Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 105

2-19-126024 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-126024 Tsiviilasi T

§ 101lg-s 1 sätestatud määras kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXXX).

Selguse huvides peab hageja siinkohal vajalikuks märkida, et miinimummääras elatise nõude esitab hageja üksnes menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Reaalsuses on hageja igakuised kulud oluliselt suuremad kui kahekordne miinimumelatis. Kostja vastuväited

1. Ebaõige on hageja seisukoht sellest, et vanemate abielulised suhted lõppesid 2015 ning vanemate kooselu lõppemise järgselt on hageja elanud oma emaga ning olnud täielikult ema ülalpidamisel. Tegelikkuses lõppesid vanemate abielulised suhted 2014.a, mil laste ema lahkus perekonna juurest ja mõlemad lapsed jäid kostja kasvatada. Alles 2016.a kevadel asus hageja elama enda ema juurde. Kostjal on Eesti Töötukassa poolt tuvastatud osaline töövõime kestusega XXXXXX. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetuleku suuruseks on 662 eurot. Lisaks saab kostja Eesti Töötukassalt osalise töövõime tõttu igakuist toetust keskmiselt 239 eurot. Kostja elab eramajas ja tasub igakuiselt elektri tarbimise eest keskmiselt 37,64 eurot kuus, prügiveo 4 2-19-126024 eest keskmiselt 5,74 eurot kuus, sideteenuste kasutamise eest tasub 62,09 (22,98+39,11) eurot kuus, kindlustusmakseid tasub kostja keskmiselt 22,34 eurot kuus, vee tarbimise eest tasub kostja igas kuus keskmiselt 23,62 eurot kuus, elamu küttepuudele kulub keskmiselt 30 eurot kuus, igakuine keskmine laenukohustus on kostjal 256,47 eurot (187,55+68,92), toidule kulub kostjal igas kuus 200 eurot, riietele, jalanõudele keskmiselt 75 eurot kuus, ravikuludeks kulub igas kuus keskmiselt 25 eurot kuus, transpordi kulu on keskmiselt 150 eurot kuus. Seega kulub kostjal igakuiselt enda vajaduste rahuldamiseks kokku vähemalt 887,90 eurot. Juhul, kui kostja peaks tasuma elatist hagejale summas 270 eurot, jääks tal tema sissetulekut arvestades enda vajaduste rahuldamiseks ja kohustuste täitmiseks üksnes 631 eurot, millest ei piisa isegi kõigi kohustuste täitmiseks. Eksitav on hageja seisukoht sellest, et kostja sissetulekute hulka tuleb arvestada ka tööandjalt saadavad päevarahad. Tööandjalt saadavaid päevarahasid kasutab kostja otseselt välislähetuses tekkinud toitlustus- ja majutuskulude kandmiseks. Lisaks tekib välislähetustel olles kostjal kulutused kütuse tankimise näol, mis tööandja hiljem enda otsusega hüvitab ja kannab kostja kontole. Seega on ebaõige hageja seisukoht sellest, et kostja saab päevarahasid, mis tuleb lugeda kostja sissetulekute hulka. Kostjal puudub likviidne vara, mida oleks võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks realiseerida. Kostja ja hageja kaasomandis on kinnistu asukohaga XXXXXXXXXXX. Kuigi kinnistu on kostja ja hageja kaasomandis tegutseb seal X OÜ, mille juhatuse liikmeks oli varasemalt hageja seaduslik esindaja, alates 05.11.2019 vanemate täiskasvanud tütar XXXXX. Kostjale teadaolevalt üürib ka hageja seaduslik esindaja booking.com vahendusel välja kinnistul asuvat alaealise lapse kaasomandis olevat eramut, teenides alaealisele lapsele kuuluvalt varalt tulu. Kostja, kui kinnistu üks kaasomanikke ei ole andnud nõusolekut vastavateks tegevusteks. Lisaks kuulub kostjale kaasomandis olev XXXXXXXXXXXXX, mida kostja kasutab enda elukohana. Kostja omandis on sõiduauto XXXXXXXX esmase registreerimise aasta 2000, mida kostja ise kasutab harva, kuna see on peamiselt sõidukõlbmatu. Lisaks on kostja omandis sõiduauto XXXXXXXXXX esmase registreerimise aastaga 2010, mida kostja kasutab igapäevaselt muuhulgas ka hageja transportimiseks. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on võimeline osalema alaealise lapse ülalpidamisel kahjustamata enese tavalist ülalpidamist palub kostja kohtul arvestada asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja saab sotsiaaltoetusi riigilt lapse ülalpidamiseks. Lisaks annab kostja hagejale ülalpidamist ka vahetult. Hageja viibib kostja juures kaks päeva nädala lõppudel (ilma ööbimiseta, kuid hageja on kostjaga koos kokku 8-l päeval kuus, iga kord vähemalt 4-5 tundi). Ka mitme tunnistel kohtumistel tekivad lapsel eluasemekulud. