← Eesti

2-20-3166/8

Obsah (6)§ 187§ 444§ 173§ 468§ 168§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3166

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 1. Harju Maakohtusse N K esitas 26.02.2020 hagi, mida hageja täpsustas 17.03.2020 A I vastu elatise nõudes. Kohtule 12.04.2020 saadetud e-kirjas võtab A I hagi õigeks. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb osaliselt rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

  1. Hageja palub tunnistada viivitamata täidetavaks elatise võlgnevus summas 3960 eurot. Riigikohus on
  2. jaanuari
  3. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p-s 22 väljendanud seisukohta, et

§ 468

lg 3 mõttest tulenevalt on elatise asjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas, nagu seda tegi ekslikult maakohus. Kuivõrd elatis on mõeldud laste igapäevavajaduste katteks, ei ole kohtu hinnangul kohtuotsuse tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise osas viivitamatult täidetavaks tunnistamine põhjendatud. Oluline on, et oleksid kaetud jooksvad ja menetluse vältel tekkida võivad lapse vajadused. Tuginedes Riigikohtu seisukohale tuleb jätta hageja taotlus tunnistada elatise võlgnevus 3960 eurot viivitamata täidetavaks rahuldamata. Arvestades, et kostja on hagi õigeks võtnud, siis võib eeldada, et kostja täidab käesolevat kohtuotsust vabatahtlikult. Juhul kui kostja vabatahtlikult oma kohustusi hageja ees ei täida, on hagejal võimalus pöörduda elatise nõude täitmiseks kohtutäituri poole peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TMS) § 2 lg 1 p 1. 4.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud ning antud juhul oleks hagejal menetluskulude kandmise kohustus. Samas näeb

§ 162

lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine 2 poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulude lapse kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik. Sellest tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Toimiku materjalide kohaselt pooltel menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.