§§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 120 lg 1 tunnustel.
lg 2 p 2 alusel kohustada X tasuma riigituludesse kindla summana 80 (kaheksakümmend) eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks 25.10.
Menetluskulud, so kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 255 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 33,60 eurot – jätta
Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 19267000510, milles alustati menetlust 21.06.2019 KarS § 120 lg 1 tunnustel selles, et X, olles, 13.05.2019 kella 10:00 ajal Pärnu linnas Suur-Sepa 16 asuva Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna kabinetis vehkis ärritunud ja vihases meeleolus temal käes oleva vihmavarjuga ning sõimas ebatsensuursete sõnadega X ning ähvardas teda põlema panemise ning tapmisega, milliste ähvarduste täideviimist oli X alust karta. X on 03.03.2020 kahtlustatavana üle kuulatud ning ta on selgitanud, et ta on selle teo toime pannud. Tema poolt antud ütluste kohaselt ei mõelnud ta X öeldut tõsiselt, vaid tahtis üksnes mõjutada, et ta teeks oma tööd. Kahtlustatav avaldas, et ta oli väga vihane ning ärritunud X peale, kes ajab tema rahaasju. Kahtlustatavale ei meeldi X, kuna tema hinnangul X ei tee üldse oma tööd, sest ta ei anna kahtlustatavale tema raha, on väga aeglane, venitab maksete ja asjade ajamisega öeldes, et kahtlustatav peab ootama, kui X on tema arved (telefon, üür, internet) maksnud, pärast mida annab ta kahtlustatavale temale ettenähtud raha. Kahtlustatava sõnul ütleb ta ärritunud olekus inetuid asju ega suuda end kontrollida ega oma käitumist pidurdada. Samas ei mõtle ta seda tõsiselt, mida ütleb, kättpidi X ta kallale läinud ei ole. Kahtlustatava ütluste kohaselt on tema eesmärk X oma sõnade ja käitumisega mõjutada, et X teeks oma tööd ning ei oleks temaga üleolev. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Kahtlustatava suhtes on küll 04.10.2019 lõpetatud
S § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Samuti on täidetud kriminaalasja nr 19267000591 lõpetamisel kahtlustatavale määratud kohustused.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtu poole tuleb pöörduda ka juhul, kui esinevad
Vastavalt
lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused:
alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud kogu ulatuses. Antud juhul on kahtlustatavale kriminaalmenetluse käigus määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis. Seoses ekspertiisi tegemisega on
Samuti on kahtlustatavale
lg 2 p 2 alusel määratud riigi õigusabi ning
lg 1 p 4 alusel on tekkinud seoses määratud kaitsjale tasu määramisega menetluskulu summas 33,60 eurot. Arvestades kahtlustatava varalist seisundit; asjaolu, et tegemist on eeskostetava isikuga, ning asjaolu, et menetluskulud on tekkinud seoses kahtlustatavale tema psüühilise seisundi tõttu määratud ekspertiisi määramisega ning asjaoluga, et kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest oli kohustuslik kahtlustatava psüühilise puude tõttu, taotleb abiprokurör eeluurimiskohtunikult
Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
alusel, määrates kohustuseks tasuda riigituludesse rahalise kohustusena 80 eurot ning jätta menetluskuludest – kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 255 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 33,60 eurot –
Juhindudes
lg 1, prokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 19267000510 kriminaalmenetlus
Kohustada X’it (ik: X):
Maakohtu seisukoht Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt
alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole Xi käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. X on 03.03.2020 kahtlustatavana üle kuulatud ning ta on selgitanud, et ta on selle teo toime pannud. Tema poolt antud ütluste kohaselt ei mõelnud ta X öeldut tõsiselt, vaid tahtis X üksnes mõjutada, et ta teeks oma tööd. Kahtlustatav avaldas, et ta oli väga vihane ning ärritunud X peale, kes ajab tema rahaasju. Kahtlustatava sõnul ütleb ta ärritunud olekus inetuid asju ega suuda end kontrollida ega 3
S § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Samuti on täidetud kriminaalasja nr 19267000591 lõpetamisel kahtlustatavale määratud kohustused. Kõike eelnevat arvestades, leiab kohus, et Xi süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. X ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegusid ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X on teinud toimepandust piisavaid järeldusi. X on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X on isik, kelle teovõime on täielikult piiratud ning tema eestkostjaks on Pärnu Linnavalitsus. Xil esineb kriminaalmenetluse käigus teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kohaselt XXX. XXX. Tulenevalt Xi eelkirjeldatud tervislikust seisundist ei ole põhjendatud talle kohustusena üldkasuliku töö määramine. X ei suuda iseseisvalt enda igapäevast elu korraldada, seega ei ole ta ilmselt võimeline täitma distsipliini nõudvat üldkasuliku töö tegemise kohustust. Samuti oleks talle liialt koormav summa 250 euro tasumine riigituludesse arvestades, et tema ainsaks sissetulekuks on riigilt saadav puudest tulenev toetus. Seega nõustub kohus prokuratuuriga, et põhjendatud on Xi suhtes kriminaalmenetluse
alusel lõpetamine, määrates kohustuseks tasuda riigituludesse rahalise kohustusena 80 eurot ning jätta menetluskulud – kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 255 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 33,60 eurot –
Kui X ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.