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et otseselt on kostja hageja toidukuluks viimase aasta jooksul tasunud kokku 94,90 eurot, millest ühe kuu keskmine toidukulu on 7,90 eurot (94,90/12). Kuivõrd hageja viibib kostja juures 8 päeva kuus, mil ta ka kostja juures sööb, siis on täiendav toidukulu hagejale igas kuus 48 eurot (6 eurot päevas x 8 päeva). Kokku kulub kostjal hageja toidukuluks keskmiselt igas kuus 55,90 eurot. Kostja eluasemekulu kokku on 97 eurot kuus, millest ühe päeva keskmine kulu 3,23 eurot (97/30). Ühe perekonna liikme ühe päeva eluasemekulu on seega 1,07 eurot (3,23/3), millest hagejale kulub 8,62 eurot kuus (1,07 x 8 päeva). Kostja on tasunud hageja ravikulusid 10 kuu jooksul kokku 52,33 eurot, millest ühe kuu keskmine kulu on 5,23 eurot (52,33/10 kuud). Lisaks on kostja igal aastal ka soetanud hagejale koolitarbeid, mille kohta kahjuks tõendeid säilinud ei ole. Säilinud on üksnes lapsele ostetud kohver märtsis 2019 summas 39,
2. Kostja hinnangul kulub tal hageja koolitarvetele igas kuus keskmiselt 10 eurot kuus. Kostja on soetanud ka hagejale riideid kokku summas 62,34 eurot aastas, mis teeb ühe kuu kuluks 5,19 eurot. Kostja on hagejaga käinud igal aastal võimaluse korral vähemalt kahel korral ka erinevates Spa-des. Arvestades Spa pileti hinnaks 20 eurot, aasta kulu on seega 40 eurot ja igakuine kulu Spa-le on seega 3,33 eurot. Ka on kostja lapsega viibinud iga aastasel puhkusel vastavalt enda võimalustele. 2019.a viibis kostja koos lapsega 11-
3. juuli puhkusel Lõuna-Eestis. Sama asjaolu kinnitab kostja pangakonto väljavõte, kust nähtub, et 11 ja 14.07.2019 on kostja ostnud lapsele Viljandist ja Pärnust riideid. 5 2-19-126024 Kütuse kulu on arvestatud selliselt, et isa käib lapsel järgi ja viib tagasi teise vanema juurde kahel päeval nädalas. Lapse toomisele ja viimisele sõidab isa kahel päeval edasi tagasi kokku 8 korda. Vahemaa XXXXXXXXXXX on 10 km, seega ühes nädalas läbib kostja 80 km selleks, et lapsega kohtuda. Kuus läbib isa 320 km. Arvestades kütte keskmiseks hinnaks 1,3 eurot ning sõiduk tarbib kütet 7,4 l/100 km, on ühe kuu küttekulu 30,78 eurot (320 km/100x7,4x1,3), millest hageja osa on 15,39 eurot (30,78/2). Lisaks käib hageja vähemalt kuuel korral aastas Tallinnas ravil XXXXXXXXXXXXX. Vanemad on jaganud sõidud Tallinna selliselt, et kolmel korral aastas käib lapsega Tallinnas ravil lapse ema, kolmel korral aga kostja. Lapse toomisele ja viimisele Tallinna sõidab isa kolmel päeval aastas edasi tagasi kokku 6 korda. Vahemaa XXXXXXXXXXXX vahel on 224 km, seega ühes aastas läbib kostja 1344 km selleks, et last viia ravile. Kuus läbib isa 112 km. Arvestades kütte keskmiseks hinnaks 1,3 eurot ning sõiduk tarbib kütet 7,4 l/100 km, on ühe kuu küttekulu 10,77 eurot (112 km/100x7,4x1,3), millest hageja osa on 5,38 eurot (10,77/2). Seega kulub kostjal hageja transportimiseks ühes kuus 20,77 eurot. Seega osaleb kostja vahetult hageja ülalpidamisel ühes kuus vähemalt 109,04 euro ulatuses ning hagiavalduses esitatud vastupidine väide ei vasta tõele. Siinkohal märgib kostja, et tegelikkuses osaleb ta lapse ülalpidamisel veel suuremas summas, kuid kahjuks ei ole tal säilinud kõiki kuludokumente. Kuivõrd käesoleval aastal on kostja lisaks kümne kuuga tasunud hageja kontole elatist kokku 1040 eurot, mis teeb ühe kuu keskmise makse suuruseks 104 eurot ja alates makskäsu saamisest on kostja tasunud ja tasub ka edaspidi lapse ülalpidamiseks 170 eurot kuus, siis osaleb kostja lapse ülalpidamisel hagiavalduses nõutud summas ja elatist ei tule kostjalt välja mõista. Lisaks on kostja aasta jooksul tasunud lapse kasutuses oleva mobiiltelefoni arveid kokku summas 132,36 eurot, millest ühe kuu keskmiseks tasu suuruseks on 11,03 eurot. Põhjendamatu on ka hageja etteheide kostjale sellest, et kostja transpordikulu on ülepaisutatud. Kostja ei transpordi enda sõidukiga üksnes hagejat, vaid transpordivahend on vajalik ka kostjale endale, kuivõrd kostja ei ela