RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 12

lg 41 alusel menetlusosaliste ja teiste istungisaalis viibijate kohustamine asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmiseks Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määrus A-M. N-i esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs, määruskaebus Prokuratuur, esindajad Riigiprokuratuuri riigiprokurörid Laura Aiaots ja Denis Tšasovskih
3. aprill 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a määrus ja saata A-M. N-i esindaja vandeadvokaat Oliver Nääsi määruskaebus Harju Maakohtu
7. juuni
8. a määruse peale sisuliseks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
9. Määruskaebus rahuldada.
10. Mõista Eesti Vabariigilt A-M. N-i kasuks välja 536 eurot 90 senti valitud esindajale määruskaebemenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Harju Maakohtu
12. juuni
13. a määrusega kohustati Allan Kiili, Ain Kaljuranna, Toivo Prommi ja veel üheksa isiku süüdistust puudutavas kriminaalasjas menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid hoidma õigusemõistmise huvide kaitseks saladuses isikuliste tõendiallikate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Ühtlasi hoiatas kohus, et saladuse hoidmise kohustuse rikkumine on karistatav karistusseadustiku (KarS) § 3315 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Teiste isikute hulgas hoiatas kohus istungil viibinud X-i ajakirjanikku A-M. N-i.
14. Kaebemenetluse varasema käigu ja menetluse asjaolude kohta vaata lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. detsembri
16. a määruse nr 1-17-9149/400 p-dest 1–
17. Selle määrusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
18. juuli
19. a määruse, millega jäeti A-M. N-i esindaja kaebus kohtuistungi kajastamise piirangu peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 326 lg 3 alusel. 1-17-9149

1. Kaebuse uuel arutamisel jättis Tallinna Ringkonnakohus
2. jaanuari
3. a määrusega A-M. N-i esindaja määruskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kohus leidis, et Harju Maakohtu
4. juuni
5. a määrusega ei piiratud A-M. N-i õigusi ega seaduslikke huve, sh tema sõnaja ajakirjandusvabadust. Määrusega kohustati menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid õigusemõistmise huvides saladuses hoidma vaid isikuliste tõendiallikate ütluste sisu. Kohtumenetluse kajastamist määrus ei keelanud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A-M. N-i esindaja, kes taotleb määruse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Esindaja põhjendused on lühidalt järgmised. 4.
7. Riigikohus andis
8. detsembri
9. a määruses ringkonnakohtule juhised asja sisuliseks läbivaatamiseks, millest saab järeldada, et kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid ei esinenud.

§ 364

kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohus on neid seisukohti eiranud. Kuigi praegu vaidlusaluses määruses leidis ringkonnakohus, et isikul puudus kaebeõigus, asus kohus sellele vaatamata hindama kaebaja õiguste piiramise vajalikkust, jaatades sellega sisuliselt kaebaja õiguste piiramist. 4.

1. Ajakirjanikule isikuliste tõendiallikate ütluste sisu saladuses hoidmise kohustuse kohaldamisega piirati tema õigust avalikustada informatsiooni, mille levitamine on PS § 45 rakendusalas. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et tema ega riigi kohtute pädevuses ei ole otsustada, millisel viisil ja mis vormis peavad ajakirjanikud informatsiooni avalikkusele edastama, mistõttu on teatud viisil informatsiooni avaldamise keelamine käsitatav Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 lõike 1 mõttes riivena. See aga ei tähenda, et selline riive ei või olla õiguspärane. (Vt EIK
2. jaanuari
3. a otsus New Verlags GmbH & Co.KG vs. Austria, p-d 37–40.) Asjaolu, et ajakirjanikul on õigus mingisugust muud informatsiooni kajastada, ei tähenda, et keeluga ei riivataks tema sõna- ja ajakirjandusvabadust. 4.
4. Kaebajale pandud kohustuse rikkumine tähendaks KarS § 3315 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist. Selle kuriteokoosseisu mõttes ei ole oluline, kas saladuses hoidmise kohustust kohaldati õiguspäraselt või mitte. Seega juhul, kui isik ei vaidlusta saladuses hoidmiseks kohustamise määrust määruskaebemenetluses, ei pruugi tal hilisemas kriminaalmenetluses olla võimalik määruse õigusvastasusele tugineda. Samas ei oleks põhjendatud ka käsitlus, kus isiku ainus võimalus saladuses hoidmiseks kohustamise määruse vaidlustamiseks avaneks kriminaalmenetluses.
5. Prokuratuur esitas määruskaebusele vastuse, milles leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Riigikohtu
6. detsembri
7. a määrusest ei tulenenud juhist kaebeõiguse jaatamiseks. A-M. N. ei kuulu üldmenetluses arutatava kohtuasja menetlusosaliste ringi. Samas on kohtumenetluse avalikkuse põhimõte seatud teenima eelkõige menetlusse kaasatud isikute huve. Seega ei ole kohtuistungi kajastamise piirang menetlusvälise isiku jaoks subjektiivse kohtukaebeõiguse tekkimise alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. detsembri
10. a määrusega lahendati küsimus sellest, kas ringkonnakohtul oli alust jätta kaebus selle ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata. Seejuures jaatas asja lahendanud ringkonnakohtu koosseis A-M. N-i kaebeõigust ning seda seisukohta ei seadnud määruskaebemenetluses ka keegi kahtluse alla. Tühistades ringkonnakohtu määruse ja 2

