lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot (
Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 15.11.2019 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostja täisealine laps. Alates 2016 aastast elab hageja S –P , eraldi oma vanematest. Hageja õpib P P K nr X täiskoormusega päevaõppes, kus omandab kutseharidust. Pärast hageja täisealiseks saamist (XXX), kostja tema ülalpidamises ei osale. Hageja õpingud lõppevad 30.06.2020. Seejärel plaanib hageja õppida P ülikoolis, sellega seoses läbib ta tasulisi ettevalmistamiskursusi. Hageja igakuised kulud on summas 500.00 – 600.00 eurot. Kuna hageja õpib päevaõppes, ei ole tal võimalusi sissetulekut teenida ning ta on ema ülalpidamisel. Ema rahalised vahendid ei ole piisavad hageja ülalpidamiseks, arvestades ka ema enda vajadusi. Kuivõrd kostja hagejat ei aita, rikub ta lapse ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista seega elatise summas 270.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, alates hagi esitamise päevast kuni hageja kutsekooli lõpetamiseni (30.06.2020) või kui hageja jätkab kõrghariduse omandamist või õpib kutseõppe tasemeõppes, siis kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni (XXX). Kuna kostja ei ole pärast hageja täisealiseks saamist ülalpidamiskohustust täitnud, tuleb tal hagejale hüvitada ka alates 2018 novembrist kuni 2019 oktoobrini ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju summas kokku 3 200.00 eurot (500 : 2 * 2 + 540 : 2 * 10). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2 Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja, arvestades tema sissetulekut ning kohustusi, on nõus tasuma hagejale elatist summas 150.00 eurot kuus. Kostja töötab ajutiselt S E OÜ-s kuni objekti lõpetamiseni, tema sissetulekuks on 889.27 eurot kuus. Kostjal vara puudub. Hageja tagasiulatuva elatise nõue on kostja hinnangul põhjendamatu. Kostja on nõus sõlmima hagejaga kompromissi selliselt, et tasub hagejale elatist summas 150.00 eurot kuus alates 2020 veebruarist. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. 30.12.2020 teatas kostja, et vastavalt lepingule teostab ta lukksepp-monteerimis töid. Kostja põhielukutseks on puusepp-mööblivalmistaja, kuid töötada põhierialal ei ole võimalik, kuna mööblitööstus Narvas on likvideeritud. 2012 aastal sõlmis ta abieluvaralepingu, vastavalt millele abikaasadele kuuluv korteriomand läks üle kostja endise abikaasa (hageja ema) ainuvaldusesse. Hageja täiendavad seisukohad Hageja õpib 6 päeva nädalas. Hageja läbib ka alates 2019 novembrist pühapäeviti tasulisi ettevalmistamiskursusi ülikooli sisseastumiseks 2020 aastal. Seega puudub hagejal võimalus endale sissetulekut hankida. Hagejal puudub kinnisvara ning muu oluline vara, mille arvelt saaks end ülal pidada. Hageja on oma ema I G ülalpidamisel. Keskmiselt kulutab ema hageja ülalpidamiseks 6 000.00 eurot aastas. Sellele lisanduvad õpingute tasud. Ema eraldab hagejale keskmiselt 300.00 eurot kuus sularahas. Lisaks sellele tasub ema hageja õpingute eest (76.64 eurot kuus) ning ca 150.00 eurot hageja eluruumiga seotud kulude eest. 2019 aastal eraldas ema hagejale mitte vähem kui 5 035.00 eurot (419.58 eurot kuus). Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada ema pangakonto väljavõttega, millest nähtuvad sularaha väljavõtmised panga sularahaautomaadist kogu aasta jooksul. Ehkki konto väljavõte sisaldab vaid teatud summasid, kulutab ema tegelikkuses palju rohkem. Raha andmine sularahas on tingitud sellest, et tavaline välismakse Venemaale panga kaudu on 24.75 – 29.75 eurot. Hagejat abistab ka tema vanaema ja ema abikaasa. Alates 2019 novembrist läbib hageja tasulisi ettevalmistamiskursusi ülikooli sisseastumiseks, mille maksumus perioodi november 2019 – aprill 2020 eest on 21 990.00 rubla, ehk 319.65 eurot (valuutakurss seisuga 24.12.2019, 1 EUR = 68,7932 RUB). Hageja vajab ka hambaklambreid. Ainuüksi breketite maksumus ilma nende paigaldamiseta, arvestades hageja hammaste ja lõugade ülesehitust, on näiteks T Ü K 2 700.00 eurot, Peterburis ca 200 000.00 rubla (ehk 2 932.23 eurot). Breketite paigaldamine tähendab ka, et hagejal tuleb käia arsti juures iga kuu ca kahe aasta jooksul, igakordne tasu on 75.00 eurot. Arsti vastuvõtule tuleb hagejal sõita kas Tartusse või Tallinnasse. Peterburis maksavad hooldus ja