Obsah (12)

§ 142§ 3141§ 173§ 163§ 174§ 175§ 218§ 138§ 177§ 445§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-121597 Tsivii

§ 142lg 2, § 415).

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. Timo Kubpart (hageja) esitas
2. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Allan Roiolt (kostja) 3057 euro 86 sendi väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Kohus andis
3. novembri 2019 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas
4. novembril 2019 tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele kehtestatud nõuetele vastava hagiavalduse. Harju Maakohus keeldus
5. novembri 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning saatis asja kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 3000 eurot, kostja kohustus saadud laenu tagastama hiljemalt
6. novembriks
7. Kostja ei ole laenu tagastanud vaatamata meeldetuletustele.
8. mail 2019 ütles hageja laenulepingu üles ning andis võla tasumiseks täiendava (viimase) tähtaja kuni
9. maini
10. Kostja laenu ei tagastanud. Tähtajaks tagastamata laenu summale lisandusid viivised. KOHTU SEISUKOHT
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

§ 3141alusel 13.

jaanuaril 2020 kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi rahuldamata. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3000 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 127 eurot 56 senti ning viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni täitmiseni.

1. Kohus leiab, et hageja põhinõue 3000 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX laenulepingu. Kostja sai laenulepingu alusel laenu 3000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt
2. novembril
3. Kostja ei ole laenu tagastanud. Hageja võib seega VÕS § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kosjalt laenusumma tagastamist.
4. Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu p 3.
5. kohaselt ei ole pooled viivise tasumises kokku leppinud. Laenulepingu p 3.
6. kohaselt laenusumma tähtajaks tasumata jätmise korral kohustub laenusaaja, s.o kostja, tasuma viivist „-%“ võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kasutatud kirjapilti „-%“ saab kohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et pooled leppisid kokku, et laenusumma tagastamise viivitamise korral viivist ei nõuta. Vastasel juhul oleks viivise määr kindla protsendina lepingus märgitud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega saavad pooled lepinguga leppida kokku nii seadusest kõrgema viivisemääras, kui ka koguni välistada selle. Kuivõrd hageja ja kostja leppisid laenulepingus kokku, et viivist tasuda ei tule, ei saa hageja praegu viivise nõuet ka esitada. Kohus jätab hageja viivise nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Vastavalt

§ 173

lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse ja hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ning esindajakulu 360 eurot (ilma käibemaksuta), kokku koos käibemaksuga 732 eurot. Menetluskulud hageja ees on kandnud Ergo Insurance SE. Hageja on märkinud, et esindajakulu koosneb hagiavalduse koostamisest ning kohtumäärusega tutvumisest ja kliendiga suhtlemisest. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 1753 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele).

Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Arvestades, et tegemist on laenulepingust tuleneva õiguslikult lihtsa vaidlusega, hageja koostatud menetlusdokumendid ning esitatud tõendid ei ole keskmisest mahukamad, kliendiga suhtlemise ajakulu peaks üldjuhul olema hõlmatud kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisele kuuluva ajakuluga, on kohtu hinnangul hageja õigusabikulu põhjendatud 3 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 270 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Riigilõiv on kohtukulu

§ 138lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 624 eurot (300 + 270 x 1,2). Kohus jätab

163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 561 eurot 60 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist

§ 177lg 2 alusel.

Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kantakse Ergo Insurance SE pangakontole nr XXX.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kohus leiab, et on võimalik määrata menetluskulude tasumise hageja poolt taotletud viisil. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine 6. Vastavalt

§ 455lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4