§-le
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 28.02.2017.a määrusega kuulutati välja võlgniku M. M.’e pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Andres Tootsman. Võlgniku M. M.’e pankrotihaldur esitas 02.12.2018.a kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 11.12.2018.a määrusega, mis jõustus 05.02.2019. Pankrotihaldur on 09.04.2020 esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Ainus vara, mida sai arvata pankrotivarasse, oli 1 000 eurot, mis laekus OÜ X osa müügist avalikul enampakkumisel. Võlgniku osaühingud X OÜ (registrikood xxx) ja X OÜ (registrikood xxx) olid väärtusetud, sest on mittetegutsevad ja maksuvõlgadega ning nurjusid nende osaluste müügiks 20.05.2017 väljakuulutatud enampakkumised alghinnaga 100 eurot. Pankrotimenetluse kulud
alusel: 756 eurot ajutise halduri tasu; 2244 eurot (halduritasu 200 ja halduri bürookulud 2 044). Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku M. M.’e (pankrotis) pankrotimenetluses: Võlausaldaja X Aktsiaselts AS X X A/S V. K. X OÜ Kokku Tunnustatud nõude summa (eurodes) 6 850 35 000 96 424,21 10 370,58 130 420 279 064,79 Võlgnik teatas vastuseks halduri korduvatele päringutele, et perioodil 20.08.2017 - 20.08.2018 oli kogu tema sissetulek 4 500 eurot st 375 eurot kuus. Ning 03.03.2020 teatas võlgnik, et alates 20.08.2018 oli kogu tema sissetulek vaid 5 400 eurot ja et hetkel on töötu. Seega puudub võlgnikul piisav sissetulek, mida saaks arvata pankrotivarasse - TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida sissetulekut, mis jääb alla kuupalga alammäära. Esitatud sai hagi võlgniku endise abikaasa (S. M.) vastu müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks, kus haldurit esindas advokaat Eve Selberg ja kohtuvaidluse kõik kulud kandis võlausaldaja V. K.. Kohtuvaidlus lõppes 23.03.2020 kompromissiga. Kuriteoteadet esitatud ei ole. Ei ole teada tagasinõudmise ega tagasivõitmise võimalusi ega ühtki muud võimalikku pankrotivara tekkimise allikat. Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas kirjavahetust võlgnikuga ja võlausaldajatega, sh suhtles korduvalt võlgniku eksabikaasaga, püüdis saada selgust võlgnikule kuuluvate äriühingute majanduslikust olukorrast ja korraldas nende äriühingute osade 2 enampakkumised, avaldas nõuetekohased teadaanded Ametlikes Teadaannetes, korraldas tagasivõitmishagi esitamise, koostas jaotusettepaneku ja lõpparuande jne. Maksejõuetuse põhjuseks olid võlgniku valed äriotsused ning suutmatus korraldada enda ja oma äriühingute majandustegevust tulemuslikult. Võlgnik on esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, kuid pole esitanud usaldusisiku kandidaati ja üldkoosolek ei ole usaldusisiku kandidatuuri arutanud. Võlausaldajad ei toeta võlgniku kohustustest vabastamise menetluste algatamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.04.2020.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku M. M.’e (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot tähtajaga 27. aprill 2020.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. M. M. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andres Tootsman võlgniku M. M.’e (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 200 eurot ning kinnitada kulutused summas 2 046 eurot. Halduritasu ja kulutused on heaks kiitnud võlausaldajate 12.12.2018 üldkoosolek. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Andres Tootsman töötasuks 200 eurot ning kinnitab kulutused summas 2 046 eurot. 3
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. M. M. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Halduri selgituste kohaselt ei ole võlausaldajad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise poolt. Samas,
lgs 2 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku M. M.’e (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.