) § 15 lg 1 ja 2 alusel võib välismaalast kinni pidada, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, järgmistel alustel: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kui isikut on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, otsustab isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise kuni kaheks kuuks halduskohus, lähtudes samuti
lg-tes 1 ja 2 toodust (
lg-s 2 toodud alused isiku kinnipidamiseks.
p 2 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. XX esitas enda kinnipidamisel (vt tunnistaja E. K. ülekuulamise protokoll) Ungari ID-kaardi, mis on dokumendi uurimise akti kohaselt võltsitud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on tegemist Ungari kodanikuga, sama on väitnud isik 02.10.2019 koostatud küsitluse protokollis. Ungari võimud kinnitasid, et vastav ID-kaart on väljastatud teisele isikule XX nimele ei ole ühtegi ID-kaarti väljastatud. 2
p 4 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Kohus leiab, et kuritegude toimepanemine ei ole piiritletud Eestis toimunud süütegudega. Moldova Vabariigi vastuse kohaselt on isik kahel korral kehavigastuste tekitamise ja vägivalla eest süüdi mõistetud. Eeltoodud asjaolud kinnitavad kohtu hinnangul põgenemise ohtu. Isik on esitanud oma tegeliku reisidokumendi asemel võltsitud dokumendi ning on möönnud Moldova kodakondsust alles siis, kui PPA sai vastava teabe Ungari ja Moldova võimudelt. Samuti on isik korduvalt toime pannud kuritegusid ning on hetkel samuti kahtlustatav Eestis vägivallakuritegude toimepanemises ja võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises (vt kahtlustatava ülekuulamise protokoll lk-d 2-4). Ka Moldova võimude andmetel on isik jätkuvalt kriminaaluurimise all kelmuse ja joobes juhtimise eest. Varasemaid kriminaalkuritegusid ja juba käimasolevaid kriminaalmenetlusi on loetud põgenemisohtu kinnitavaks asjaoluks, kuivõrd isik ei ole seaduskuulekas ega aktsepteeri õigusaktidest tulenevaid kohustusi (Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 määrus nr 3-19-334). Seega puudub kohtul kindlus, et vabaduses viibides võiks isik vaatamata istungil avaldatule passi saamisel vabatahtlikult lahkuda. Kohus leiab, et põgenemisohtu ei ole võimalik vähendada ka leebemate järelevalvemeetmetega. Kuivõrd isikul puudub reisidokument või isikut tõendav dokument, ei ole seda võimalik hoiule võtta (
Samuti elab isik hetkel hostelis, kuid tal puudub püsiv sissetulek, mistõttu ei ole võimalik teda kohustada elama kindlaksmääratud elukohas (samas p 1). Isikul puudub Eestis viibimise õigus ja sellest tulenevalt ka siin töötamise õigus. Kohtule ei nähtu ka muid viise, kuidas isik võiks omale kindla elukoha tagada. Seega ei ole leebemate meetmete kasutamine võimalik, sh isiku senise käitumise kohaselt (võltsitud dokumendi kasutamine ja kuritegude toimepanemine) ei saa kohus pidada neid kuigi eesmärgipäraseks. 6. Kohus käsitleb
lg 2 p-e 2 ja 3 koos, kuivõrd kohtupraktika kohaselt saab isikut dokumentide puudumisel kinni pidada üksnes siis, kui ta ei täida ka kaasaaitamiskohustust. Isik väitis istungil, et andis PPA-le kolmanda isiku andmed, kelle käes tema pass on. Arvestades aga sündmuste kronoloogiat ja seda, et isik möönis enda Moldova kodakondsust alles 02.10.2019 õhtul pärast 21.00 ehk pärast lahkumisettekirjutuse tegemist, ei ole PPA-l ilmselgelt olnud võimalik isiku teavet kontrollida. Mistahes kontrollimata teabe esitamist enne kohtu poolt loa andmise otsustamist ei saa pidada piisavaks kaasaaitamiskohustuse täitmiseks. Sõltumata kaasaaiatamiskohustuse täitmisest esineb siiski ka põgenemisoht. 7. Kohus leiab, et kinnipidamine ei ole samuti perspektiivitu, kuivõrd Eestil on Moldovaga tagasivõtuleping. PPA kinnitas istungil, et senise praktika põhjal on Moldovasse isikute tagasisaatmine õnnestunud. Tagasisaatmise perspektiivi suurendavad ka asjaolud, et isiku pass on kehtiv, see võib olla Eestis olemas ja isik on kinnitanud passi saamisel valmidust tagasi minna. Kohtule ei nähtu muid isikust tulenevaid asjaolusid, mis muudaksid isiku kinnipidamise talle ohtlikuks või ebaproportsionaalseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus taotluse ja annab loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
lg-te 1 ja 11 kohaselt vabastatakse isik kinnipidamiskeskusest viivitamatult, kui isik on võimalik välja saata või kinnipidamise alus langeb ära. Seega tuleb taotlejal isik viivitamatult vabastada, kui on võimalik isik välja saata. Toimingud isiku passi kättesaamiseks tuleb teha viivitamata. Kohus rõhutab, et käesolev luba ei ole aluseks isiku kinnipidamiseks kriminaalmenetluse tagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.