei olevat juhtunud, sest töötaja olevat võlgu jäänud. Ta ei osanud rohkem midagi Ivan Tšernõhhile öelda ja ei saanud sellest teemast väga hästi aru, kuid ta soovitas Ivan Tšernõhhil rääkida sellest ettevõtte omanikuga X X, aga ta ei tea, kas Ivan Tšernõhh rääkis või mitte. Mitu nädalat hiljem, s.o novembri lõpupoole ja pärast tema ja Ivan Tšernõhhi vahel toimunud vestx rääkis ta autost enda tööandjale X Xule, kuna nägi seda sama autot Kuuuurija saates ja viis kokku nende hoovi peal seisnud auto ja saates näidatud Ivan Tšernõhhi vanaisa ning arvas, et tegemist on sama autoga. Tänu sellele helistaski Xule. Pärast seda nähtud Kuuuurija saadet rääkis ta noorem Ivan Tšernõhhiga Toyota Avensise kohta, aga ta vestluse sisu enam ei mäleta. Tunnistaja C Cle näidati kohtuistungil 31.08.2018 sõiduki müügilepinut ja sama kuupäevaga volikirja, millega C C volitas Ivan Tšernõhhi nooremat registreerida tema ehk C C nimele sõiduauto Toyota Avensis, maanteeametilt saadud registridokumendid. Tunnistaja sõnul on müügilepingul tema allkiri, mille ta ka ise allkirjastas. Ta ei mäleta, et ta oleks rohkem peale ostja allkirja veel midagi müügilepingule kirjutanud. Enda sõnul on ta võimeline ära tundma oma käekirja, kui vaadata mingisugust käsikirjalist teksti. Müügilepingut nähes ta tundis ära, et ta oli enda käega kirjutanud enda nime, isikukoodi ja aadressi. Ivan Tšernõhhi ja tema isikukoodi tõmbas ta maha. Rohkem mingit käsikirjalist teksti müügilepingul tema sõnul tema poolt kirjutatud ei olnud. Ta ei mäleta, kas müüja andmed, auto andmed, lepingu sõlmimise kuupäev ja koht olid kirjutatud müügilepingu blanketile juba tol hetkel, kui ta pani sinna oma allkirja või neid andmeid siis seal ei olnud. 31.08.2018 müügilepingu allkirjastas ta noorem Ivan Tšernõhhi soovil. Ta ei mäleta, kas ta pani allkirja sellele lepingule samal kuupäeval, mis on lepingul kirjas, s.o 31.08.2018 või oli see mõnel muul päeval. Ivan Tšernõhh noorem palus 18 tal panna müügilepingule allkirja samal päeval, millal ta selle allkirjastas. Selleks tuli noorem Ivan Tšernõhh tema töö juurde ja seal ta müügilepingu ka allkirjastas. Ta töötas tol hetkel Kristiine keskuse juures, aga tänavat ega firma või asutuse nime ta ei mäleta. Ta ei mäleta, mis kell lepingu allkirjastamine toimus ja ega ka seda mitte, kas oli päev või õhtu. Samuti ei mäleta ta kas noorem Ivan Tšernõhh helistas talle enne seda kui ta Kristiine kanti tuli. Ta ei mäleta kaua nende kohtumine kestis. Selle müügilepingu alusel ei ole ta kellelegi mingit raha maksnud lepingus märgitud auto eest. Samuti ei mõelnud ta lepingu allkirjastamisel, et kas see auto oli nüüd tema oma või kellegi teise oma. Ta ei soovinud autot endale saada ega mõelnud sellest. Tunnistaja ei osanud kohtuistungil vastata küsimusele, et kas ta pidas kedagi teist auto omanikuks peale seda kui ta pani oma allkirja lepingule. Samuti ei näinud ta sõiduautot Toyota Avensis reg nr z Z enne seda, kui allkirjastas müügilepingu. Samuti ei teadnud ta, kelle käes oli sõiduauto Toyota Avensis z Z tol hetkel kui ta allkirjastas müügilepingu. Samuti ei tea ta midagi OÜ-st K, mis on märgitud auto müüjana müügilepingule. Ta teab, et noorem Ivan Tšernõhhi vanaisa on seotud firmaga OÜ K, kuid ta ei tea, kuidas ta sellega seotud on. Ta ei oska öelda, kas noorem Ivan Tšernõhhi vanaisa töötab seal firmas või on firma omanik. Ta ei rääkinud Ivan Tšernõhh vanemaga kõnealuse Toyota Avensise müügist enne seda kui ta oma allkirja auto müügilepingule pani. Kohtuistungil näidati tunnistajale volikirja ning tunnistaja sõnas, et volikiri on tema poolt allkirjastatud 31.08.2018 nagu volikirjale on kirjutatud. Volikirja teksti kirjutas ta ise. Ta ei mäleta, kas volikirja peal oleva VIN koodi keskel olev parandus on tehtud tema poolt või mitte. Samuti ei mäleta ta kas VIN koodi lõpus tehtud parandus on tehtud tema poolt või mitte. Volikirja koostas ta seal kus ta töötas ehk Kristiine keskuse juures. Volikirja koostamine oli seotud 31.08.2018 müügilepinguga ning mõlemad dokumendid olid koostatud noorema Ivan Tšernõhhi juuresolekul, aga ta ei mäleta kumb dokument koostati enne. Volikirja peale auto reg.nr ja VIN koodi kirjutas ta Toyota Avensise auto dokumendist ümber, aga ta ei mäleta, kuidas auto dokumendid tema kätte sattusid, mis värvi autodokumendid olid ja mitmel lehel autodokumendid olid. Kohtuistungil avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused. Ülekuulamisel sõnas tunnistaja C C järgmist: „Ivan andis mulle valge paberilehe palus, et ma kirjutaksin volikirja selle kohta, et ma volitan teda autot minu nimele registreerima. Selle auto marki ega numbrit ma praegu enam ei mäleta, Ivan dikteeris mulle selle auto andmed, mina kirjutasin need volikirja“. Tunnistaja seletas kohtuistungil vastuolu sellega, et kohtuistungil öeldu, et kirjutas volikirja auto VIN koodi ja numbri mingisuguse dokumendi pealt, on tingitud sellest, et ta ei mäleta, see oli liiga ammu, sellepärast ta ütleski niimoodi. Prokurör juhtis tunnistaja tähelepanu sellele, et ta mitte ei öelnud, et ei mäleta vaid ütles, et ta kirjutas dokumendi pealt. Selle peale sõnas tunnistaja, et ta ei suuda vastuolu selgitada, sest on närvis. Samuti ei osanud tunnistaja öelda, kuhu suundus tema elukaaslane Ivan Tšernõhh noorem pärast seda, kui ta lahkus tema juurest. Ta ei mäleta, kas tol päeval kui ta pani oma allkirja Toyota Avensise müügilepingule ja koostas volikirja, helistas keegi talle ja küsis midagi müügilepingu ja volikirja kohta. Tema elukaaslane Ivan Tšernõhh ei selgitanud talle milleks neid dokumente