Kuressaares, kuid igapäevaselt on tal vajalik XXXviibida. Ainuüksi hageja transportimiseks kulub kostjal igas kuus üle 40 euro. Hageja teise auto puhul on tegemist 20 aastat vana autoga ja asuda seisukohale, et see ei vaja sõidukorras olekuks remonti, on eluliselt ebausutav. Seega ei ole kostja transpordikulu 150 eurot kuus mingilgi määral ülepaisutatud. Kostja esitatud tõendist nähtub, et 19.02.2019.a on kostja pangakontolt maha läinud 18.02.2019 XXXXXXXXX OÜ-le tasutud summa. Kostja kõnede eristuses nähtub, et 18.02.2019 on kostja kasutanud tasulist parkimisteenust, mida Kuressaares ei osutata. Tasulist parkimisteenust kasutas kostja ka 24.05.2019 ja 09.07.2019, mil viibis hagejaga taas XXXXXXXXXX OÜ-s hambaravil. Kostja esitatud tõendist nähtub, et 09.07.2019.a on kostja Tallinnast Ülemiste keskusest soetanud lapsele riided. Käesolevale vastusele lisatud fotodelt, mis on tehtud 09.07.2019 nähtub, et kostja viibis 09.07.2019.a Tallinnas lapsega koos. Hageja seisukoht sellest, et hageja ema ei ole andnud nõusolekut tasuda elatist lapse kontole ega sel viisil elatise tasumist ka hiljem heaks kiitnud, on kostja jaoks äärmiselt üllatav. Hageja seaduslik esindaja käitub pahatahtlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt. Vanemate vahel oli alateis 2016 aasta kevadest kokkulepe, et elatis tasutakse alaealise lapse kontole, kostja on vastavalt kokkuleppele ka märkinud maksekorralduse selgituseks elatisraha ja lapse ema on taolised maksed enda käitumisega heaks kiitnud. Ka esitatud maksekäsu avalduses on hageja seaduslik esindaja ise palunud elatise tasumist alaealise lapse kontole. Kohtule advokaadi vahendusel esitatud hagiavalduses aga hageja seaduslik esindaja juba eitab vastava kokkuleppe olemasolu. Kostja märgib täiendavalt, et hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on enda ema pangakontole teinud ülekandeid, tasunud nii enda ravikulusid, soetanud riietusesemeid, ilutooteid, koolitarbeid. Seega on hageja enda igakuised vajadusi rahuldanud tema kontole kostja poolt laekunud elatise maksete arvelt ja tegemist ei ole taskurahaga. Tähelepanuta ei saa jätta, et hageja on peagi 15 aastane noor neiu, kes suudab oma igapäevaseid vajadusi rahuldada ilma seadusliku esindajata osaliselt ka tema kontole laekuvate elatise maksete arvelt. Hageja heidab kostjale ette, et kostja kohuseks vanemana on leida enda ja oma alaealise lapse 6 2-19-126024 kohaseks ülalpidamiseks uus või täiendav sissetulek, samas aga jätab tähelepanuta, et kostjal on tuvastatud osaline töövõimekaotus, mistõttu kostjal on takistatud uue või täiendava sissetuleku hankimine. Kostja tahab enda lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel osaleda ning on seda seni teinud enda majandusliku võimekuse piires, samas on hageja ema teinud kostjale kõikvõimalikke takistusi selles, et kostja enda lapse kasvatamisel igakülgselt osaleda ei saaks ning ei saaks lapsele anda ka ülalpidamist vahetult. Kostja leiab, et hageja ülalpidamise ja kasvatamise igakuised kulutused on hageja poolt ülepaisutatutud ja osaliselt tõendamata. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et eluaseme soetamiseks oleks võetud laenu, siis ei saa käesoleval juhul lapse vajaduste hulka arvata kasutuseeliseid. Samuti oleksid hageja vajadused igakülgselt rahuldatud ka oluliselt väiksema ruutmeetrite ja tubade arvuga elumajas. 3-e liikmeline perekond ei vaja igapäeva vajaduste rahuldamiseks niivõrd suurt elamispinda, mistõttu ka isegi juhul, kui saaks hageja vajaduste hulka kasutuseelise lugeda, ei saa see olla 333,33 eurot kuus. Kostja ei vaidlusta hageja sidekulusid ja kulutusi toidule, küll aga leiab kostja, et kulutused toidulisanditele, sh kehahooldustoodetele on tõendamata. Kostja leiab, et mõistlik kulu toidulisanditele on 50 eurot kuus ning kehahooldustoodetele ja kosmeetikale 20 eurot kuus. Hageja ei ole menetluse kestel esitanud mitte ühtegi tõendit sellest, et XXXXXXXXX toidulisandid oleksid hagejale vajalik kulu ja neid on soovitanud tarvitada ka hageja raviarstid või raviarstide poolt oleks toidulisandite tarvitamine hageja puhul heaks kiidetud. Seetõttu