korrigeerimine peaaegu sama palju. Hageja ei ole nõus kostja poolt pakutud kompromissiga. Arvestades, et hagi nõuete kogusumma on hagi rahuldamisel 8 240.00 eurot (elatisevõlg 3 200.00 eurot, 540.00 eurot perioodi 2019 november – detsember eest, 3 600.00 eurot – 2020 aasta eest ja 900.00 eurot 2021 aasta eest), pakub hageja kostjal tasuda kokku 4 000.00 eurot (mis eeldatavasti katab hambaklambrite ja hilisemad kulud), 24 kuu jooksul võrdsete osadena, s.o summas 166.66 eurot kuus alates 2020 aasta jaanuarist. Hageja leiab, et nimetatud summa ei ole ülemäära suur, arvestades kostja sissetulekut. See on ka elatise alammäärast oluliselt väiksem. Kostja täiendavad seisukohad Võttes arvesse, et hageja keeldus kostja poolt pakutud kompromissist, palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Puuduvad eeldused hagiavalduse 3 rahuldamiseks. Hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist või omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Hageja ei ole ka oma vältimatuid kulutusi ega sissetulekute puudumist tõendanud. Hageja ei ole tõendatud ka, et ta ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu oma vajaduste rahuldamiseks sissetulekut hankida. Juhul, kui kohtu hinnangul on hagejal olemas kõik eeldused ülalpidamise saamiseks, siis elatise suuruse määramisel, palub kostja arvestada, et alates 01.01.2019 on Venemaa Föderatsiooni miinimumpalk 11 280.00 rubla kuus (https://rg.ru/2018/12/28/fz-481-dok.html). Eelnevast saab kostja hinnangul järeldada, et eelduslikult peaks Venemaal elades kuluma miinimumvajaduste rahuldamiseks vähem raha, kui Eestis elades. Eluliselt usutav on, et hagejal on kulutusi, mida ta peab enda ülalpidamisega seoses igakuiselt kandma. Kuna aga kulude täpset suurust ei ole hageja tõendanud, tuleb praegusel juhul lähtuda minimaalsest elatusstandardist ca 207.23 eurot kuus. Samuti palub kostja arvestada, et suveperioodil õppimisprotsessi ei toimu ja elatise väljamõistmine suvel ei ole põhjendatud. Hageja poolt pakutud kompromiss ei ole vastuvõetav, kuna ei puuduta hagiavalduse eset. Kostjal puudub kohustus hüvitada hageja iluteenuseid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte seisukohtade ning tõenditega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 esimesele lausele on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Täisealisele lapsele elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda seega PKS § 99 4 lg 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel tuleb hagejal seega tõendada kulusid ja esitada kohtule kuludokumendid. Kohtul tuleb ka muu hulgas tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida, kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Seega hagiavalduse rahuldamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas hageja vastab PKS § 97 p 2 nõuetele, seejärel tuvastada, millised on hageja vajadused ja varaline seis ning seejärel vastata küsimusele, kas kostja on võimeline maksma hagejale elatist nõutud summas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja täisealine laps (dtl 8). Hageja sai täisealiseks XXX. Kohtule esitatud Peterburi Valitsuse Hariduskomitee tõenditest nähtub, et hageja õpib täiskoormusega riigieelarvelises kutseõppeasutuses “P P K nr X”. Kooli lõpetamise ajaks on märgitud 30.06.2020 (dtl 132). Kohtule on esitatud ka „Haridusteenuste tasustatud teenuste osutamise leping kutsehariduses“, millest nähtub, et hageja tasub P P K nr X õpingute eest 41 126.40 rubla aastas (dtl 139-141). Hageja läbib ka tasulisi L R Ü ettevalmistamiskursusi (dtl 135, 144). Kuivõrd hageja õpib täiskoormusega ning läbib lisaks ka ettevalmistamiskursusi ülikooli sisseastumiseks, peab kohus nõustuma hagejaga, et praegusel ajal töö leidmine, mis võimaldaks täiskoormusega õppimise kõrvalt ka töötada, on hageja jaoks oluliselt raskendatud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei saa täiskoormusega õppimise tõttu endale vajalikku ülalpidamist ise tagada, s.o hageja on abivajav õppiv laps, kes vajab vanemate toetust. Hageja märkis hagiavalduses, et tema kulud on summas 500.00 – 600.00 eurot kuus. Hageja esitas ka kulude nimekirja (dtl 6-7). Hageja esitas enda kulude tõendamiseks arved, mis on osaliselt venekeelsed. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, et
lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.
