KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-6811 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Marju Palm Kohtuasi Viru Vangla ma

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Juhindudes Kar

S §-dest 65 lg 2 ja § 73 lg 4 suurendati Marko Monesele mõistetud karistust 03.05.2016 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaja algust loeti alates M. Monese kahtlustatavana kinnipidamise ajast, s.o alates 01.07.

1. Kohtuotsus jõustus 03.10.
2. Viru Vangla esitas 03.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Monese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, ei toeta M. Monese tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 26.02.2020 esitas Marko Mones kohtule motivatsiooni kirja. M. Mones tahab elada seaduskuulekalt, lõpetada alkoholi käitlemine. Tema ema ei saa liikuda, ta vajab pidevat hooldust. Tahab abistada oma ema, toeks olla oma lapsele. Tahab töötada ja elada pahanduste vaba elu. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Marko Monese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Marko Monese ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 05.03.2020 kohtuistungil avaldas Marko Mones, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta suudab mitte tarvitada alkoholi, samuti hoida eemale nendest inimestest, kes on kriminaalkorras karistatud. Ta suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest. Alustab tööd ehitusvaldkonnas. Vabaduses on nõus osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Vabaduses soovib oma ema aidata, pakkuda talle hooldust. Kaitsja on seisukohal, et esinevad alused Marko Monese tingimisi vabastamiseks. Distsiplinaarkaristused puuduvad. M. Monesele on garanteeritud töökoht OÜ-s N K. Kõik riskid on võimalik välistada, seades M. Monesele lisakohustusi. Kaitsja toetas M. Monese tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, palub kohaldada Viru Vangla poolt taotletud tingimustel ning kohustada M. Monest pöörduma arsti poole alkoholivastase ravi saamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, arvestades ka prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6811

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistati 2 vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Juhindudes Kar

S §-dest 65 lg 2 ja § 73 lg 4 suurendati Marko Monesele mõistetud karistust 03.05.2016 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust alates 01.07.2019. Pärnu Maakohtu 03.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2741

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistati Kar

S § 68 lg 1, § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi vangistusega 3 (kolm) kuus ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva katseajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Marko Mones kannab karistust teise astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 1 p-st

1. Nimelt teise astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Marko Mones temale mõistetud karistusajast, 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust, ära kandnud 8 kuud ja 10 päeva, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et M. Monese avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Marko Mones pärast vabanemist soovib elada aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga, mille omanikuks Marko Monese ema V M . Korteris elab ema V üksinda. Korteris on kõik eluks vajalik. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik on nõus M. Monese vabanemisega elektroonilise valvega antud aadressile. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Marko Monese käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Positiivne on see, et Marko Monesel on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedaste hulka kuuluvad ema, isa, kaks last. M. Monese ema on valmis pakkuma moraalset tuge. M. Monesel on majanduslik toimetulekuoskus. Ta on motiveeritud töötama. Vabaduses ta oli tööga hõivatud, töötas ametlikult ja mitteametlikult. Enne vahistamist töötas R . Ennetähtaegse vabanemise korral on M. Monesele garanteeritud töökoht OÜ-s „N K “. 3 Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et M. Mones on vanglas käitunud korrakohaselt, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. M. Monese puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed, kuritegude asjaolud ning isikut iseloomustatavad andmed. Marko Monese näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab M. Mones nelja kehtivat kriminaalkaristust. Kohus on seisukohal, et korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Marko Mones kannab karistust kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja asja omavolilise kasutamise toimepanemise eest. Harju Maakohtu 17.09.2019 otsuse alusel pani Marko Mones toime 6 episoodi kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, 2 episoodi ähvardamise ning 1 episood võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Tähelepanuväärne on see, et 4 väärkohtlemise kuriteoepisoodi ning 2 ähvardamise kuriteoepisoodi pani ta toime sama kannatanu suhtes. M. Mones väärkohtles kannatanut, lüües teda rusikaga näo piirkonda, viskas jõuga kannatanu vastu põrandat, lõi kannatanu pead vastu põrandat. Nimetatud kuriteod pani M. Mones toime katseaja kestel. Seega moodustas kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Pärnu Maakohtu 03.05.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistusega. Kohus leiab, et M. Monese selline vägivallatsemine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust kuuendat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist võib Marko Monese puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine. Karistusregistri andmetel on Harju Maakohtu 31.08.2018 otsusega M. Mones karistatud sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Seoses sellega, et M. Mones hoidus üldkasuliku töö täitmisest kõrvale, rikkus kontrollnõudeid ning kohustust mitte tarvitada alkoholi, pöörati karistus täitmisele. M. Mones tunnistab, et alkohol on probleeme tekitanud ja on läinud joomisega liiale. On nõus alkoholi piirama ja motiveeritud osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kuna kinnipeetava individuaalse täitmiskava alusel alustatakse sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ 2020 esimeses kvartalis ning programmis M. Monese osalemine on kohtu hinnangul esmatähtis, siis M. Monese ennetähtaegselt karistusest kandmisest vabastamine on ennatlik. Kohus kahtleb, et hakkab M. Mones oma probleemiga tegelema vabaduses viibides iseseisvalt ja vabatahtlikult. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Marko Mones impulsiivne. Tal puudub probleemide lahendamise oskus. Probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda. Ei arvesta teiste inimeste 4 seisukohtadega. Samuti ei õpi eelnevalt tehtud vigadest. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Marko Monese tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks M. Monese ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos M. Monese puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Marko Mones tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Marko Monese vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu M. Monese kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 205,20 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lgle 1 tuleb kõnealune menetluskulu M. Moneselt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
2. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5