← Eesti

2-19-6283/18

Obsah (12)§ 158§ 146§ 169§ 171§ 172§ 65§ 168§ 165§ 66§ 23§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2020. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-6283 Kohtuasi N B pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotimenetlus

§ 158

lg 1 kohtule, et N B pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks. Haldur tegi

§ 158lg 4 alusel ettepaneku lõpetada N B pankrotimenetlus raugemise tõttu.

3. Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt: 3.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol null eurot. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 3.2 Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluse välja maksmata kulude suurus (halduri tasu ja kulud)

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150 alusel on kokku 714 eurot.

§ 146lg 1 p 1 tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid Massikohustusi

§ 146lg 1 p 3 alusel ei ole.

3.3 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3.4 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 3.5 Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pensioniregistri andmetel võlgnikul pensionikontot ei ole. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. 3.6 Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. 3.7 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. 3

(7)I ja III järgu nõuded puuduvad. II järk: Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) AS xxx Välja maksmata nõude suurus EUR 250 218,94 878,28 Järk Jaotis % II II 99,65 0,35 Kokku välja maksmata II järgu nõudeid 251 097,22 eurot 3.8 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. 3.9 Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused - ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 476,40 eurot, on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest; - pankrotihalduri tasu on 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot, lisandub käibemaks 95 (üheksakümmend viis) eurot - kokku 570 (viissada seitsekümmend) eurot; - pankrotihalduri ülesannete täitmiseks kantud kulud 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sh käibemaks. 3.10 Maksejõuetuse põhjus Pankrotihaldur on seisukohal, et N Ble kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku peamine alalise maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige asjaolu, et võlgnik on oma tegevusega (kriminaalasjas eelduslikult nr 1-15-6752, sõlminud kokkulepe, millest johtuvalt tekkisid kohustused riigi ees) loonud maksejõuetuse olukorra ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult juba 2017. aasta. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. 3.11 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt

§ 169

. Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. 4

(7)

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 3.12 Haldur taotleb pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamist Vastavalt taotlusele on pankrotihalduril kokku kulunud töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 5 tundi ning tasu suuruseks 475 eurot (5 x 95), millele lisandub käibemaks 95 eurot. Pankrotikulud perioodi eest 09.09.2019. a kuni 09.03.2020. a moodustavad 144 eurot (6 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ). Pankrotihaldur taotleb N B nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks kokku summas 714 eurot, s.h käibemaks (

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2) järgmiselt: menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur ka arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. 3.13 Pankrotihaldur taotleb: - lõpetada N B pankrotimenetlus raugemise tõttu kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; - vabastada pankrotihaldur Hillar Villers N B pankrotihalduri kohustustest; - mitte määrata N B kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada N Bt täitma ise usaldusisiku kohustusi KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
  2. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
  3. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks.
  4. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

  1. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud II järgus kokku nõudeid 251 097,22 eurot.
  2. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et N B maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
  3. Tunnustatud nõuded on viidatud ulatuses jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 5

(7)11.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus N B pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 12.

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri.

Kohus vabastab Hillar Villersi N B pankrotihalduri kohustustest. 13.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. 14.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 15.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

  1. Kuivõrd N B pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur N B nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Haldur palub määrata lõplikluks tasuks 714 eurot, s.h käibemaks ja välja mõista see võlgnikult Jewelex Advokaadibüroo OÜ kasuks: - halduri tasu summas 475,00 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi (TsMS § 182 lg 3) ja mõista see välja riigi vahenditest. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi arvestusega 95 eurot tunnis. Tasu on kokku seega 475 eurot, millele lisandub käibemaks 95 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on põhjendatud.
  2. N B on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. 18.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 19. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

20. Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

  1. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas.
  2. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 6

(7)
  1. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku N Bt täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses.
  2. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab N Bt usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.