leiab kostja, et tegemist ei ole vajaliku kuluga ja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et tegemist on lapse vajadustega seonduva kuluga. Isegi kui toidulisandite tarvitamine oleks vajalik, on võimalik hageja immuunsüsteemi ja tervist turgutada ka oluliselt odavamate vitamiinidega. Kostja leiab, et ka kulutused ravimitele on ülepaisutatud ja tõendamata. Hagejale mõeldud ravimid on retseptiravimid ning osa ravimi maksumusest hüvitab haigekassa. Hageja patsiendiportaalist nähtub, et hageja seaduslik esindaja on 2019.a aasta jooksul tasunud hagejale ravimite soetamiseks kokku 113,17 eurot, mistõttu mõistlik ravikulu on 10 eurot kuus. Kostjale teadaolevalt käib laps tasuta füsioterapeudi juures koolis. Kostja hinnangul on kooliga seotud kulude mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus ja vaba aja kulude mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Samuti ei saa nõustuda hageja väitega sellest, et hageja seaduslik esindaja annab hagejale taskuraha 100 eurot kuus. Selle väite tõendamiseks on hageja esitanud ema konto väljavõtte, millest nähtub üksnes, et peale hagi esitamist, peamiselt detsembris 2019, on hageja ema teinud tütre kontole mitmeid kordi ülekandeid. Hagiavaldusele lisatud hageja pangakonto väljavõttest perioodil 05.09.2018-29.10.2019.a nähtub, et hageja seaduslik esindaja on keskmiselt teinud hageja kontole sisse makseid ca 50 eurot kuus, kusjuures näiteks 17.03.2019 on hageja kontolt tasutud hageja ema kontole 370 eurot. Kostja märgib siinkohal, et ta ei vaidlusta hageja kulusid juuksurile, riietele, transpordikulu, eraõpetajale tehtavaid kulutusi ja reisikulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et lapse vajadused ühes kuus on tegelikkuses kokku 685,28 eurot. Kuivõrd osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega summas 221,09 eurot, jääb hageja igakuise keskmise kulu suuruseks 464,19 eurot. Kuivõrd kostja tasub igas kuus vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks 170 eurot, kostja annab hagejale vahetult ülalpidamist ühes kuus vähemalt 109 euro ulatuses, on hageja vajadused kostja poolt kaetud ja elatist hageja ülalpidamiseks ei tule välja mõista. Hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks vähemalt 1518,47 eurot igas kuus ja hageja seadusliku esindaja varaline võimekus last üleval pidada on oluliselt parem kui kostjal. Kostja ei ole võimeline tasuma alaealise lapse välisreiside eest, kus ta viibib koos enda ema ja tema elukaaslasega, küll aga pakub kostja alaealisele lapsele võimalusel väljasõite Eesti Vabariigi piires. Lisaks teenib hageja seaduslik esindaja lisasissetulekuid XXXX toodete müügist. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et esitatud hagi tuleb rahuldamata jätta. Elatise väljamõistmisel jääks kostja äärmiselt halba majanduslikku seisu. Kostjal puudub varaline võimekus hagejale elatist tasuda hagiavalduses nõutud summas, elatise väljamõistmisel kahjustatakse oluliselt kostja enese tavalist ülalpidamist. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et hageja vajadused on osaliselt 7 2-19-126024 kaetud ka riiklike toetustega. Arvestades kostjale teadaolevaid hageja ema sissetulekuid ja varalist seisu ning kostja panust lapse vahetu ülalpidamise näol, on lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Hageja ei ole tõendanud, et lapse igapäevased vajadused oleksid katmata või tema arenguks piisavad vahendid tagamata. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. Puudub vaidlus selles, et hageja on kostja ning hageja ema ühine laps. Samuti puudub vaidlus selles, et laps elab igapäevaselt koos emaga ning on tema vahetul ülalpidamisel. Arvestades, et hageja ei ela igapäevaselt kostjaga, siis on hagejal kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes nõue ülalpidamise saamiseks. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13; 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 32-1-33-11, p 19). Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. Kohus võtab esmalt seisukoha küsimuses, kas kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. 4.
