KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19615 Tsiviilasi A-

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise 2 maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 järgi on alates

1. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ühe vanema kanda jääb elatise miinimummäär 270 eurot.
2. Kohus loeb registriväljavõttegatõendatuks, et hageja A-H K on sündinud 19.09.
3. Lapse emana on registrisse kantud H K ja isana E K. Seega on H K ja E K lapse hooldusõiguslikud vanemad. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
5. Kostja vaidlustab hageja kulude suuruse ning palub välja mõista elatis allapoole seadusega sätestatud minimaalse määra, sest kostja majanduslik olukord ei võimalda elatist suuremas summas maksta. 28.01.2020 toiminud kohtuistungil avaldas kostja, et õiglane oleks tasuda hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus.
6. Kostja väite kohaselt on elatise nõue ennatlik, sest suhtluskord on määramata. Alles pärast suhtluskorra määramist on alust elatisele ning kes, ja kas üldse, kellele ja millises ulatuses elatist maksab. Kohus ei nõustu kostja sellise käsitlusega, et elatist saab nõuda alles pärast suhtlemiskorra kindlaks määramis. Laps vajab oma vanematelt ülalpidamist täna ja kuna alaealine laps ise endale elatist teenida ei suuda, siis lapse ülalpidamise kohustust täidavad lapsevanemad. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Praegusel juhul ei ole kostja kohtule tõendanud, et lapsel on vahelduv elukoht, millega kohus võiks elatise määramisel arvestada. Lisaks märgib kohus, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures. Elatise suurus tuleb kindlaks teha PKS § 99 järgi, st määrata esmalt lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt 3-2-1118-12, p 15). Samas kujundavad lapse tavalise elulaadi üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt 3-2-1-118-12, p 15).
7. Kuna kostja vaidlustab lapse kulusid, siis kohus hindab hageja kulude põhjendatust. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule lapse kulusid tõendada. Arvestades hageja poolt hagiavalduse esile toodud hagi põhistusi, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, 3 asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (vt ka 28.01.2020 istungiprotokoll): 1) Eluasemekulud (kommunaalkulud, elekter, TV) kokku 60 eurot lapse kohta. Laps elab koos emaga 2-toalises korteris xxxx. Kostja vaidlustab kulud ja leiab, et summa peaks olema 50 eurot. Hageja nõustub kostja pakutuga. Kohus loeb põhjendatud eluasemekuluks 50 eurot kuus. 2) Toidukulu 130 eurot. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu, kuid ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud. Arvestades toiduainete hindu, ei saa olla vaidlust, et tegemist on põhjendatud kuluga kasvava lapse peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõiki vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, juurvilju, teravilju, püreestatud lihatooteid, mahla, maiustusi jne. Kuna menetlusökonoomia seisukohalt oleks toidupoe tšekkide esitamine ebamõistlik ning nende esitamine ei välistaks vaidlust, kes millise osa 2 liikmelise perekonna toidukorvist tarbib, siis kohus lähtub toidukulu suuruse puhul üldteada olevast suuruses 130 eurot (s.o 4,3 eurot päevas lapse kohta). Kohus asub seisukohale, et toidukulusid ei ole vaja tõendada, kuna üldtuntud asjaolu on, et elamiseks on vaja toitu.

§ 231lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

3) Tervishoid 20 eurot. Selle kululiigi moodustavad kulud, mis kaasnevad järgmiste ostudega: palsam, dušigeel, kreemid, vitamiinid, ravimid jne. Kohus on seisukohal, et on üldteada asjaolu, et lapse tervishoiu eest tuleb hoolt kanda ning tervishoiu puhul tuleb pidada mõistlikuks kuluks 20 eurot kuus. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kuluna oleks mõistlik lugeda 10 eurot. 4) Hügieenitarbed 100 eurot kuus. Arvestades lapse vanust, mähkmete vajadust ja mähkmete maksumust, siis kohus loeb põhjendatud hügieenitarvete kuluks 100 eurot kuus. Kostja ei ole põhistanud, miks ta leiab, et nimetatud kuluna oleks mõistlik lugeda 20 eurot. 5) Riided ja jalanõud 80 eurot. Arvestades, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja, et laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulu 80 eurot. 6) Muud vältimatud püsikulutused: toolid, käimiskärud, kergkäru, mänguasjad 90 eurot kuus. Kostja väitel on ta nõus suuremad arendavad asjad kahepeale ostma. Kohus selgitab, et nimetatud kulu arvestab kohus väljamõistetava elatise hulka ning kostjal puuduvad kohustused lisaks väljamõistetavale elatisele tasuda täiendavaid summasid. Juhul kui kostja soovib enamaga panustada kui väljamõistetud elatis, siis vabal tahtel on tal selleks õigus, kuid mitte kohustus. 4 7) Kohus ei pea põhjendatuks arvestada elatise hulka 200 eurot kuus lapsehoiutasu. Laps on hageja emapoolse vanaema hoida, kes on pensionär. Puudub mõistlik põhjendus hageja ema väitele tasuda lapse hoidmise eest lapse vanaemale 200 eurot kuus olukorras kui on raskusi lapse esmavajaduste katteks. Kohus ei pea praegusel juhul õigeks perekonnaliikmete teeneid rahasse ümber arvestada, küll aga saab pidada põhjendatuks kui lapse hoidmise ajaks viiakse mähkmed ja riided ja mänguasjad vanaema juurde. Mähkmete, riided ja mänguasjad on kohus juba eelpool arvestanud elatise hulka.

1. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Eelmärgitud kulude hindamisel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks on vaja teha kulusid summas 470 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 235 eurot.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on terve elujõus töövõimeline isik. Kostja on tööotsijana xxxx arvel olnud alates septembrist
3. Kostja sissetulek on olnud xxxx ametiühingu xxxx poolt 1350 eurot kuus, mis katkestati novembris 2019 kuni veebruarini
4. Pole teada, kas peale katkestamise lõppu väljamaksed xxxx poolt jätkuvad. See tähendab, et kostjal puudub kindel sissetulek 3 kuud (detsembrist kuni veebruarini), juhul kui tööd ei leia. 28.01.2020 toimund ärakuulamisel kinnitas kostja, et hetkel teeb ta juhutöid.
5. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lastele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, 5 tuleb kostjal leida laste ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
6. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja ei võtnud xxxx poolt pakutavat vastu, siis kostja sissetulek on piisav, et maksta hagejale elatist 235 eurot kuus. Kostja väide, et ta maksab teisele lapsele H K 156 eurot kuus, ei anna alust mõista hagejale välja elatist vähem kui hageja põhjendatud vajadused. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu (PKS § 102 lg 1 ja lg 2) ning kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine alla 235 euro põhjendatud. Kohus selgitab, selleks, et hoida ära võimalikke erimeelsusi, siis on lapse huvides, et käesoleva kohtuotsusega mõistetaks kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks.
7. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks summas 235 eurot kuus alates 13.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et pärast käesoleva otsuse jõustumist, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6