Obsah (9)

§ 30§ 396§ 635§ 197§ 637§ 655§ 188§ 189§ 190

2-19-110060 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-110060 Tsiviilasi I. D. hagi R.

) § 113 lg ettenähtud määras, mis hagiavalduse täiendamise seisuga 01.07.2019 moodustas 364,93 eurot (333 päeva eest), seega kokku on hageja nõue 5364,93 eurot (5000 + 364,93). Hageja nõuab TsMS § 367 korras lisanduvat viivist kuni põhivõlgnevuse 5000 eurot tasumiseni. 1.3. Hageja täiendava seisukoha kohaselt sõlmisid pooled 2018.a. juunis töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks hagejale elamu ehitamiseks aadressil xxxx. Alguses tegutses kostja ettevõtte X OÜ kaudu, esitades selle ettevõtte nimelt hagejale hinnapakkumisi, mis olid saadetud aadressilt x. Tööde teostamiseks oli kostja toonud ehitusobjektile Ukrainast pärist ehitustöölised. Kuna hagejal puudus kostjaga varasem koostöökogemus ega olnud usaldusväärset informatsiooni ettevõtte X OÜ kohta, mille nimelt oli kostja esitanud hagejale majaehituse kohta hinnapakkumisi, siis andis hageja kokkuleppel kostjaga viimasele ehitustööde teostamiseks ja materjalide ostmiseks raha kostja poolt allkirjastatud võlakirjade vastu. Kokku andis hageja kostjale raha ehitustööde teostamiseks 14900 eurot, mille kohta pooled vormistasid 4 võlatunnistust, kuid hageja nõuab kostjalt raha tagastamist vaid ühe võlakirja alusel. Pärast viimase rahasumma saamist kadus kostja, kes pidi korraldama objektil ehitustöid, objektilt, jättes muretsemata ehituseks vajalikud materjalid ja tasumata objektile toodud töölistele ning alltöövõtjatele. Selle tulemusena lahkusid ehitustöölised objektilt ja hageja pidi ise tasuma objektil tegutsenud alltöövõtjatele. Hageja leiab, et kostja poolt 29.06.2018 allkirjastatud võlakirja summas 5000 eurot tuleb käsitleda kooskõlas

§ 30konstitutiivse ehk abstraktse võlakirjana.

1.