lg-te 1 ja 3 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada venekeelsete tõendite eestikeelsed tõlked. Kohus hoiatas ka, et kui tõlkeid ei esitata, jätab kohus tõendid tähelepanuta. Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja kõikide venekeelsete tõendite eestikeelseid tõlkeid kohtule esitanud. Kohus jätab seega hageja venekeelsed tõendid (dtl 10- 19) tähelepanuta. Hageja esitas tõenditena ka enda (dtl 100-103) ning oma ema konto väljavõtted. Vaatamata sellele, et hageja enda konto väljavõte on samuti venekeelne, sellelt on siiski võimalik aru saada, et sellele laekuvad väikesed summad rublades. 27.06.2019 laekus kontole 14 937.14 rubla. Hageja ema konto väljavõttest (dtl 75-87) nähtub, et ema sissetulekuks on olnud töötasu summas ca 666.00 eurot kuus, kontole tehakse sularaha sissemakseid ning laekub raha kohtutäiturilt A K (täiteasi 5 066/2009/2139, 2-08-54832, 12.11.2008, A D ). Alates 15.10.2019 saab hageja ema Eesti Töötukassalt toetust. Hageja ema konto väljavõttest nähtub ka, et kontolt võetakse tihti sularaha. Vaatamata sellele, et iseenesest hageja ema kontolt sularaha väljavõtmine hageja ülalpidamist ega ülalpidamise suurust ei tõenda, kuid kuna hageja on selgitanud, et ema annab ülalpidamist sularahas, on eluliselt usutav, et kasvõi osa ema kontolt võetud sularahast läheb hageja ülalpidamiseks. Kohus peab hageja väidet, et ema annab ülalpidamist sularahast, usutavaks ka seetõttu, et välisriiki raha kandmine on väga kallis. Ka hageja konto väljavõttest ei nähtu, et ema oleks raha hageja kontole kandnud. Kohus on teinud päringuid vararegistritesse hageja majandusliku seisundi kontrollimiseks ning tuvastas, et hagejale osalusi äriühingutes, sõidukeid ega kinnisvara ei kuulu. Kostja leiab, et hageja ei ole oma kulutusi tõendanud. Kuigi hageja ei ole ka kohtu hinnangul oma vajadusi piisavalt tõendanud (v.a hageja õpingute tasud) ning kohtule tõenditena esitatud arvetest (dtl 23-25) ei nähtu, kuidas need on hagejaga seotud, leiab kohus, et hageja esitatud kulutused on iseenesest eluliselt usutavad. Kohus leiab, et isegi kui hageja ei ole usaldusväärseid tõendeid, millest nähtuks, et ta kannab kulutusi seoses elamisega Venemaal, esitanud, ei tähenda, et neid ei ole või et neid ei peaks igakuiselt kandma. On iseenesest mõistetav, et inimene peab kusagil elama ning paratamatult kaasnevad sellega kulud üüri-, elektri-, veetarbimisega jms seonduvalt. Ei ole võimalik ega ole ka eluliselt usutav, et täiskasvanud inimesel kulud puuduvad. Hageja peab ka igapäevaselt sööma, riietuma jne, ka sellega kaasnevad kulud. Samas leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et tema kulud kuus on summas 500.00 – 600.00 eurot ning et tegemist on vältimatute kuludega, mida ei ole võimalik vähendada. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja käib väljas söömas, mis kindlasti suurendab tema kulusid. Nimetatud kulud ei ole aga kohtu hinnangul sellised, mis on eluks olulised või hädavajalikud või mida ei saaks vähendada. Kohus loeb seega eluliselt usutavaks ja tuvastatuks, et hagejal on kulutusi, mida ta peab enda ülalpidamisega seoses igakuiselt kandma. Kuna aga kulude täpset suurust ei ole hageja tõendanud, tuleb praegusel juhul kohtu hinnangul lähtuda minimaalsest elatusstandardist, millele ka kostja menetluse käigus tugines. Kohus arvestab ka, et kuna hageja õpib ja elab enamasti Venemaal, kus on alates 01.01.2019 miinimumpalgaks 11 280.00 rubla, mis teeb Eesti Panga kursi järgi ca 141.00 eurot kuus (https://www.eestipank.ee/valuutakursid), on eelduslikult Venemaal elamise kulud siiski väiksemad kui Eestis. Vaatamata sellele, et kõik hagejaga seotud kulud kannab tema ema, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, et lapsega seotud kulutusi kannab vaid üks vanem, teine aga lapse