vaja oli. Ivan Tšernõhh ei saanud või ei tahtnud registreerida volikirjas märgitud sõiduautot Toyota Avensis enda nimele, kuna tema kontod Swedbankis on arestitud. Ta ei tea, miks kontod arestitud on. Enda sõnul ei ole ta kunagi sõitnud müügilepingus ja volikirjas märgitud sõiduautoga Toyota Avensis ning pole seda sõidukit ka kunagi näinud. Samuti ei tea ta, kus kohas ja kelle käes oli Toyota Avensis reg.nr z Z 2018 sügisel. Tema elukaaslane Ivan Tšernõhh ei ole talle rääkinud midagi sõiduautost Toyota Avensis pärast seda kui ta pani oma allkirja müügilepingule ja koostas volikirja. Ta ei mäleta, kas ta elukaaslane töötas kusagil 2018. aasta augustis, septembris, oktoobris või novembris. Tunnistaja sõnul, kui ta täitis ostu-müügilepingut ja kirjutas volikirja, siis ta ei teadnud, et teeb midagi valesti. Pärast müügilepingu allkirjastamist ta seda sõidukit näinud ei ole ega tundnud ka huvi, mis tema ostetud autoga saanud on. Samuti ei mõelnud ta sellele, et teda kantakse omanikuna registrisse ja talle tuleneb sellest teatud vastutus. Tunnistaja X Xi kohtuistungil antud ütxe kohaselt töötas ta 2018 novembris patrullpolitseinikuna Lääne-Harju politseijaoskonnas. 26.11.2018 oli ta tööl ja mäletab, et nad 19 said said väljakutse selle kohta, et leiti üks sõiduk Toyota Avensis, mis oli varasemalt kuulutatud kadunuks. Väljakutse said nad kella 10 paiku õhtul. Aadressiks oli X vald, X alevik, X 9. X 9 aadressil oli tööstuslik hoone, mille territoorium oli aiaga piiratud. Väljaspool territooriumi, värava taga oli sõiduauto, marki, numbrit ei mäleta ning selle kõrval oli 2 inimest, kes pöördusid koheselt nende poole kui nad said aru, et saabunud auto on politseiauto. Kuna need isikud pöördusid nende poole, siis nad kõigepealt kuulasid inimesed ära. Üks naisterahvas tutvustas ennast ja ütles, et ta nimi on X X ning et ta on TV3 saatest Kuuuurija ning seletas, et samal õhtul oli neil olnud eetris saade, kus räägiti väljakutse objektiks olevast sõidukist ja seda saadet nähes oli üks televaataja teinud temale vihje, et ta teab kus see sõiduk asub. Selleks, et asjaolud välja selgitada läks ta territooriumile, kus oli veel 3 inimest ja siis veel mainitud musta värvi Toyota Avensis. Kolmest inimesest 2 olid naised ja üks mees. Üks naistest oli esialgne teataja, kes politseisse helistas ja teised, mees ja naine olid selle X 9 territooriumi valdajad, enda sõnul. Väravast seisis auto Toyota Avensis hinnanguliselt umbes 50 meetri kaugusel. Auto oli pargitud teiste autode vahele, autod olid ühes real kõrvuti aia äärde pargitud. Numbrimärke autol küljes ei olnud. Ta ei mäleta, kas sellel autol oli midagi, mis viitaks sellele, et tegemist on taksoautoga. Ta hakkas rääkima vanema naisterahvaga, kelle nimi oli F F ning teised esialgu lihtsalt vaatasid pealt. Vanem naisterahvas ütles, et see auto oli temalt varastatud ning ütles, et tal on selle auto võti kaasas, ta näitas neile puldiga võtit ning kui ta vajutas lülitile, siis auto tuled vilkusid, signalisatsioon läks maha ja uksed olid siis lahti, s.t lukustamata. Sealsamas sündmuskohal viibimise ajal tehti lahti ka sõiduki pakiruum. Seda nägi ta ise pealt aga ta ei mäleta, kas pakiruumi tegi lahti X X või tegi selle lahti see vanem naisterahvas, kes oli koha peal. Samuti avas ta ise sõiduki juhiukse ukselingiga ja sõiduki eesmise parempoolse ukse samamoodi ukselingi kaudu, et leida sõiduki tehase tähis, mille ta leidis lõpuks juhi poolt piilari küljes olevalt andmesildilt. Kuna sõidukil reg.märki küljes ei olnud, siis tehase tähise järgi otsis ta üles sõiduki andmed ja kuna pakiruumist tema enda nähes leidis X X ja see naisterahvas reg.märgid, siis võrdles ta neid nende reg.märkidega ja need kattusid ja see sõiduk oli sama sõiduk, mille märgid olid pagasnikus. Andmeid vaatas ta kasutades politseisõidukis olevat andmebaasi. Ta selle sõiduki andmete kohta väga täpselt ei mäleta, küll aga mäletab väga elavalt, et see sõiduk oli märgitud politsei andmebaasis tagaotsitavaks. Kaks teist inimest territooriumi valdajad suhtlesid ka temaga, aga jutu sisu enam ei mäleta, midagi põhjapanevat seal ei olnud, küll aga leppis ta nendega kokku, et kuna ta tegi otsuse sõiduk teisaldada ja palus kõigil lahkuda sealt selleks, siis vastavalt kokkuleppele ta andis territooriumi valdajatele hiljem helistades teada, kui nad olid lahkunud, et nad saaksid värava sulgeda. Puksiir tuli umbes pool tunni pärast ning sõiduk teisaldati Pärnu mnt 139 politseiprefektuuri territooriumile. Võtme võttis ta hoiule sündmuskohal ning võti läks koos aktiga Pärnu mnt-le. Võtme hoiule võtmine on kombeks, kui nad teisaldavad sõiduki. Võtme andis talle vanem naisterahvas F F. Süüdistatav Ivan Tšernõhh vanem kohtuistungil antud ütxe kohaselt on ta K OÜ ettevõtte omanik. Isikut nimega Mykhailo Komisaruk on ta näinud, aga ei tema nime ega perekonnanime, aga nägi seda inimest ning teab teda Miša nime all. K OÜ tegeleb taksoveoga. Inimest nimega X X tunneb ta kui tuttavat ja joodikut. X X oli alguses seotud ka ettevõttega K OÜ, sest autode sõidukikaart, millega ta töötas, oli tehtud OÜ K peale, vastavalt sellele tema tehniliselt varustas neid autosid ning sellepärast ta tundis X Xit. K OÜ osutas teenust X Xile alates 2006 kuni 2016. Ettevõttel K OÜ oli X Xiga sõlmitud tööleping. Töölepingus oli märgitud, et iga päev X X peab andma kassat mitte vähem kui 25 eurot päevas või vähemalt 600 eurot kuus. Sellest rahast sai ta palka ja maksis maksud. X X pidi kandma 600 eurot ja pidi märkima, et see on kassa näiteks veebruari eest või mõne muu kuu eest. Selgituses peab olema kirjutatud, millise perioodi eest kassa on, maksukorralduses peab olema selgituses see kirjas, kuid seda tegi X X ainult 2 korda. Vastavalt lepingule, kui inimene ei tasu, jääb tasumata üks nädal või maksimum kuu, siis automaatselt ta vallandatakse. OÜ K omalt poolt võimaldas X Xile auto tehnilise varustuse. Leping X Xiga oli sõlmitud eesti keeles. Süüdistatava sõnul sai X X eesti keelest aru. Igal taksojuhil peab olema teeninduskaart ning teeniduskaart antakse välja ainult sel juhul, kui autojuhil on eesti keele algtase. Selleks peab taksojuht esitama dokumendid ja täitma need eesti 20 keeles ning seejärel läbima vestluse keeleinspektsioonis, nii näeb ette Ühistranspordiseadus. X X eesti keelt valdas ja samuti tuli tal autojuhina suhelda eesti keeles reisijatega. Ta ei oska määratleda, kas X X valdab eesti keelt algtasemel või paremini, kuna ta ise eesti keelt ei valda. X Xil on dokument, kas A1 või A2 ja see vastab algtasemele. Ilma selleta ei oleks ta teeninduskaarti saanud. Lisaks töölepingule on ta X Xiga allkirjastanud ka 3 korda ostumüügilepingut. Esimene oli Opel Zafira peale leping, teine oli VW Golf ja kolmas Toyota Avensis. X X kõigil kolmel korral kirjutas dokumentidele alla oma ema juuresolekul, sest raha sai nende transpordivahendite eest tema ema. Ema kontrollis üle kõik tekstis, mis ostumüügilepingus olid ja siis ütles X Xile, et ta võib alla kirjutada. Opel Zafirat müüs selle omanik X X. Ta enam ei mäleta, kes soovis Opel Zafira endale osta ja ta ei mäleta, kas lepingu teiseks pooleks oli K OÜ või keegi kolmas isik. Opel Zafira müügiks sõlmiti kirjalik ostu-müügileping ilma selleta ei oleks saanud muidu autot osta. Samuti ei saanud ostu-müügileping olla vene keeles, sest seda ei võeta Maanteeametis vastu. X X ise tutvus lepinguga isiklikult ja sai sellest aru, ilma, et ema talle selgitaks. X Xil oli soov müüa maha ka VW Golf. VW vormistati tema lapselapse nimele, aga ta ei olnud ostja. Lepingule kirjutas alla X X, kes oli ostja. Leping VW Golfi müümiseks oli sõlmitud eesti keeles. K OÜ ostis 01.06.2016 X Xilt ka sõiduauto Toyota Avensis. Süüdistatava sõnul omandas X X sõiduauto Toyota Avensis reg nr zZ Elke Autost. Süüdistatava sõnul käis tema koos X Xi ja tema emaga autot valimas. Tema sõnul auto hind teda ei huvitanud ning ta ei maksnud auto eest, vaid andis nõu, millist autot osta soovitab. X Xi ema F F ei ole kunagi nimetanud talle ostuhinda, mille eest oli ostetud sõiduauto Toyota Avensis reg nr zZ, kuna ta ei küsinud ja nemad ei rääkinud. Isegi kui ta oleks kuulnud kuidas X Xi ema ütles auto hinda kellelgi teisele, siis ei ole ta seda tähele pannud. Kohtuistungil avaldati süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt ta sai aru, et Toyota Avensise ostis Xile tema ema, Xi ema sõnul auto maksis 27 000 eurot. Süüdistatav sõnas istungil, et kust tema peab teadma palju auto maksis, kuna X Xi ema ju maksis. Kui palju maksis, ta ei tea, ta võis kuulda, mis räägitakse, aga ta ei tundnud huvi, võib olla üldse ei maksnud midagi. Kohtuistungil näidati süüdistatavale Ivan Tšernõhh vanem 01.06.2018 sõlmitud müügilepingut X Xi ja OÜ K vahel ning samal kuupäeval sõlmitud sama auto rendilepingut. Müügilepingus on kõik käsikirjalised osad kirjutatud tema poolt, v.a allkirja osad ja VIN koodi koht, mille kohta Maanteeametis öeldi, et see on vale ning Maanteeametis tõmmati maha seal olevad kolm numbrit. Lepingus on müüja lahtris X Xi allkiri, mille X allkirjastas oma ema juuresolekul pärast seda kui ta ema ütles, et lepinguga on kõik korras ja et ta võib sellele alla kirjutada. X X kirjutas lepingule alla siis kui see oli täielikult täidetud. Pärast X Xi poolset lepingu allkirjastamist ei olnud lepingule midagi lisatud. Nii nagu see oli koostatud, nii ta selle allkirjastas oma ema käsul. X luges selle lepingu ka ise läbi ja tema ema ka luges. Xile selgitas ta lepingu sisu ise ja ema ka selgitas ning mõte oli selles, et X müüb ja tema ostab ning rohkem seal midagi ei olnudki, samuti tasus ta 15 000 eurot sõiduki eest. Müügilepingu ostja lahtris on tema enda allkiri. Tema enda perekonnanimi, eesnimi ja isikukood ei olnud lepingus kirjas tol hetkel kui X X pani lepingule oma allkirja. Enda perekonnanime, eesnime ja isikukoodi kirjutas ta Maanteeameti käsul autoregistris 31.08.2018. Müümise põhjuseks süüdistatava sõnul oli see, et X tarvitas väga tugevalt alkoholi, ja küsimus X Xile auto ostmises seisnes selles, et hakkab tasuma kõiki kommunaalmaksed korteri eest ja siis ta ostab endale auto. Seda juttu rääkis X tema juuresolekul ja andis sõna, et tasub ära kõik maksed. Kuskil augustikuu keskel 2016. aastal helistas X X talle ja palus sõita tema suvilasse. Suvilas rääkis X et, ta ei ole talle ükski kuu maksnud ja et ta tahab auto maha müüa ning, et kas ta ei tahaks seda ära osta. Kohtuistungil suunati süüdistatava tähelepanu sellele, et müügilepingul on kuupäev 01.06.2016, seega ei saanud talle X X talle augustikuus helistada. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta ütles, et 2016 oli see jutt ja maikuus tehti talle ettepanek ja 1. juunil ta juba ostis. X Xi tehtud ettepanekule ütles ta, et tal on piisavalt autosid ja et auto ei maksa ju 10 eurot vaid maksab raha. Ta küsis Xilt, et palju ta auto eest tahab ja X ütles, et vajab 15 000 eurot. Ta ütles Xile, et ta mõtleb ja et kui raha leiab, siis ostab. Ta leidis raha ja tasus auto eest 15 000 eurot ja viis raha Xi emale suvilasse. Temal endal oli ükskõik, kuidas ta tasub ning nii viis ta 3 pakki 50 eurostes sularahas. Süüdistatava sõnul leidis ta raha auto 21 ostmiseks 7 päevaga. Raha võttis ta enda isiklikest säästudest, kogu summa 15 000 eurot oli põhimõtteliselt isiklikud säästud. 