2. Riigikohtu 16.01.2013 määruses asjas nr 3-2-1-159-12 on märgitud järgmist: „Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.“ Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et tal on olnud hageja emaga kokkulepe, et ta tasub elatist otse hageja kontole. Kohtule esitatud hageja konto väljavõttest nähtub, et kostja on hageja kontole igakuiseid ülekandeid teinud, kuid seda iga kuu erinevas suuruses (keskmiselt 95 eurot kuus perioodil september 2018 - spetember 2019). Hageja ema eitab sellise kokkuleppe olemasolu ning hilisemat heakskiitmist ja osundab, et kostjal oli põhimõtteline seisukoht, kas ta kannab raha lapsele või ei kanna üldse. Kohtu hinnangul pole kostja kohtule esitanud ühtegi veenvat tõendit viidatud kokkuleppe olemasolu kohta. Hageja ema 10.06.2017 sõnum sellist kokkulepet ei tõenda, sest viidatud sõnumis palus lapse ema lapsele taskuraha anda. Seega on tõendamata, et hageja emal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja 8 2-19-126024 tasub hageja ülalpidamiseks elatisraha lapse kontole, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja pole hagejale kuni kohtusse pöördumiseni igakuist elatist maksnud, vaid on andnud taskuraha. 4.
3. Kostja on seisukohal, et ta peab hagejat iga kuu vahetult üleval summas 109,04 eurot. Koostoimes makstud elatisega on see kostja hinnangul piisav, et lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustus miinimumulatuses täidetuks. Riigikohus on 3-2-1-165-13 märkinud, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. 03.06.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-56-15 on Riigikohus märkinud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Asjas puudub vaidlus, et hageja veedab kostjaga aega teatud aja igas kuus. Hageja küll ei ööbi kunagi kostja juures, kuid käib tal külas. Samuti on kostja käinud hagejaga Tallinnas hambaarstil, ostnud talle riideid ning käinud puhkamas. Küll ei ole kostja tehtud kulutused kohtu hinnangul sellised, mida võiks lugeda järjepidevalt igal kuul kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja kulutused hagejale on juhuslikud ning ei vähenda märkimisväärselt hageja ülalpidamiseks tehtavaid igakuiseid reaalseid kulusid. Kohtu hinnangul ei saa ka olukorras, kus hageja ei ööbi ega viibi arvestatavat osa ajast kostja juures (hageja viibib igal nädalal mõned tunnid kostja juures), arvata kostja eluaseme kulusid hageja ülalpidamiskohustuse täitmise hulka. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et teatud osa kostja kulutustest võiks arvata hageja ülalpidamiskohustuse täitmise hulka (nt juhuslikud riiete ostmised, hambaravikulud), poleks tegu piisavas ulatuses ülalpidamise andmisega hagejale. Seda ka mitte koostoimes elatisega, mida on kostja hakanud alles kohtumenetluse ajal hageja emale tasuma (mõlemal juhul jääb elatis alla miinimumelatise määra). Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostja pole täitnud hageja ülalpidamiskohustust.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväited, et elatise väljamõistmine sellises määras ei ole põhjendatud, kuna hagejal pole majanduslikult võimalik sellises ulatuses elatist maksta. Samuti on kostja vaielnud vastu hageja igakuiste kulude suurusele. Kohus analüüsib esmalt hageja igakuiste kulude suurust ning põhjendatust ning seejärel annab hinnangu kostja majanduslikule olukorrale. 5.
