Obsah (8)

§ 135§ 134§ 115§ 401§ 402§ 195§ 196§ 1027

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-36 Kohtuasi XX hagi D

) § 135 järgi saab hageja nõuda ka hinnavahe hüvitamist. Samas ei tulene hagiavaldusest, et hageja oleks laenulepingu üles öelnud. Järelikult ei oleks

§ 135eeldused täidetud. Menetluskulud jäävad Ts

MS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Hageja esitas määruskaebuse (täiendatud 17.02.2020), milles palus tühistada maakohtu määruse, teha uus määrus hagi menetlusse võtmise kohta ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seaduses ettenähtud ulatuses viivist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest. Hageja täitis laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostjal ei olnud õigust laenulepingut üles öelda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest, kuid muuta selles osas määruse põhjendusi. Ülejäänud osas tuleb määrus TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ning asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
3. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Ringkonnakohus täiendab selles osas määruse põhjendusi. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Hageja nõuab lepingust tuleneva kohustuse rikkumisest mittevaralist kahju.

§ 134

lg 1 järgi saab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral nõuda mittevaralist kahju üksnes erandjuhtudel, kui lepingust tulenev kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Hageja ei ole esile toonud selliseid väiteid ning asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused olid suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seda arvestades tuleb selles osas hagi menetlusse võtmisest keelduda.

1. Ülejäänud osas keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendusel, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2-20-36 Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja teiste nõuete rahuldamine välistatud ega nõuded õiguslikult võimatud.
2. Hageja palub tuvastada kostja poolt laenulepingu ülesütlemise kehtetuse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja asendustehingu tegemisest tekkinud kahju eest hüvitise. Hageja saaks nõuda kahjuhüvitist

§ 115

lg 1 ning § 135 järgi.

§ 135

lg 1 rakendamise täiendavaks eelduseks on lepingust taganemine.

§ 135

on kohaldatav ka kestvuslepingu ülesütlemise korral (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2013 otsus asjas nr 3-2-1-5-13, p 37). 8. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut saab täpsemalt kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks

§-de 401 ning 402 tähenduses.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidileping on kestvusleping

§ 195lg 3 tähenduses, mida saab üles öelda.

9. Arvestades hagiavalduses esitatud väiteid, ei ole välistatud, et poolte vahel sõlmitud krediidileping ei lõppenud kostja poolse ülesütlemisega, vaid hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Krediidilepingu normistik ei välista krediidisaaja õigust krediidilepingut erakorraliselt üles öelda. Kestvuslepinguid saab erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel (

§ 196

). Põhjus on mõjuv eelkõige siis, kui ülesütlevalt poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõpuni (

§ 196

lg 1).

§ 196lg 2 kohaselt võib mõjuv põhjus seisneda ka lepingu rikkumises.

Lepingu saab üles öelda ka enne rikkumist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.09.2014 määrus asjas nr 3-2-1-72-14, p 16). Hagiavalduses esitatud väidete alusel võis hagejal olla mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja esitas ülesütlemise teate, nõudis krediidi tagastamist ja keeldus maksegraafiku alusel tehtud tagasimaksete vastuvõtmisest. Samuti võis esineda oht, et kostja realiseerib hageja korteriomandile seatud hüpoteegi. Kostja käitumisest nähtus, et kostja ei soovinud täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohtu arvates ei pruugi hagejal mõjuvat põhjust välistada hageja võimalus keelduda krediidi tagastamisest ning oodata ära, kuni kostja realiseerib hüpoteegi ja seejärel kaitsta enda õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. 10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks lepingu üles öelnud. Lepingu ülesütlemine toimub

§ 195lg 1 kohaselt ülesütlemise avalduse tegemisega.

Lepingu ülesütlemine on õiguslikult olemuselt tahteavalduse tegemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 tähenduses. Tahteavaldus saab mh olla kaudne, s.t väljenduda teos (TsÜS § 68 lg 3). Krediidilepingu normistik ei näe lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ette krediidisaaja poolt ülesütlemise kohustuslikku vormi. Iseenesest ei ole välistatud, et hageja tegi kostjale tahteavalduse, millest saaks järeldada hageja tahet leping lõpetada. Mh võis see kaudselt väljenduda selles, kui hageja sõlmis uue laenulepingu, millega täideti hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad 2-20-36 kohustused või võeti need üle (vt konkludentse ülesütlemise osas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.12.2009 otsus asjas nr 3-2-1-143-09, p 14; 19.04.2006 otsus asjas nr 3-2-1-29-06, p 20).

1. Hageja poolt lepingu ülesütlemise ja nõude eelduseks on praegusel juhul see, et laenuleping ei lõppenud kostja 25.03.2019 ülesütlemise teate tegemisega. Kohtul tuleb asja sisulisel lahendamisel anda hinnang sellele, kas kostja poolse lepingust ülesütlemise eeldused olid täidetud.
2. Lisaks eelnevale tugineb hageja sellele, et kostja nõudis hagejalt alusetult tasumata intresse 211 eurot 51 senti ning viiviseid 1198 eurot 12 senti. Hageja ei too küll täpselt välja, kas hageja maksis selle raha kostjale ära. Kui maksis, siis saab hagejal olla kostja vastu alusetu rikastumise nõue

§ 1027ning § 1032 lg 1 järgi. 13. Ringkonnakohus jätab Ts

MS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise maakohtule. 14. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud)