Obsah (5)

§ 6§ 175§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-16362 Tsiviilasi O L kohustust

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 28.01.

1. a määrusega kuulutati välja O L pankrot. 03.10.
2. a lõpetas kohus O L pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud 14.02.
3. a taotluse (tl 162) kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175

lg 1 alusel ning aruande, millest nähtub, et võlausaldajale on makstud menetluse jooksul 250 eurot. Täitmata kohustused võlausaldajate ees on alljärgnevad:

1. AS SEB Pank – nõue 251 332.47 eurot, tagastatud 250 eurot;
2. Eesti Energia AS – nõue 4 843 eurot, tagastatud 0 eurot;
3. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp – nõue 524,90, tagastatud 0 eurot. Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 13.03.2020. a küsis kohus võlausaldajatelt seiskohta menetluse lõpetamise taotluse osas. Võlausaldaja AS SEB Pank ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik on tasunud menetluse ajal võlausaldajale marginaalse summa võrreldes kohustuse suurusega.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on O L täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud iga-aastast aruandlust (tl 104, 124, 142, 162) ning konto väljavõtteid (109-110, 126-129, 149-154). Võlgniku igakuine sissetulek oli kuni 30.04.

1. a töötasu 500 (bruto) eurot. Alates 30.04.
2. a on võlgnik arvel töötuna. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et võlgnik koos kolme lapsega on xxxx sotsiaalhoolekande osakonna andmeregistris abivajajatena (tl 132). Arvestades igakuise sissetuleku suurust, ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele suuremas mahus väljamakseid teha. Võlgnikul pankrotivara puudus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.
3. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. 2 Pankrotimenetluse alguses töötas O L xxxx OÜ-s, alates 30.04.
4. a on tööandja pankrotis. Võlgnik oli perioodil 30.04.
5. a kuni 12.08.
6. a Töötukassas arvel töötuna ning läbis eesti keele kursused. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud või neid põhjendamatult vähendanud.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 18.03.

1. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on esitanud tõendid töötamise kohta xxxx OÜ-s. Võlgnik töötas diagnostikuna. Võlgnik on õppinud Minski Lennukoolis stjuardessiks, kuid ei saa tervislikel põhjustel enam sellel erialal töötada. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud vastavalt enda haridusele ja võimetele jõukohast tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku või parema töökoha puudumine. Võlgnik on selgitanud, et alates 12.08.
2. a kuni 28.02.
3. a on ta määratud vanema lapse hooldajaks, kuna lapsel on raske puue ja ta vajab igapäevast hooldust (tl 146). Võlgnik elab koos kolme lapsega üürikorteris, kõik kolm last vajavad võlgniku ülalpidamist. Võlgnik elab xxxx linnalt saadavast toimetulekutoetusest, hooldaja toetusest, poja puude toetusest. Tütar aitab isalt saadud elatise arvelt toidukulude katmisega. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
4. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub O L taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 176

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus 3 Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4