5. Hageja eluasemekulud, mis koosnevad teleteenustest, kommunaalkuludest ja kodukindlustustest on kokku summas 63 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kulud. Ka kohtupraktikas on leitud, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab pidada tasu kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas (Riigikohtu 16.10.2013 otsus asjas nr 3-2-1-69-13, p-d 19 ja 23). 5.
6. Hageja leiab, et tema ülalpidamiskulude hulka tuleb arvata ka kasutuseelis summas 333,33 eurot. Kostja sellega ei nõustu, sest hageja ema pole eluaseme soetamiseks võtnud laenu. Eelnevalt viidatud lahendis on Riigikohus veel märkinud järgmist: „Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja 9 2-19-126024 kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. /…/Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. /../ kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi /…/ Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses /…/ Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.“ Kohus on seisukohal, et kasutuseelise väärtus tuleb lapse ülalpidamiskulude hulka arvata olenemata asjaolust, et emal pole kohustust nimetatud eluaseme eest laenu või üüri maksta, sest maja kuulub emale omandiõiguse alusel (vt viidatud Riigikohtu otsuse p-i 17). Kuivõrd hageja eluasemeks on tema ema ning viimase elukaaslese ühine maja, siis viidatud Riigikohtu seisukohale tuginedes leiab kohus, et hageja eluaseme vajaduse rahaline väärtus tuleb kindlaks määrata kasutuseelise kaudu. Kasutuseelise väärtuse määramisel tuleb arvestada mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust. Käesoleval juhul on hageja ema osundnaud, et nad elavad 334m2 majas, kus on 7 tuba. Majas elab hageja, tema ema ning viimase elukaaslane. Hageja ema on viidanud, et hagejal on majas enda tuba. On selge, et hageja ei kasutada ega vaja 1/3 sedavõrd suurest majast enda kasutusse. Kohus peab tõenäoliseks, et hageja kasutab ühte tuba ning ühikasutatavaid rumme (köök, WC, vannituba, elutuba). Nagu hageja ka ise on osundanud, siis hageja eluasemeks oleva majaga võrreldavaid maju kinnisvaraportaalides Saaremaal üürile pakkuda pole, mistõttu on keeruline välja selgitada sellise maja võimalik üürihind. Seetõttu määrab kohus TsMS § 233 alusel lapse kasutuseelise väärtuse, arvestades mh sellega, millises osas kasutab hageja tema eluasemeks olevat maja. Kohtu hinnangul on lapse kasutuseelise väärtus 170 eurot. 5.
7. Kohus peab põhjendatuks 12 eurost sidekulu, sest hageja on juba sellises vanuses, kus telefoni kasutamine on tavapärane ning vajalik. 5.
8. Kohus ei pea täielikult põhjendatuks 150 eurost toidukulu lapsele. Kohus nõustub iseenesest, et laps vajab kindlasti puuvilju ja kvaliteetset toitu, kuid kohtu hinnangul on seda kõike võimalik soetada väiksema kuluga arvestades hageja pere suurust ja kehtivaid hindu. Kohus võtab siinkohal arvesse ka seda, et hageja käib koolis, kus tagatakse vähemalt üks toidukord päevas. Seetõttu peab kohus põhjendatuks 100 eurost toidukulu. Hageja kulusid toidulisanditele ja vitamiinidele 100 euro ulatuses peab kohus põhjendatuks võttes arvesse hagejal esinevat XXXt. Kostja on küll väitnud, et hageja saaks kasutada odavamaid preparaate, kuid jätnud välja toomata, milliste konkreetsete odavamate preparaatidega on võimalik saavutada hageja tervise osas sama tulemus. Hageja ema on väitnud, et hageja tervis on paranenud tänu toidulisanditele ja vitamiinidele, mistõttu on tegu hageja jaoks olulise ja põhjendatud kuluga. 5.
9. Kohus peab põhjendatuks 40 euro suurust kehahooldustoodete ja kosmeetika kulu, sest 10 2-19-126024 XXXXXX puhul on tõepoolest oluline, et laps saaks kasutada sellised tooteid, mis ei sisalda talle ohtlikke ega ärritavaid aineid. Ka 10 eurost juuksuri kulu peab kohus vajalikuks kuluks, samuti pole seda kulu vaidlustanud kostja. 5.