§ 384

lg 1 järgi on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. A-M. N. ei ole kriminaalasjas kohtumenetluse pooleks. Seega tuleb tema kaebeõiguse üle otsustamiseks hinnata, kas maakohtu määrusega piirati tema õigusi või seaduslikke huve.

1. Esindaja hinnangul riivab maakohtu määrus A-M. N-i sõna- ja ajakirjandusvabadust. PS § 45 lg 1 lause 1 sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Selle õiguse kaitseala hõlmab ka ajakirjanikule kuuluvat ajakirjanduslikku väljendusvabadust. Väljendusvabadus ei ole aga absoluutne. Seda õigust lubavad PS § 45 lg 1 laused 2 ja 3 seadusega piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks, samuti riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
2. Praegusel juhul ei tulene saladuses hoidmise kohustus vahetult seadusest. Aluse väljendusvabaduse riivamiseks annab küll

§ 12

lg 41, kuid konkreetse piirangu kehtestas kaalutlusõigust teostades kohus oma määrusega. 10. Maakohus kohustas menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid hoidma õigusemõistmise huvide kaitseks saladuses isikuliste tõendiallikate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Vaidlust ei ole selles, et A-M. N. viibis määruse kuulutamise ajal istungisaalis ja teiste hulgas hoiatati ka teda keelu rikkumisele järgneda võiva kriminaalvastutusega. Ilma maakohtu määruseta polnuks AM. N-il takistusi avalikul kohtuistungil kuuldud ütluste koheseks avaldamiseks. Kuna kohus keelas selle ära, siis muutus ajakirjaniku võimalus istungi kajastamiseks kitsamaks. Järelikult ei saa väita, et maakohtu määrusega ei piiratud A-M. N-i õigusi või seaduslikke huve. Tähelepanu väärib seegi, et ehkki ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õigusi ei piiratud, siis määruse põhjendustes käsitleb kohus pigem piirangu kehtestamise proportsionaalsust kui küsimust, kas sellega riivati ajakirjaniku õigusi või seaduslikke huve. Loobudes alusetult maakohtu määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisest, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määruse ja saadab A-M. N-i esindaja määruskaebuse Harju Maakohtu
3. juuni
4. a määruse peale sisuliseks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5. A-M. N-i esindaja O. Nääs esitas Riigikohtule taotluse hüvitada A-M. N-ile seoses Riigikohtu menetlusega valitud esindajale makstud tasu 816,06 eurot (sh käibemaks 136,01 eurot). Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kulutasid esindaja ja teda abistanud jurist määruskaebuse koostamisele kokku 7 tundi ja 36 minutit.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegium hindab esindaja tunnitasu (89,48 eurot, millele lisandub käibemaks) mõistlikuks. Tehtud toimingud on olnud vajalikud, kuid põhjendatuks ei saa pidada kaebuse koostamisele kulunud aega. Määruskaebus käsitleb vaid üht õiguslikku probleemi. Kaebuse mahtu ja selles esitatud argumente 3

§ 187lg 1 alusel Eesti Vabariigilt A-M.

N-i kasuks välja 536,90 eurot (sh käibemaks) määruskaebemenetluses makstud esindajatasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 4