1. Eelistungil hageja täpsustas (protokoll dtl 140-143), et juunikuus 2018.a. sai ta majale ehitusloa. Kuna Eestis on ehitustööde tegemise hooaeg lühike, hakkas ta otsima, kes teeks komplekselt ehitustöid ja sai kokku kostjaga, kes ütles, et peale fassaaditööde ta teeb kiiresti ka üldehitustöid (vundament, seinad). Hageja palus kostjal teha hinnapakkumise. Kostja esitas X OÜ nimelt hinnapakkumise, mis hagejale sobis. Samuti ütles kostja, et tal on head suhted ehitusmaterjale müüvate firmadega, lisaks on tal tööl ukrainlastest töömehed, kes kvaliteetselt ja vajadusel ööpäeva ringi töötavad. Kuivõrd hageja nägi Krediidiinfost, et X OÜ-l on riigi ees täitmata kohustusi, tegi ta kostjale ettepaneku, et annab viimasele ehitustööde teostamiseks kui eraisikule raha, mille kohta pooled vormistavad võlakirjad. Kui ettenähtud ehitustööd saavad tehtud, siis vormistavad pooled lepingu ringi nii, et X OÜ on saanud hagejalt raha. Poolte vahel kokkulepitud ehitustööde teostamise kuupäevad nähtusid kostja poolt esitatud X OÜ hinnapakkumisest. Vastavalt sellele kokkuleppele asus kostja hageja objektil ehitustöid korraldama ja hageja andis kostjale töömeeste palkadeks, ehitusmaterjalide ostmiseks ja muudeks kuludeks ettenähtud raha, mille kohta vormistasid pooled kostja poolt allkirjastatud võlakirjad. Kokku vormistati poolte vahel selliseid võlakirju 4 tükki kogusummas 14900 eurot. Alguses hakkas töö liikuma ja 2018.a. juulikuu jooksul olid valmis tehtud vundamendi kohad 2 2-19-110060 ja kolm seina. Seejärel hakkasid tööd venima. Vastuseks hageja päringutele vastas kostja, et tal on X OÜ-ga probleeme ja ta tahab alustada oma firmaga (x). 26.07.2018 andis hageja kostjale viimast korda raha - summas 3000 eurot. Pärast seda jäi ehitus objektil täiesti seisma ja selgus, et kostja polnud tasunud ei alltöövõtjatele ega ukrainlastest töömeestele. Hageja pöördus kostja poole, kes seletas, et tal on uue firma käivitamisega raskusi, kuid lubas kõik probleemid ära lahendada. Siiski selgus, et kostja oli jällegi petnud, mistõttu hageja teatas kostjale, et nende suhted on lõP.enud ja nõudis raha tagastamist. Hageja selgitas, et kui ettenähtud tööd ja kulutused majaobjektil oleksid olnud korralikult tehtud, siis ei oleks pidanud kostja võlakirjade alusel saadud raha hagejale tagastama. Hageja leiab, et kostjale antud 14900 euro eest oli töid tehtud 5000 euro eest. Siiski nõuab hageja kostjalt raha tagastamist ainult 5000 euro võlakirja alusel. II Kostja vastuväited hagile 2.1 Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja esiteks ei nõustu, et on saanud hagejalt summa 5000 eurot, mille kohta on vormistatud kostja poolt allkirjastatud 29.06.2018 võlakiri. Poolte vahel oli küll kokkulepe, et hageja annab kostjale sellise summa, kuid raha üleandmist kostjale tegelikult ei toimunud. Teiseks kostja seletab, et ta sai hagejalt raha ehitustööde teostamiseks hageja majaehituse objektil. Samas sõlmis kostja hagejaga kokkuleppe majaehituse kohta mitte enda kui eraisiku nimelt, vaid kui äriühingu X OÜ esindaja. Hinnapakkumine ehitustööde kohta oli hagejale tehtud X nimelt kirjalikus vormis. Kostja tegutses hageja maja ehitusel kui X OÜ esindaja ja pidi korraldama kõiki hageja maja ehitusega seonduvaid küsimusi. Hageja objektil töötanud ukrainlastest töölised olid X OÜ töötajad. Kostja pidi küll saama hagejalt raha maja ehituseks – ehitustööde teostamiseks, materjalide ja arvete maksmiseks - kuid 29.06.2018 võlakirjas märgitud summat 5000 eurot ei ole kostja saanud. III Kohtuotsuse põhjendused 3.
2. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud kohtuistungil pooled vande all ära ning tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab hagi tuleb jätta rahuldamata. 3.
3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 3.
4. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu viimase poolt 29.06.2018 allkirjastatud võlakirjast, mille teksti kohaselt Tallinn 29.06.2018 Mina, R. P. i.k xxx võtan laenu I. D. i.k xxx summa 5000 € (viis tuhat) euro. Kohustun tagastada 01.08.2018 a. 29.06.2018 a /allkiri (dtl 30). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on nimetatud võlakirja allkirjastanud. Kohus ei jaga hageja arvamust, et tegemist oleks konstitutiivse ehk abstraktse võlakirjana

§ 30mõttes.

Kuivõrd võlakirjas on viidatud konkreetsele laenutehingule, siis kohtu hinnangul vastab selline võlakiri poolte laenusuhet tunnustavale nn deklaratiivsele võlakirjale.

§ 396

lg 1 kohaselt (13.01.-30.06.2018 kehtinud redaktsioonis) laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-149-14 selgitanud (p 12-13), et võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 10.12.2014 nr 3-2-1-124-14, p 23; 3 2-19-110060 18.12.2013 nr 3-2-1-146-13, p 24). Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (vt nt Riigikohtu 10.12.2014 nr 3-2-1-124-14, p 23; 06.02.2012 nr 3-2-1-149-11, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormise ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. 3.

1. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tuvastama, kas kostja vastuväited võlatunnistusele on põhjendatud. Kohus võtab esiteks seisukoha kostja vastuväite suhtes, et ta ei ole võlakirjas märgitud summat 5000 eurot tegelikult saanud. Nii seletas kostja kohtuistungil vande all (dtl 146-150), et /…/29.06.2018 võlakirja olen mina kirjutanud ja alla kirjutanud, kuid selle võlakirja alusel mina I. D. raha ei ole saanud. Seda võlakirja tuleb võtta kui minupoolset käendust ja kavatsust ning plaani laenuks raha võtmise kohta. Kirjutasin selle võlakirja seepärast, et I. D. olime varem niimoodi töötanud ja ta oli nõudnud mult garantiina võlakirju raha saamise kohta. Selle võlakirja alusel pole mina siiski I. D. raha 5000 eurot saanud. Teiste võlakirjade alusel olen raha saanud, kuid kasutasin seda raha I. D.i maja ehituse jaoks materjalide ostmiseks ja ehitustööde tegemiseks. 29.06.2018 võlakirja mõte oli selles, et ma andsin eraisikuna isikliku käenduse firma X kohustuste täitmise eest/…/Võlakiri oli koostatud ja minu poolt alla kirjutatud sellepärast, et meil olid I. D. plaanid edaspidiseks koostööks ja edasi ehitamiseks. Meie all mõtlen firmat X, keda ma sel ajal esindasin. Kuna ma esindasin firmat, siis leppisime I. D. kokku ja andsin talle sellise käenduse. Võlakirjas kasutatud väljend „võtan laenu“ tähendab, et pidasin silmas tulevikus laenu võtmist (vene k „возму в долг“), mitte aga olevikus laenu võtmist (vene keeles „беру в долг“). Võlakirja teksti kirjutasin mina, kuid I. D. aitas mind, ütles ette, mida kirjutada. Sain aru, et andsin selle võlakirjaga X töötajana I. D. käenduse. Selle võlakirja alusel ei saanud ma siiski ka hiljem I. D. mingit raha. Tehing jäi ära põhjusel, et ühel hetkel I. D. lõpetas minuga igasugused suhted. Nii 29.06.2018 võlakiri kui ka kõik vanemad võlakirjad (vene k расписка) jäid tema kätte. Kuigi ta lubas need meie poolsete kohustuste täitmisel tagastada, siis ühtegi võlakirja ei ta tagastanud/. 3.
2. Hageja poolt kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt (dtl 146-150) …/Kõikide R. P..i poolt allkirjastatud võlakirjade alusel on ta neis näidatud rahasummad kätte saanud, kaasa arvatult 29.06.2018 dateeritud võlakirja järgi 5000 eurot. Selle võlakirja teksti ütlesin mina talle ette, sest ta ei valda nii palju eesti keelt, kuid tema ise kirjutas selle teksti ja kirjutas ka alla. See, et on kirjutatud „võtan laenu“ ja „kohustun tagastada 01.08.2018“, tähendab, et ta sai selle rahasumma samal ajal allkirjastamisega minult kätte. Raha üleandmine toimus sularahas minu töökabinetis Paldiskis. Tunnistajaid raha üleandmise juures ei olnud…selle kohta, et teistel R. P..i poolt allkirjastatud võlakirjadel on kirjas „võtsin laenu“, kuid 29.06.2018 võlakirjas „võtan laenu“, mul ei ole vastust. Minu jaoks ei olnud sellel tähtsust /. 3.
3. Kohus loeb usutavaks hageja väite, et kostja on 29.06.2018 võlakirja alusel 5000 eurot kätte saanud. Kohus järeldab seda asjaolust, et kostja poolt on perioodil 26.06.-26.07.2018 alkirjastatud neli võlakirja kogusummas 14900 eurot, sh on kaks võlakirja – nii vaidlusalune 29.06.2018 võlakiri 5000 euro kohta (dtl 30) kui ka paar päeva varasem 27.06.2018 võlakiri 5000 euro kohta (dtl 123-126) – koostatud eesti keeles ja praktiliselt identse sisuga, milles mõlemas on kasutatud väljendit „võtan laenu“, kusjuures on kostja vande all kinnitanud, et teiste võlakirjade alusel on ta raha saanud. Kohus peab ebausutavaks, et ühe praktiliselt identse allkirjastatud võlakirja alusel on kostja raha saanud, kuid teine tähendas ainult kostja plaani laenu võtta. Sega kui käsitleda 29.06.2018 võlakirja kostja kohustusena laen

§ 396

lg 1 mõttes 5000 eurot tähtajaks 01.08.2018 tagastada, siis tuleks hagi rahuldada. 3.7. Kohus siiski ei leia, et 29.06.2018 võlakirja puhul oleks tegemist kostja poolt võla tunnustamisega laenulepingu alusel, kuna kohtu hinnangul oli pooltevaheline suhe töövõtu4 2-19-110060 lepingulise iseloomuga.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nii seletas hageja kohtuistungil täiendavalt, et …/Kostjaga R. P.. sain tuttavaks niimoodi, et firma, mis müüb kvaliteetseid Jaapani plaatfassaade, soovitas mul maja fassaadi ehituse osas teda, et kas võib minu telefoni talle edasi anda. Ütlesin, et võib. Siis võttis R. P.. minuga ise ühendust. Saime temaga kokku. Ta pakkus lisaks fassaaditöödele ka üldehitustöid, et võib ehitada ka maja vundamendi ja majakarbi. Ütlesin, et tehke omapoolne hinnapakkumine. Hinnapakkumine tuligi X poolt, alla oli kirjutanud R. P... Võrdlesin seda teiste hinnapakkumistega. Hind oli soodne. Küsisin, kuidas teie pakkumine nii soodne saab olla? Ta ütles, et tal on tööl palju ukrainlasi, kes teevad kvaliteetselt ja kiiresti tööd. Minu jaoks oli väga tähtis püstitada maja-karp kahe kuu jooksul, kuna ma sain maja ehitusloa juunikuus kätte. Ehitatav maja asub xxx. P.. lubaski, et saab majakarbi kahe kuu jooksul valmis. Kui olin saanud X poolt hinnapakkumise, siis kontrollisin registritest selle firma tausta ja nägin, et sellel oli suur maksuvõlg, firma oli n.ö. punases. Ütlesin P..ile, et see, et sa oled fassaadide spetsialist ja suudad kiiresti ehitada on küll hea, kuid X ma lepingut teha ei taha ja ettemaksu maksta ei taha, sest teil on maksuvõlg ja riik võib teilt minu raha ära võtta ja ma jään kõigest ilma. Siis P.. tegigi mulle ettepaneku, et teeme siis nii, et mina maksan talle ehituse eest osade kaupa sularahas. X hinnapakkumises oli kirjas, mis tähtajaks miski etapp. ehitusel pidi valmis saama, mis päevaks vundament, mis päevaks seinad jne. Minu arust sõlmisin ma maja ehituse kohta lepingu R. P.. isiklikult. Ütlesin talle, et ma ei anna X raha, kuna see võib ära kaduda, vaid annan sinu kui eraisiku kätte, sest sinuga on pärast, kui midagi juhtub, lihtsam asju ajada, kuid X võib pankrotti minna. Kuna maja ehituse töötajad olid siiski X poolt, siis järelikult oli R. P.. ka X esindaja ja tema juhtimiselt toimus ehitus. Raha ma andsin R. P..ile maja ehituseks, mitte laenuks. See oli sisuliselt ette-maks maja ehitusel tehtavate tööde eest, mis pidid olema tehtud vastavalt X hinnapakkumises näidatud tähtaegadeks. P..i poolt allkirjastatud võlakirjades näidatud tähtaeg 01.08.2018 oli seesama tähtaeg, milliseks ajaks pidid kokkulepitud maja ehitustööd olema lõpetatud. Kui selleks ajaks kõik hinnapakkumises näidatud tööd oleks olnud lõpetatud, siis me oleksime R. P..i poolt raha saamise kohta allkirjastatud võlakirjad koos hävitanud /…/ Muuseas üks tema poolt allakirjutatud võlakirjadest oli antud 3000 euro saamise kohta pärast seda, kui ehitus järsku juuli keskel 2018.a. lõppes. Küsisin, mis toimub? Ta ütles, et läks oma vennaga, kes ka X is töötas, riidu/…/siis kui töö oli seisma jäänud ja kõik tähtajad olid möödas, P.. seletas, et tema vend ei taha enam tööd teha, ta on selline pettur. Ütles, et tahab ise uue firma avada, nimega X, mille all lõpetab kõik tööd. Siis võttis ta mult veel 3000 eurot ja kirjutas, et tagastab 01.08.