10. 30 euro suurust ravimite kulu ei pea kohus põhjendatuks. Kostja esitatud patsiendiportaali väljavõttest nähtuvalt oli 2019 aasta hageja retseptiravimite kulu kuus kokku ca 10 eurot. Kohus ei pea usutavaks, et hagejal kulub igal kuul lisaks 20 eurot käsimüügiravimitele, sest hageja on tihti haige. Seda põhjusel, et hageja ema on läbivalt väitnud, et tänu toidulisanditele ja vitamiinidele on hageja tervis ning immuunsus paranenud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks 18 eurost kulu ravimitele igal kuul. 5.
11. Füsioteraapia kulu (iga kuu 7.50) peab kohus põhjendatuks kuluks, sest see toetab hageja tervist ning liikuvust. 5.
12. Kulutusi riietele 50 euro ulatuses peab kohus vajalikuks. Arvestades, et Eesti kliimas on neli aastaaega vajab laps tihti uusi riideid. Ka kostja ei vaidlusta viidatud kulu. 5.
13. Kohus ei pea põhjendatuks 84 eurost transpordikulu. Hageja elab XXXXXXX ning arusaamatuks jääb, kuidas takistab hagejal esinev XXXX tal liiklemist teisiti kui autoga. Kohus möönab, et lapse tarnsport kooli ja huviringidesse on teatud juhtudel põhjendatud, kuid igakuine 200km ulatuses lapse tarnportimist ei saa XXXXXXXXXXX väiksust arvestades olla põhjendatud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks igakuist transpordikulu 60 euro ulatuses, sh arvestusega, et lapse ema peab teatud aja tagant lapsega Tallinnas käima. 5.
14. Kooliga seotud kulutusi 40 euro ulatuses ei pea kohus põhjendatuks. Esmalt on sinna hulka arvatud hageja riietega seotud kulud, millised kulud peaksid olema kantud juba üldise riietele ja jalanõudele tehtavate kulutustega. Kohus peab põhjendatuks kooliga seotud kulutusteks (ekskursioonid, kingitused jne) 10 euro ulatuses kuus. 5.
15. 10 euro suurust kulu eraõpetajale peab kohus põhjendatuks, sest see on vajalik lapse arenguks. Ka lapse isa ei vaidlusta nimetatud kulu. 5.
16. Lapse isa pole vaidlustanud reisimisele tehtavaid kulutusi 160 euro ulatuses. Kuivõrd lapse isa on nende kulutustega nõustunud, arvestab kohus ka seda kulu kui põhjendatud kulu. 5.
17. Lapse taskuraha ning vabaaja kulud on kokku 150 eurot. Kohtu hinnangul on iseenesest sellises vanuses lapsele juba taskuraha andmine vajalik, et tal tekiks arusaam raha väärtusest ning oskus iseseisvalt majandada. Küll ei pea kohus põhjendatuks sellises ulatuses kulutusi olukorras, kus lapse kõik ülejäänud eluks vajalikud kulud (eluase, reisid, riided, jalanõud, koolikulud jne) katavad vanemad. Sealjuures leiab kohus, et laps katab teatud vaba aja kulud tõenäoliselt ka enda taskuraha arvelt. Kohus peab põhjendatuks taskuraha ning vabaaja kuluks kokku 50 eurot. Seega on hageja mõistlikud ja põhjendatud igakuised kulud kokku 860,50 eurot. Kostja leiab, et hageja peab kandma osad ülalpidamiskulud igakuise peretoetuse ja sügava puudega lapse toetuse arvelt (221,09 eurot). Eelöeldut on peetud ka kohtupraktikas võimalikuks, kui menetlusosaline sellele tugineb (Riigikohtu 28.03.2018 otsus asjas nr 2-16-11905, Riigikohtu 09.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-35-17). Kohtu hinnangul on see antud juhul põhjendatud, sest hageja ülalpidamiseks kulub tõenäoliselt keskmisest rohkem raha tänu tal esinevale astmale (nt peab laps kasutama retseptiravimeid, toidulisandeid, vitamiine jne). Nende kulutuste katteks on ettenähtud toetused, mida lapse ema saab ning nende maha arvamine igakuistest kulutustest on kohtu hinnangul seetõttu 11 2-19-126024 põhjendatud. Pärast toetuste maha arvamist summas 221,09 eurot on lapse igakuised kulud 639,41 eurot, millest ühele vanemale langev osa on 319,70 eurot.
