Obsah (4)

§ 84§ 94§ 82§ 96

2-19-6074 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 17. aprill 2020 Tsiviilasja number 2-19-6074 Tsiviilasi S K hagi J V vastu isaduse tuvastami

) § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Hageja nõudeks on kostja suhtes isaduse tuvastamine ja elatise väljamõistmine. 12.

§ 84kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud.

Lapse eostanud meheks loetakse sama paragrahvi punkt 3 kohaselt ka mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. 13.

§ 94

lg 1 alusel tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. 14. Kohus on 21.06.2019 kohtumäärusega määranud S K’i J V’est põlvnemise tuvastamiseks DNAekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on teostanud hageja, hageja seadusliku esindaja ja kostja DNA võrdlusproovid, 14.04.2020 ekspertiisiaktis nr 19E-GE0786 on ekspert asunud seisukohale, et J V ei saa olla S K`i bioloogiline isa. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid, mis tõsikindlalt lükkaksid ümber ekspertiisiakti nr xxxx, seega leiab kohus, et tuginedes tsiviilasjas teostatud DNA analüüsi ekspertiisiaktile, ei põlvne hageja kostjast, mistõttu tuleb hagi isaduse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata. 15.

§ 82

alusel vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 96kohaselt on alaealise ülalpidamiseks kohustatud isikud tema vanemad.

Kuivõrd käesoleva otsuse eelmises punktis on tuvastatud, et hageja ei põlvne kostjast, siis kostja ei ole hageja vanem. Sellepärast puudub seaduslik alus kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi ka elatise väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS§ 164 alusel kannab hagilises abielu ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
2. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. K K on hageja eest tasunud 05.07.2019 kohtu deposiitarvele DNA ekspertiisi kulude katteks 171 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud poolte endi kanda, s.o hageja kanda jäävad ka menetluskulud summas 171 eurot (DNA ekspertiisi kulud). Kohus kannab hageja eest tasutud ekspertiisikulud 171 eurot riigituludesse.
3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3