1. Kui P.. poleks oma allkirjaga kinnitanud raha saamist, siis ma poleks talle raha andnud. Allkiri raha saamise kohta pole käendus (kohtuistungi protokoll dtl 146-150). 3.
2. Hageja seletus pooltevahelise töövõtulepingulise suhte kohta langeb kokku kostja vande all antud seletusega, mille kohaselt…I. D. sain tuttavaks nii, et töötasin 2018.a. firmas X. töödejuhatajana ja tegin ühe äriühinguga koostööd fassaadide osas. See firma pakkus mulle tööd I. D.i maja juures. X. juhatuse liikmeteks olid veel V. S. ja V. I./…./I. D. rääkisime alguses maja fassaadist, et mida ta tahab selles osas saada. Ütlesin talle, et peale fassaaditööde tegeleb firma X. ka üldehitustöödega/…/I. D. palus teha oma maja kohta hinna-pakkumise. Hinnapakkumist soovis ta saada ettevalmistustööde osas, sh vundamendi tööd, seinad. Mul oli arusaamine, et tegemist on majakarbi ehitamisega ja fassaadi tööga. Hinna-pakkumine oli tehtud minu poolt X. nimel. Olin rääkinud mõlema X. juhatuse liikmega, et on selline klient I. D., kes soovib tellida tööd. Leppisime I. D. hinna osas kokku ja alustasime mõne aja pärast tööd. Töötajateks I. D.i maja ehitusel olid X. tööluba omavad ukrainlastest töötajad. Sõlmisime maja ehituse kohta suulise lepingu X. ja I. D.i vahel. Ehitustöid alustasime suvel 2018.a. Ehitustööde finantseerimine toimus nii, et I. D. andis mulle ehituse materjalide ostmiseks sularaha. Selle raha kohta nõudis ta mult täiendavaid garantiisid võla-kirjade näol, selle kohta, 5 2-19-110060 et olen saanud temalt materjalide soetamiseks raha ja pidin ostutšekid talle esitama. Võlakirjad olid tööde ja materjalide kohta. Raha andmine toimus käest kätte sularahas. Sellise viisi pakkus I. D.. Kuna andsin raha saamise kohta võlakirja, siis oli kõik selge ja läbipaistev, et saadud raha eest olen ostnud materjale (kohtuistungi protokoll dtl 146-150). 3.
3. Kohtu hinnangul järeldub poolte vande all antud seletustest, et vaidlusaluse 29.06.2018 võlakirja alusel hageja poolt kostjale antud 5000 eurot puhul ei olnud tegelikult tegemist laenuga, st rahasummaga, mis kuulus laenu tähtaja möödumisel tagastamisele, vaid rahaga, mis oli ette nähtud ehitustööde teostamiseks hageja elamu ehitusobjektil, st sisuliselt ettemaksega hageja poolt kostjale töövõtulepingu alusel (

§ 635lg 1) tehtud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kohtu hinnangul tõendavad poolte vahel sõlmitud kokkule