4000 eurot oli firma raha, aga kuna firma kuulub talle siis oli ka raha tema oma. Ta ei hoia enda isiklikke sääste arvelduskontol, vaid see oli tal sularahas ning ta hoidis seda enda kodus X kapis. Tol hetkel, kui X Xi ema tegi talle ettepaneku osta Toyota Avensis nr z Z oli tal see sularaha 15 000 eurot juba kodus kapis X tänaval olemas. Xi ema luges raha üle ja ütles Xile et ta alla kirjutaks. Lepingu sõlmimise juures oli ta ise, Xi ema ja X X ise ning teda sõidutas sinna kohale X X ja oli koos temaga seal, kahjuks on aga X X surnud. Müügileping oli koostatud kahes originaal eksemplaris, milles üks jäi X Xi kätte ning teine eksemplar talle. Ta pakkus pr Xile teha ülekanne panga kaudu, aga ta oli kategooriliselt sellele vastu. Selle kohta, et lepingul on hinnaks märgitud 30 000 eurot, kuigi väidetavalt tasus ta Xile 15 000 eurot ütles süüdistatav, et tema jaoks lepingu summa ei loe midagi ja pr X (F) palus, et ta paneks sellise summa sinna. Ta maksis 15 000 eurot, sai ostu-müügilepingu, võtmed ja dokumendid ning teda ei huvita milline number seal lepingus on. Kui temalt oleks palutud, et ta kirjutaks sinna 100, siis olekski ta pannud sinna 100. Eesmärgi kohta, miks ta pidi panema sinna 30 000 eurot, ta ei oska öelda. Müügilepingus on ostajana märgitud K OÜ, kuid 15 000 euro maksmine selle auto eest, ei ole kuidagi vormistatud K OÜ raamatupidamise dokumentides, kuna see raha oli tema oma. Süüdistatava sõnul sai lepingu allkirjastamisel auto omanikuks OÜ K. Kokkulepet, et X X või keegi teine tema asemel pidi talle auto eest makstud summa 15 000 eurot kuidagi tagastama, ei olnud. Pärast müügilepingu allkirjastamist X rannas X Xi ja tema ema suvilas anti talle võtmed, ostu-müügileping ja tehniline pass, aga raha sai ta enne. F X ehk X Xi ema oli see, kes dikteeris talle tehnilisest passist ette VIN koodi ja tema kirjutas. F X eksis 2 korda, aga see on lubatav eksimus. Parandus VIN koodi keskel on tehtud Maanteeametis kui ta läks sõidukit vormistama. Kohtuistungil avaldati süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mis puudutab seda, kust võttis Ivan Tšernõhh vanem sularaha 15 000 eurot, mida ta maksis Toyota Avensise eest. Kohtueelsel menetlusel 30.11.2018 kahtxatavana ülekuulamisel sõnas süüdistatav: „X helistas mulle 2016 a mais, ütles, et ema võtab temalt auto ära, X küsis minu käest raha võlgu, mina olin huvitatud, et X jätkaks tööd minu juures kuna see on ka minu sissetulek, seepärast mina olen nõus andma temale raha võlgu. 1 juunil 2016 sõitsin nende juurde suvilasse X randa koos X Xiga (varem töötas minu firmas), mina tõin Xile raha 15 tuh eurot sularahas, sellest rahast 5 tuh eurot oli minu isiklik sääst, milline oli minu poolt kõrvale pandud, sellest rahast, millist ma teenisin osutades taksoteenust mitme aasta jooksul. 5 tuh eurot oli minu firma OÜ K raha, milline oli minu käes sularaha kujul, ülejäänud raha laenasin tädi/onupoja naise X X käest (tema sünniaastat täpselt ei tea, võib olla 1940, kes elab x), helistasin Xle, kohtusime temaga Petseris piiri peal, kus X andis mulle raha, mina pole Venamaa piiri ületanud. X sõitis Eestisse. X lubas, et 5a jooksul tema maksab mulle ära ja hakkab maksma igakuuliselt 500 eurot, 250 eurot lubas kanda minu firma kontole ja 250 eurot sularahas. 5 a eest summa moodustas 30 tuh eurot, seepärast antud summa figureeriski Toyota müügilepingus, millist meie koostasime koos Xiga ja kirjutasime alla nende suvilas, milline asub X rannas. Samal ajal koos Xiga koostasime ja kirjutasime alla Toyota rendilepingu, mille politsei leidis minu keldris 28.11.2018 läbiotsimise käigus. Nagu olen juba varem rääkinud, F viibis raha üleandmise ja Toyota müügi- ja rendilepingu allakirjutamise juures, samal ajal X andis Fle minu käest saadud raha“. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et raha 15 000 eurot, mille ta maksis Toyota Avensise eest 1. juunil 2016, olid tema isiklikud säästud, mis olid tal kapis kodus. Kohtueelsel menetlusel väitis süüdistatav, et 5000 eurot olid tema isiklikud säästud, ülejäänud 5000 oli OÜ K kassaraha ja puuduoleva 5000 eurot laenas ta lähedastelt isikutelt. Vastuolu selgitamiseks sõnas süüdistatav, et ta ei eita midagi, mida rääkis politseis ja praegu ja et kõik raha kuulub talle - kõik, mis asub Ks ja see, mis asub tal käes ja mis asub Venemaal. Süüdistatava sõnul on tal Venemaal firma X, mis annab talle põhisissetuleku ja mis on registreeritud x linnas. See firma tegeleb metsa majandamisega, saematerjaliga, seda müüakse Venemaal ja ka välismaal, tegevdirektor on hr X ning firma on 15 000 euroga seotud, kuna see raha kuulub talle. Samuti avaldati kohtuistungil süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, kuna kohtuistungil antud ja kohtueelsel menetluse antud ütxe vahel oli vastuolu, mis puudutas seda, millise rahasumma tasus Ivan Tšernõhh vanem selle müügilepingu alusel auto 22 eest. Vanem Ivan Tšernõhh 04.09.2018 kahtxatavana antud ütxes sõnas: „Mai lõpus või mai keskel X helistas mulle ja ütles, et tema ema tahab tagasi autot või raha. X palus tal auto ära osta 30 000 euro eest, vormistada auto K OÜ nimele ja ise lubas igakuiselt maksta 500-600 eurot 5 aasta jooksul, olin nõus, andsin Xile 30 tuh eurot ja vormistasime auto Toyota Avensis reg nr z Z ostu-müügilepingu, see oli 1 juuni 2016“. Uurija täpsustus: ülekuulamise käigus Ivan Tšernõhhile esitati auto Toyota Avensis reg nr z Z ostu-müügilepingu 