ülalpidamises ei osale. Ainuüksi asjaolu, et hageja ema katab suure osa hageja vajadustest, ei vabasta automaatselt kostjat hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest. PKS § 105 lg 3 järgi tuleb elatise summa määramisel silmas pidada asjaolu, et ülalpidamiskohustust täidavad mitu sama astme sugulast osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p 11). Lisaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustele, tuleb elatisenõude ulatuse väljaselgitamiseks arvestada PKS § 102 järgi ka kostja varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamise kohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 6 Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul seega muuhulgas tuvastada, kas kostja on võimeline hagejale elatist maksma ning millises ulatuses. Kostja oli menetluse käigus põhimõtteliselt nõus hagejale ülalpidamist andma, kuid väiksemas summas, kui hageja on palunud. Kostja esitas tõenditena enda konto väljavõtte (dtl 39-42), millest nähtub, et kontole on laekunud töötasu S E OÜ-st summas 890.48 eurot. Kohus kontrollis kostja varalist seisundit ka registrite abil ning tuvastas, et kostjale osalusi äriühingutes ega kinnisvara ei kuulu. Kostjale kuulub sõiduauto AUDI A6 AVANT (esmane reg.aasta 2001), sõiduauto Volkswagen Passat (esmane reg.aasta 1990, sõidukile on seatud keelumärge) ning sõiduauto BMW 3201 (esmane reg.aasta 1992). MTA andmetest nähtub, et kostja töötab S E OÜ-s. Kohus leiab esitatud tõendite põhjal, et kostja omab sissetulekut summas ca 890.00 eurot kuus ning on võimeline seetõttu hagejale elatist maksma. Samas leiab kohus, et kuna hageja ei ole enda kulusid tõendanud ning arvestades kostja sissetuleku suurust, ei ole põhjendatud kostjalt elatise summas 270.00 eurot väljamõistmine. Ka vaatamata sellele, et kostjale kuulub kolm sõiduautot, ei suurenda mõne auto müük kostja varanduslikku olukorda oluliselt, arvestades sõidukite vanust (ühele neist on ka seatud keelumärge). Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, tuleb hageja igapäevaseid vajadusi (v.a kulud õpingutele) hinnates lähtuda elatusmiinimumist. Alates veebruarist 2020 on elatusmiinimumi määr 221.36 eurot kuus. Lisaks arvestab kohus, et hageja tasub õpingute eest (ettevalmistuskursused 21 990.00 rubla ning kutsekool 41 126.40 rubla, s.o kokku 63 116.40 rubla, mis teeb Eesti Panga kursi (https://www.eestipank.ee/valuutakursid) järgi ca 790.00 eurot, s.o ca 66.00 eurot kuus). Hageja ülalpidamise ühe vanema osa on seega summas 143.68 eurot kuus ((221.36 + 66.00)/2). Kuivõrd kostja on ise nõustunud tasuma hagejale elatist summas 150.00 eurot kuus, on ta järelikult kohtu hinnangul võimeline ning soovib just sellises summas hagejale elatist maksta. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 150.00 eurot kuus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt alates 2018 novembrist kuni 2019 oktoobrini, summas kokku 3 200.00 eurot. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes. Küll on kohtupraktikas leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul paneb elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne hagi esitamist kostjat äärmiselt raskesse olukorda ning on talle ebamõistlikult koormav, arvestades tema 7 sissetulekut. Kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks kostjalt varasemalt elatist nõudnud ning arvestades, et täisealise lapse puhul eeldatakse, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise, ei ole ka kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine praegusel juhul põhjendatud. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Ülaltoodu põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 150.00 eurot kuus, alates hagi esitamisest kuni hageja hariduse omandamise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.