P.e töövõtulepingulist suhet ka kostja poolt X. OÜ nimel tehtud hinnapakkumised (dtl 72-89), pooltevaheline sms kirjavahetus (dtl 90-98, 112- 122) ja ukrainlastest töötajate avaldus (dtl 109111). Seega peab kohus lahendama küsimuse, kas kostja peaks tulenevalt töövõtu-lepingulisest suhtest hagejale 5000 eurot tagastama. Samas on vaidlusalune, kas hageja sõlmis töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks kostjaga kui eraisikuga või X. OÜ-ga, mille esindajaks oli kostja. 3.10. Eelnimetatut arvesse võttes pidas kohus oma 10.02.2020 kirjas hagejale (dtl 151-152) küsitavaks, kas hagi on esitatud õige kostja vastu ja kas kostjalt nõutava summa puhul 5000 eurot puhul on tegemist laenuga (so laenulepingu alusel tagasinõutava summaga

§§ 396jj mõttes) või hageja (kui tellija) ja kostja või X.

OÜ (kui töövõtja) vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel (

§ 635

jj) makstud summaga (ettemaksuga), milline kuulunuks lepingu kohase täitmise korral tasaarvestamisele (

§ 197

jj) töövõtjale makstava tasuga (

§ 637jj. Kohtu hinnangul võib 29.06.2018 võlakirja puhul olla tegemist ka näiliku tehinguga (Ts

ÜS § 89), millega varjati kostjale ettemaksu tasumist töövõtulepingu järgi. Kohtu hinnangul lähtudes poolte kinnitusest, et töövõtuleping lõP.es ennetähtaegselt (s.o. enne X. OÜ hinnapakkumises või võlakirjades näidatud tööde lõpetamist 01.08.2018), on seda asjaolu võimalik tõlgendada kas tellija ülesütlemisõiguse kasutamisena (

§ 655

) või hageja poolt töövõtulepingust taganemisena (

§ 188jj).

Kohus tegi 10.02.2020 kirjas hagejale ettepaneku kaaluda, kas hagi on esitatud õige kostja vastu (õige kostja X. OÜ?) või alternatiivselt nõude esitamist lisaks kostjale ka X. OÜ vastu. Samuti pidi hageja täiendavalt selgitama /põhjendama, kas kostjaga või X. OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul juulis 2018 oli tegemist tellija üles-ütlemisõiguse kasutamisega (

§ 655

) või tellija (hageja) poolt töövõtulepingust taganemisega (

§ 188)jj.

Juhul kui oleks tegemist tellija korralise ülesütlemisõiguse kasutamisega (

§ 655

), tekiks kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda töövõtjalt vaidlusaluse 5000 euro tagastamist juhul, kui nimetatud summa ületab töövõtjaga ehitustööde teostamise kohta kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille töövõtja töövõtulepingu üles-ütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostjaga kokkulepitud tasu ja tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama hageja. Juhul kui oleks tegemist hageja poolt töövõtulepingust kehtiva taganemisega (

§ 188jj) peab hageja tõendama töövõtja (so kostja või X.

OÜ) poolt töövõtulepingu tingimuste rikkumist (taganemise materiaalsete eelduste täitmine). Kohus selgitas, et hageja poolt töövõtulepingust kehtiva taganemise tagajärjeks ei ole mitte töövõtu-lepingu kehtetus, vaid pooltevahelise võlasuhte muutumine tagasitäitmise e. likvideerimise võlasuhteks, mille käigus peab kumbki pool tagastama teisele poolele lepingu alusel üleantud, v.a. kui selle võib hüvitada (

§ 189

lg 2) või on hüvitamine välistatud (

§ 190

). Seega juhul kui hageja leiab, et tal on töövõtulepingust taganemise tagajärjel õigus saada kostjalt 5000 eurot, peab ta tõendama, et tema poolt töövõtjale töövõtulepingu järgi makstud summad (14900 eurot?) ületavad 5000 euro võrra kostja või X. OÜ poolt hagejale töövõtulepingu täitmise käigus osutatud ehitustööde 6 2-19-110060 väärtust, millised summad kuuluksid vastastikku tasa-arvestamisele vastavalt

§ 197. 3.11.