1.06.2916 koopia, siis uurija küsimus, kas teile on tuttav see leping, vastus: „Jah, see on sama leping, mille vormistasime Xiga raha üleandmisel“. Vastuolu ülekuulamisel räägitu osas, et ta andis X Xile Toyota Avensise eest 30 000 eurot, aga kohtuistungil väitis, et andis auto eest 15 000 eurot, seletas süüdistatav sellega, et kõik mis ta kohtuistungil rääkis on nii nagu oli tegelikult. Süüdistatava sõnul ta ei ole midagi valetanud ning ainult summa oli vale. Ta usub, et ütles, et maksis 30 000 tuhat, aga tegelikult vaid 15 000. Samuti väitis süüdistatav kohtueelsel menetlusel, et rahasumma, mille ta maksis Toyota Avensise eest 1.06.2016 pidi vastavalt tema ja Xi kokkuleppele X X tagastama 5 a jooksul igakuiste maksetena summas 500 eurot. Kohtuistungil sõnas aga süüdistatav, et tegemist oli tavapärase ost-müügi tehinguga ja X ei pidanud midagi tagasi maksma. Süüdistatav selgitas vastuolu sellega, et tegemist oli X Xi ettepanekuega ning tema nõustus andma raha juhul, kui toimub ostu-müügileping ning et prokurör rebis selle hetkel kontekstist välja. Faktiliselt oli see ostu-müügileping, kuna raha oli üle antud, oli üle antud ostu-müügileping, võti ja tehniline pass. X Xile kätte ei andnud ta raha ühtegi senti, sest ta teadis, kes see inimene on ja tal oli tegemist ainult tema emaga ja ka siis ta rääkis niimoodi. Kohtuistungil avaldati ka süüdistatav kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mis puudutasid müügilepingu eksemplare, mille kohta ta kohtuistungil väitis, et müügileping kuupäevaga 1. juuni 2016 oli koostatud kahes originaaleksemplaris. Kohtueelsel menetlusel ülekuulamise käigus esitas uurija Ivan Tšernõhhile auto Toyota Avensis reg.nr zZ ostumüügilepingu 1.06.2016 koopia ning mille kohta uurija küsis, et kas see on tuttav leping. Süüdistatav vastas: „Jah, see on sama leping, mille vormistasime Xiga raha üleandmisel, lepingus kõik andmed täitsin mina, X vaid pani oma allkirja, leping oli ühes eksemplaris, X tegi vaid endale lepingust koopia“. Politseile väitis süüdistatav politseis, et leping 1.06.2016 oli vormistatud ühes originaaleksemplaris ja X X sai endale vaid koopia, tegi endale koopia ning kohtuistungil väitis süüdistav, et leping oli allkirjastatud kahes originaaleksemplaris ja X Xile jäi kätte üks originaaleksemplar. Süüdistatava selgituse kohaselt mingit vastuolu ei ole ja et kui tal oleks olnud koopiamasin, oleks koopia teinud, aga kuna ei olnud, siis ta kirjutas omakäeliselt, seda oli vaja ainult talle endale ning X Xile jätta koopia. Tal oli vaja originaali, mille ta saaks esitada maanteeametis auto vormistamiseks, X Xile ainult koopia, X Xil ei olnud koopiamasinat, kirjutas omakäeliselt ja andis X Xile üle. Seega pole mingit vastuolu. Ehkki süüdistatav sõnas politseis, et X tegi koopia, mitte et tema ise oleks midagi teinud, leidis süüdistatav, et ta ei saa kuidagi selgitada, kuna tal ei ole koopiamasinat ja et teine eksemplar on tema jaoks koopia. Süüdistatava sõnul jäi auto faktiliselt pärast ostusumma andmist Xi kätte, kuna ta jätkas töötamist. Lisaks müügilepingule sõlmiti samal kuupäeval, s.o 01.06.2016 rendileping sama autoga ning süüdistatava sõnul täitis tema selle rendilepingu. Rendilepingu käsikirjalist osa tema kirjutanud ei ole, kuna ta ei oska eesti keeles nii palju kirjutada. Küll aga on tema allkiri lepingu all vasakus nurgas. Ta ei oska öelda kelle allkiri on lepingu all paremas nurgas, kuna tal ei ole seda lepingut vaja. Tema sõnul on lepingut kõige rohkem vaja Xil, sest kui ta taksoga töötas, siis võidi kontrollida sellise dokumendi olemasolu. Talle tundub, et number eestikeelsete tähtedega on proua Xa ehk X Xi ema kirjutatud, ilmselt allkirjastas ka, sest see jäi Xi kätte. Kohtuistungil avaldati süüdistatava 28.11.2018 kahtxatavana antud ütlused rendilepingu allkirjastamise kohta, mis olid järgmised: „Täna 28.11.2018 minu keldris läbiotsimise käigus ära võetud dokumentide kohta seletan, et sõiduauto Toyota Avensis erg nr z Z rendileping oli koostatud ja allkirjastatud 1.06.2016 minu kui K OÜ esindaja ja X Xi, kui rentniku vahel, samal päeval kui me kirjutasime alla selle auto ostu-müügilepingu. Rendileping oli kirjutatud minu käega, peale lauset „eesti keeles 250“, millist minu palvel kirjutas minu tuttav, tema 23 perekonnanime ei tea, varem töötas Xs ja viibis minu kontoris x. Mina eesti keeles ei kirjuta, lepingus seisab minu ja Xi allkiri, X isiklikult kirjutas alla rendilepingu“. Süüdistatava sõnul ei saa ta vastuolu kohtueelsel menetlusel öelduga selgitada ning endiselt on ta seisukohal, et talle pole seda lepingut vaja. Pealegi leiti leping kusagilt keldrist, keegi seda ei kasutanud, kuskil keldris vedeles, ta isegi ei tea, kus ta seal vedeles. Süüdistatava ütxes esines vastuolu võrreldes kohtueelse menetlusega ka sellest, mis puudutas X Xi ema poolt number „250“ kirjutamist. Kohtueelses menetluses sõnas süüdistatav, et sõnad eesti keeles 250, oli kirjutatud tema palvel tema tuttava poolt, kelle perekonnanime ta ei tea, kohtuistungil aga sõnas süüdistatav, et ainukesed eestikeelsed sõnad lepingus 250, on kirjutatud X Xi ema poolt. Süüdistatav ei osanud ka sel korral vastuolu selgitada öeldes, et ta ei mäleta ja et võimalik, et keegi kirjutas aga tema ei kirjutanud, ta ei oska kirjutada, X X X 2 ei ole kunagi käinud sellel aadressil, ta nägi teda viimane kord 2016 ja ei tea kes kirjutas. Võimalik et kirjutas Xi ema, võib olla aga tema ise hoopis, ta ei oska öelda. Rendilepingus leppisid nad kokku, et X maksab 250 eurot nädalas. Leping oli sõlmitud aasta peale, kui ta nädala jooksul ei oleks maksnud raha, siis ta oleks Xilt auto ära võtnud. Tema sõnul oli rendilepingut kõige rohkem vaja Xil, sest kui ta taksoga töötas, siis võidi kontrollida sellise dokumendi olemasolu ning siis ta oleks saanud politseile näidata, et auto ei ole varastatud. X X tegi korralisi makseid 3-4 kuud kui maksis 250 eurot kuus, mitte nädalas. Kohtuistungil näidati Ivan Tšernõhh vanemale AS Swedbanki arvelduskonto väljavõtet, millel kajastuvad hulgaliselt raha ülekanded OÜ-le K, mis on tehtud F F poolt. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav öelda, mille eest need ülekanded olid tehtud, kuna tema hinnangul olid ülekanded tehtud ammu. Kuivõrd X X tegi maksed kuus mitte aga nädalas, siis tüütas see süüdistatava ära ja ta tahtis temalt autot ära võtta. Ta ei jõudnud Xilt autot tagasi küsida, sest X X helistas talle ise ja ütles, et kaotas auto võtmed ära. Pärast seda käis ta Elke Autos küsimas, et kuidas oleks võimalik teha teine eksemplar võtmeid ning talle öeldi, et tuleb kohale tuua auto, tehniline pass ja võtmed ning siis nad adapteerivad need võtmed ja valmistavad uued võtmed ja see maksab 350. Ta oli šokis ning X ütles, et ta maksab ise. Vaja oli vaid tehnilist passi ja võtmeid, ta ei tea, kas ta kaotas need võtmed või mitte. Pärast seda hakkas ta Xit otsima, põhjust, miks ta niimoodi käitus, ta ei tea, tema kätte jäi ainult ostu-müügileping. Auto tagasisaamiseks üritas ta X Xiga kokku saada, kuid ühtegi kokkusaamist ei olnud. Ta pöördus politseisse, sealt öeldi talle, et ta pöörduks Maanteeametisse. Siis läks ta Maanteeametisse, kuid X X otsis välja miljon põhjust. Ta kirjutas ja helistas X Xile ja kutsus teda kohale, et ta tuleks kirjutaks alla, et ta kaotas võtmed. Aga X X ütles, et ta ei hakka midagi alla kirjutama, et auto on tema oma ja kõik. Ta kirjutas ka X Xi emale kirja ja pani selle postkasti, sest et ta ei teinud talle ust lahti. Kui ta teist korda politseisse läks, siis avaldust tema käest ei võetud, vaid saatsid Maanteeametisse või kohtusse. Ta läks kohtusse X 19 ning talle selgitati, et ta peab minema Vabaduse väljakule, kus võetakse avaldusi vastu ning tasuda selle eest riigilõiv ning veel lisaks mingi raha. Talle selgitati Vabaduse väljakul, et avalduse esitamine läheb poolteist tuhat maksma ja ta hakkas raha koguma, et kohtusse asi anda. Lõpuks sai ta auto enda valdusse, kui X X lubas, et ta toob 25. augustil dokumendid, võtmed ja tehnilise passi, aga tõi hoopis 28 august. Ta ei mäleta, kuidas see alguses oli, aga igatahes augustikuus X helistas talle ja ütles, et 25 augustil või võis olla ka mõnel muul päeval, tuleb ta McDonaldsi juurde Rocca-al-Maresse ja toob sinna auto, dokumendid ja võtmed. Läka sinna, ootas X Xit kuskil 1,5 tundi, aga X X ei tulnud. Siis sõitis ta tema juurde suvilasse X randa. Suvilas oli kuulda, et muusika mängib, kostsid hääled, inimesed lihtsalt puhkasid ja ta ei tahtnud sinna siseneda ja sõitis ära. Mingil päeval X X helistas (numbrile x), vabandas ja ütles, et tuleb 31. kuupäeval politsei juurde. Kokku helistas X X enne kokkusaamist ja ka kokkusaamise päeval 3-4 korda. Ta küsis X Xilt, et miks politsei juurde ja X X ütles talle: „Sa keerad mul pea otsast“. Ta ütles X Xile, et ta ei taha seda teha, muidu oleks ta seda juba teinud. Nii ta saigi dokumendid hoopis Mykhailo Komisarukilt ehk Mišalt. Süüdistatav teab Mišat, kuna tema tegi Miša autole sõidukikaarti. Mykhailo Komisarukiga ta ei ole tutvunud, vaid Mykhailo Komisaruk tuli talle remonti. Esimest korda nägi ta Mykhailo Komisaruki vist juunis või juulis 2012. Mõni hetk hiljem aga süüdistatav enam ei mäletanud kui ammu enne 31. augustit 2018, kui ta sai enda kätte Toyota Avensise ja sellega 24 autoregistrisse sõitis, oli ta esimest korda näinud ja kokku puutunud Mykhailo Komisarukiga. Ta ei teadnud, kas see oli 2018 või veelgi varem. Enda sõnul ei ole Mišal ehk Mykhailo Komisarukil olnud kunagi temaga töösuhet ega ka talle kuuluvate firmadega. Süüdistatava sõnul ei ole tal Mišaga sõbra suhted, vaid pigem teenindusalased. Miša palus tal varuosasid hankida ja ta aitas teda autoga. Sõbrad nad üksteisega ei ole. Ta ei mäleta, kas ta tol hommikul kui sai Toyota Avensise enda kätte rääkis ta Mykhailo Komisarukiga või enda lapselapse Ivan Tšernõhh nooremaga. Ta mäletab, et rääkis ainult X Xiga. Süüdistatava sõnul oli tema esimene, kes kohale jõudis ning et ta jalutas seal mööda kõnniteed umbes 25 minutit. X X tuli politseijaoskonna juurde Toyota Avensisega ja parkis auto ära. Paremal veel politseinikud midagi kontrollisid ühel autol ja ta lehvitas X Xile käega ning X X lehvitas talle vastu. Siis helistaski X X talle ja ütles, et annab mehikesele kõik dokumendid üle. Ta küsis X Xilt, et miks ta ise seda ei tee, mille peale X X ütles, et teda kutsub politsei välja ja siis ta nägigi kuidas X X tuli autost välja, läks Mykhailole vastu ja andis Mykhailole üle dokumendid. Süüdistatava sõnul nägi ta ise oma silmadega, kuidas X X andis dokumendid Miša kätte. Süüdistatava sõnul ei tulnud Mykhailo sinna koos X Xiga, aga ta ei tea kust ta tuli, sest palju rahvast oli seal. Ta ei tea, mis jutt oli Xil ja Mykhailol, aga ta sai dokumendid. Miša dokumente ja võtit üle andes ütles talle: „L andis sinu jaoks“. X X ise samal ajal läks jooksuga vestibüüli, aga ta sisse sinna ei läinud, vaid seisis seal ja vaatas. Ta ei oska vastata, kas Miša Xile oli tuttav, kuna tal ei ole õigust hinnata seda kõike. Tal ei olnud Mykhailoga eelnevalt kokkulepet, et Mykhailo läheb sinna ja võtab X Xilt auto dokumendid. Tema läks sinna Xi palvel. Ta ei tea, miks X andis dokumendid üle Mykhailo Komisarukile. Ta ei mäleta, kuidas Miša ehk Mykhailo Komisaruk andis talle võtme ja registri tunnistuse, kas see oli lihtsalt tema käes või kuskil kotis või ta võttis taskust. Mišalt ei saanud ta kellegi isikut tõendavat dokumenti, teda huvitas ainult tehniline pass ja võtmed. Miša andis talle üle ühe võtme. Kui ta dokumendid sai istus ta autosse ja märkas, et taksomeetrit ei ole ning helistas Mišale ja küsis, kus taksomeeter on. Miša ütles, et tema ei tea. Süüdistatava sõnul ta ei pööranud tähelepanu, kas Toyota Avensis katusel plafoon oli ning ta ei mäleta, et tema või keegi teine oleks selle auto katuselt maha võtnud. Samuti ei näinud ta, et autos oleks olnud mingit paberraha või münte nähtaval kohal. Ka ei olnud autos kellegi mobiiltelefoni ega isikut tõendavat dokumenti, juhiluba ega rahakotti. Samuti ei olnud kellegi fotoga dokumenti esiklaasi küljes seespool. Taksomeeteri kohta sõnas süüdistatav kohtuistungil, et kui tal oli kodus läbiotsimine, siis taksomeetrit ei olnud. Mingi hetk läks ta oma auto juurde, tegi pagasiruumi lahti ja nägi pagasiruumis väga nähtavas kohas taksomeetrit, printerit, juhiluba X Xi nimele ja teenindajakaarti X Xi nimele. Samal päeval läks ta politseisse ja ütles, et avastas oma autost need asjad. Taksomeeter ja printer asusid tema enda jope kapuutsi sees, mida ta oli tuhat aastat otsinud ning mille ta oli jätnud Xi juurde suvilasse maha. Auto, mille pagasiruumist ta kapuutsi sees olnud taksomeetri, printeri ja Xi dokumendid avastas oli Ford Mondeo 297, tähti ei mäleta. Auto omanik oli V V, keda ta ei olnud kunagi näinud. Nimetatud sõiduki sai ta enda kasutusse tema isalt V Vlt. Süüdistatava sõnul tegi ta iga päev pagasiruumi lahti, sest peab valama õli ja tosooli, mis asuvad pagasnikus. Samuti kasutas ta iga päev seda sõidukit sõitmiseks. Viimati enne seda, kui ta avastas kapuutsi koos asjade pagasiruumist sõitis ta autoga eelmine õhtu, kui parkis selle aadressil X 2 maja juurde, kus ta elab. Läbiotsimisele eelnenud õhtul ta pagasnikusse ei vaadanud ja ta ei mäleta millal viimati vaatas, sest siis kui ta autot parkis oli pime ja pealegi võis olla see kellegi provokatsioon, et politsei leiaks need asjad, kuna videokaameralt on näha, et keegi oli auto juures käinud. Tema sõnul ei lukustunud Ford Mondeo pagasiluuk kesklukustusest ja kogu see aeg, millal nimetatud sõiduk oli tema kasutuses oli võimalik tagumist luuki avada, kuna see ei lukustunud. Kui ta eelmise päeva hommikul pagasiruumi avas, siis tol hetkel neid esemeid seal ei olnud. Kohtuistungil avaldati süüdistatava ütxe usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel menetlusel antud järgmised ütlused: „Tehes pakiruumi kaane lahti, nägin pakiruumi keskel oma jope kapuutsi, milline varem oli varuratta kõrval, panin kapuutsi ratta alla, et see ei logiseks sõidu ajal, mina kapuutsi ei kanna, mul pole seda vaja, nägin, et kapuutsi sisse on midagi mähitud, tegin kapuutsi lahti, avastasin selle sees järgmised asjad: taksomeetri Hale mikrotakx06 nr x, printeri Hale, dokumente X Xi nimele (teeniduskaart, juhiluba), kõik need asjad koos 25 kapuutsiga edastan uurijale, kasutasin autot eile ja neid asju pakiruumis ei olnud“. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et Ford Mondeo tagavararatast ei ole näha, pagasiruum on lame, seda näha ei ole võimalik, panna sinna sisse midagi, seda ei ole näha, lame nagu laud, kui seal on niimoodi kirja pandud, et ta kogu aeg hoidis seal, siis see ei ole õige, sest auto sai ta pool aastat varem ning kohtuistungil annab ütlusi nii nagu tegelikult oli ja ta ei näe mingeid vastuolusid siin. Kohtuistungil näidati süüdistatav Ivan Tšernõhh vanemale maanteeametile adresseeritud poolikult täidetud seletuskirja ja eraisikule adresseeritud avaldust, mis oli leitud Ivan Tšernõhh vanema elukohas selle juurde kuuluva keldri läbiotsimisel 28.11.2018. Süüdistatav Ivan Tšernõhh vanema sõnul on käsikirjaline tekst sellel seletuskirja blanketil kirjutatud tema poolt. Ta kirjutas selle perioodil kui tahtis tagasi saada tehnilist passi ja võtmeid, mille pettuse teel sai tema käest X X. Ta ei mäleta täpselt, millal ta blanketi täitis, aga see oli koostatud siis kui ta lootusetult poolteist aastat üritas saada tagasi oma auto tehnilist passi ja võtmeid. Ta mäletab, et talle öeldi maanteeametist, et ta peab selle blanketi täitma ja see teine osa, kus on tühi koht, selle pidi täitma X, sinna oli vaja panna allkiri ja põhjus miks oli koostatud. X vastas talle, et tal on tehniline pass ja võtmed kaduma läinud ja kui ta tema poole pöördus, siis saatis X ta pikalt ja ei hakanud täitma. Ehkki seletuskirja kirjutamise ajaks ei olnud ta veel Maanteeametile 01.06.2016 ostu-müügilepingut esitanud, sõnas süüdistatav Ivan Tšerõhh vanem, et ta näitas seda spetsialistile ja ütles nii nagu X oli talle öelnud, et ta kaotas ära nii auto võtmed kui tehnilise passi ja spetsialist ütles, et vaja on koostada selline dokument ja kui teine pool on sellele alla kirjutanud, siis esitada see Maanteeametile ja Maanteeamet annab talle uue tehnilise passi. Kuivõrd pr X (mõtleb X Xi ema F Ft) ei vastanud ta helistamisele, siis trükkis ta sama teksti vene keelde ja pani selle X Xi ema postkasti aadressil X 159. Ta ei mäleta millisesse postkasti ta kirja pani, aga tal on see väidetavalt kuskil kirjas. Ta oli väga huvitatud sellest, et X Xi ema selle kirja kätte saaks. Trepikojas nägi ta üht naisterahvast, kes väljus ja kellelt ta küsis, kas ta pr Xit teab. Naisterahvas ütles, et ei tea ja seetõttu jättis ta kirja postkasti. Samas sõnas süüdistatav Ivan Tšernõhh vanem, et ta on käinud X korteris mitu korda, kuna nad olid head sõbrad, aga millegi pärast küsis ta trepikojas olevalt naiselt, et kus on pr Xa, arvates, et tegelikult on X Xa ema perekonnanimi X nagu seisis ka kirjal. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav Ivan Tšernõhh vanem vastata küsimusele, et kes oli Toyota Avensis registrijärgne omanik 1.06.2016, aga süüdistatava sõnul oli sõiduk vormistatud K OÜ nimele, kuid K OÜ nimele sõidukit registreeritud ei olnud ning seega ei oska ta öelda kes oli sõiduki registrijärgne omanik. Sõidukit sai süüdistatava arvates müüa X X, kuna dokumendid olid tema käes, mis ta pettusega oli temalt võtnud. Süüdistava arvates oli K OÜ-l õigus sõidukit müüa, kuna ostumüügileping oli olemas ja OÜ-le K läks 01.06.2016 omandiõigus üle. Kui ta auto kätte sai, läks ta sellega autoregistrisse ja vormistas auto enda nimele. Süüdistatava sõnul ei olnud tal autoregistrisse jõudes kaasas Eesti kodaniku passi X Xi nimele. Tema lapselaps Ivan Tšernõhh noorem oli juba autoregistris kui tema sinna jõudis Toyota Avensisega. Auto parkis ta autoregistri parklasse. Oma lapselapsele Ivan Tšernõhh nooremale näitas ta autoregistris viibides enda isikut tõendavat dokumenti, milleks oli ID-kaart, kuid kellegi teise isikut tõendavat dokumenti ta lapselapsele ei näidanud ning tal endal ei olnud passi kaasas, vaid olid ainult load ja ID-kaart ning tal ei olnud kaasas ka mitte ühtegi passi, ei enda oma ega kellegi teise oma. Riigilõivu Toyota Avensise ümber vormistamise eest Xi nimelt C C nimele tasus OÜ K. Ta ei mäleta, kes esitas autoregistri töötajale dokumendid, mis olid vajalikud Toyota ümber registreerimiseks C C nimele, aga autoregistri töötaja vaatas need läbi. Samal hetkel istus tema lapselaps tema vastas. Autoregistri töötaja helistas nende juuresolekul kellelegi samal ajal kui käis Toyota ümber registreerimise protesess, aga ta ei oska öelda kellele töötaja helistas. Ta ise ei andnud kellegi telefoninumbrit autoregistri töötajale ja ta ei tea, kas lapselaps andis või mitte. Ta ei mälea kas ta ise rääkis kellegagi telefoni teel kui ta koos oma lapselapsega Ivan Tšernõhh nooremaga viibis 31.08.2018 autoregistris või autoregistri juures asuvas parklas. Samuti ei mäleta ta, kas Komisaruk viibis autoregistri juures. Samuti ei mäleta ta, kas ta tol päeval, s.o 31.08.2019 nägi Mišat ehk Mykhailo Komisarukki veel kuskil lisaks 26 politseijaoskonnale, mille juures andis Miša talle üle võtme ja registritunnistuse. Süüdistatav ei mäleta, mis toimus sõiduautoga Toyota Avensis zZ pärast selle auto ümber vormistamist C C nimele. Dokumendid ja ühe võtme andis ta üle pojapojale ning pärast seda sõitis ta autoga x Opel Asta autoregistri juurest ära. Ivan Tšernõhh noorem lahkus autoregistri juurest Toyota Avansisega zZ, mis kuulus tema tüdrukule. Toyota Avensise uue registritunnistuse, kus auto omanikuna oli märgitud C C, andis ta oma pojapojale Ivan Tsernõhh nooremale. Peale auto ümber registreerimist sai tema arvates uueks omanikuks C C. Süüdistatava sõnul nägi ta Toyota Avensist 3 järgneva kuu jooksul pärast ümber registreerimist C C nimele, kuid ei mäleta, kus, millistel asjaoludel ja mitu korda. X Xiga ei ole ta pärast auto kättesaamist suhelnud, kuna kaotas huvi tema vastu. Samuti ei ole talle X X pärast seda helistanud ega rääkinud midagi selle kohta, et ta kirjutas politseisse auto ärandamise kohta avalduse. Kohtuistungil avaldati süüdistatava ütxe usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelsel menetlusel antud ütlused, milles süüdistatav sõnas: „Lõppude lõpuks sai auto ikkagi vormistatud C C nimele, võtmed andsin lapselapsele, tehn pass oli tema käes, lapselaps sõitis ära autoga Toyota Avensis reg nr z Z, mina sõitsin ära autoga Opel Astra x X, sel päeval kella 16.17 X helistas mulle ja ütles, et ma petsin teda ja ta kirjutas avalduse, et ma ärandasin auto“. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta ei väida ei vastupidist ega üldse mitte midagi, ta ei mäleta, võib olla ta helistas aga ta ei mäleta. Mišaga on ta suhelnud ka pärast auto kättesaamist ning käinud kohvi joomas, kui Mišal oli vaja mingit küsimust lahendada, siis käis Miša ka tema juures. Ta teab, et Miša töötas taksojuhina, rohkem ta aga ei tea ja teda ei huvita kes millega tegeleb. Süüdistatav ei osanud öelda, kui tihti ta suhtles Komisarukiga enne 31.08.2018. Kui Mišal oli vaja, siis ta helistas talle ja kui temal oli Mišat vaja, siis ta helistas Mišale. Süüdistatava sõnul ei küsinud Mykhailo Komisaruk temalt tema nime tol hetkel kui ta andis talle politseijaoskonna juures üle Toyota võtme ja reg.tunnistuse. Kohtuistungil avaldati süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt süüdistatav sõnas: „Sõitsin Rahumäe tee 6 juurde kell 11.30, sõitsin autoga Opel Astra x X, minu tõi sinna lapselaps Ivan Tšernõhh, pani mu maha ja kohe sõitis ära, parklas nägin autot Toyota Avensis reg nr z Z, mille kõrval seisis mingi noormees. X samal ajal läks trepist üles pj fuajeesse, mul on raske kirjeldada meest, kes oli auto juures, välimuse järgi ta oli umbes 45 a kasv kas 175 või rohkem, normaalse kehaehitusega, ta rääkis vene keeles aga tundub, et eesti aktsendiga, mees küsis: kas te olete Ivan, vastasin jaatavalt, mees andis mulle auto tehnilise passi ja võtmed ning ütles, et X palus need üle anda. Pärast seda mees läks politseihoone välisukse poole“. Kohtuistungil sõnas süüdistatav, et ta ei saa vastuol

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.