Hageja leidis oma 28.02.2020 täiendavas seisukohas, et raha üleandmist 5000 eurot kostjale tuleb käsitleda kui kostjale võlgu andmist, kuna viimasel ei oleks võimalust tööd alustada, kui temal ei oleks selleks raha. Raha andmisega kostjale andis kostjale võimaluse raha teenida, tehes hageja objektil tööd pakkumuses toodud mahus. Kostja väide, et pakkumised olid tehtud ettevõtte X. OÜ poolt vastab tõele vaid osaliselt. Kostja tõesti kirjutas pakkumiste sisse X. OÜ ettevõtte nime ja/või allkirjastas enda poolt saadetud e-kirjad X. OÜ nimega, kuigi hageja poolt hinnapakkumiste kinnitamine oli võimalik üksnes tingimusel, kui kostja on töölepingu pooleks üksnes ise ning kostja oli sellega nõus. Lisaks eeltoodule X. OÜ-ga koostöö ei olnud tööde alustamise ajaks mõistlik kuna viimasel oli ülesuur maksuvõlgnevus, seega ei saanud hageja sellist lepingut sõlmida. Hageja nõustus kohtu väitega, et juhul kui oleks tegemist tellija korralise üles-ütlemisõiguse kasutamisega (

§ 655

), tekiks hagejal õigus nõuda kostjalt vaidlusaluse 5000 euro tagastamist (eeldusel, et raha üleandmine kostjale lugeda tõendatuks) juhul, kui nimetatud summa (5000 eurot) ületab töövõtjaga ehitustööde teostamise kohta kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille töövõtja töövõtulepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja juhib tähelepanu, et peale töövõtulepingu sõlmimist andis hageja kostjale raha 14900 eurot, mis ületab hageja nõuet peaaegu kolmekordselt. Seega, kui hageja esitaks hagi summale 14900 eurot ja kostja sooviks teha tema poolt saadud rahast mahaarvamised, näiteks, väidetavate tööde eest, siis nõutav summa igal juhul oleks veel suurem võrreldes hageja poolt avaldatud nõudesummaga (dtl 153-155). 3.12. Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et kostja poolt hagejalt 29.06.2018 võlakirja alusel saadud rahasumma 5000 eurot ei ole käsitletav laenuna (

§ 396

lg 1), vaid töövõtulepingu alusel (

§ 635

lg 1) hageja kui tellija poolt töövõtjale tehtud maksena (ettemaksuga), mis kuulus töö valmimisel tasaarvestamisele (

§ 197

) tellija poolt töövõtjale makstava tasuga (

§ 637

). Kohus leiab, et isegi kui käsitleda kostjat kui eraisikust töövõtjana, on poolte vande all antud seletustega tõendatud, et hageja lõpetas töövõtulepingu ühepoolse avalduse alusel, mida või käsitleda nii tellija ülesütlemisõiguse kasutamisega (

§ 655

) või tellija (hageja) poolt töövõtulepingust taganemisega (

§ 188

)jj.

§ 655kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Lg 2 kohaselt 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

§ 188

lg 1 ja 2 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse

§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 3.13. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt kostjalt nõutud 5000 eurot ületaks kostjaga ehitustööde teostamise kohta kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille töövõtja töövõtulepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Samuti kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt kostjale töövõtulepingu järgi makstud summad ületasid 5000 euro võrra töövõtja poolt hagejale töövõtulepingu täitmise käigus osutatud ehitustööde 7 2-19-110060 väärtust, millised summad kuuluksid vastastikku tasaarvestamisele vastavalt

§ 197. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.

3.

1. Kohus jätab tähelepanuta tõendid, millel ei ole kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust: P. OÜ e-krediidiinfo õiend (dtl 99-108). kostja kohta eraisiku tausta-kontrolli raport (dtl 156-158). IV Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 4.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 4.
4. Kohus leiab, et käesolevas asjas on otstarbekas menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 4.
5. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Viktor Brügel 8