18. Viimaseks analüüsib kohus, kas käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus elatise alla miinimummäära välja mõistmiseks.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6.

1. Kostja on seisukohal, et tal puudub varaline võimekus hagejale nõutud ulatuses (so miinimummääras) elatist anda. Kostja märgib, et ta jääks ise äärmiselt halba majanduslikku olukorda ning kahjustaks enda tavalist ülalpidamist. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (perioodi 01.07.2019-01.01.2019 kohta) nähtub, et kostja saab igakuiselt töövõimetoetust ja töötasu. Samuti saab kostja tööandjalt igakuiseid ülekandeid välislähetuste eest. Kostja märgib, et välislähetuste eest saadud raha on 100%-ne kuluhüvitis välismaal tehtud kulutuste katteks (toit, hotell, kütus). Kostja on esitanud kohtule ka konto väljavõtted perioodi 02.01.2018-01.01.2020 kohta, millest nähtuvad tehtud kulutused lähetuses olles. Kohus on võrrelnud välismaal tehtud kulutusi saadud töölähetushüvitisega kuude lõikes ning ühelgi juhul ei klapi tehtud kulutused saadud hüvitisega (hüvitist on igal kuul saadud rohkem). Seega pole usutav kostja seisukoht, et tegu on otseste kulude 100% hüvitisega. Seetõttu lähtub kohus kostja igakuise keskmise sissetuleku arvutamisel järgnevast: töövõimetushüvitis + tööandjalt saadud maksed – välislähetuses tehtud kulutused ööbimisele. Selliselt saab kohus kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1663 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et kulusid toidule välismaal ei võta kohus arvesse põhjusel, et nimetatud kulu oleks kostjal ka kodus elades. Lisaks kuulub kostjale kaks sõiduautot, kaasomand XXXXXXXXX kinnistust ning kaasomand XXXXXXXXXkinnistust, mida kostja kasutab enda elukohana. Kostja on välja toonud, et tal kulub igakuiselt enese ülalpidamiseks 887,90 eurot. Arvestades kostja keskmisest sissetulekust maha tema enda igakuised kulutused, jääb kostjal üle veel 443,95 eurot. 2020 aasta miinimumelatis on 292 eurot ühes kuus. Seega on kostjal piisavalt rahalisi vahendeid, et hagejale miinimummääras elatist tasuda kahjustamata seejuures enda ülalpidamist. Kohus märgib täiendavalt, et kui kostjal peaks tekkima rasukusi elatise tasumisega, on tal võimalik nõuda XXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamist ning sellest saadaud rahaliste vahenditega elatist tasuda. 6.
2. Kostja leiab, et hageja ema on kostjast majanduslikult oluliselt paremas olukorras. Võttes eeltoodut arvesse koostoimes kostja praeguse panusega (kostja vahetud kulutused hagejale ning 170 euro suurune elatis hageja emale, mida kostja hakkas tasuma kohtumenetluse ajal) ning hageja riiklike toetustega, on kostja hinnangul hageja vajadused rahuldatud. Reeglina peavad vanemad last ülal pidama võrdses ulatuses, kuid vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate 12 2-19-126024 sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (

§ 105

lg 3) (Riigikohtu 19.04.2017 otsus asjas nr 3-2-1-15-17, p 11; 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 12; 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Perioodi 01.07.2019-01.01.2019 laekus XXXXXXXXX OÜ-l hageja emale kuus keskmiselt 683,15 eurot, OÜ-lt XXXXXXXXXXX laekus keskmiselt 500,27 eurot kuus, Eesti Haigekassalt laekus keskmiselt 459,92 eurot kuus ning peretoetusi sai hageja ema 140,55 eurot kuus. Seega oli hageja ema kuue kuu keskmine sissetulek 1784 eurot (sh peretoetused). Hageja ema pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hageja ema teeniks täiendavat või märkimisväärset sissetulekut XXXX toodete müügiga. Hageja emale kuulub tema ja elukaaslase ühine eluase ning osalus kahes äriühingus. Eeltoodust nähtub, et hageja ema ja kostja varaline seis on sarnane. Nii sissetuleku osas kui neile kuuluva vara osas. Siinjuures arvestab kohus asjaoluga, et pea kogu peretoetus (sh 2020 aastal suurenenud ulatuses) kulub vahetult lapse ülalpidamisele (otsuse p 5.12.). Kuivõrd hageja ema ei teeni kostjast märkimisväärselt suuremat sissetulekut, pole alust hageja ema kanda jätta suuremas osas lapse igakuised ülalpidamiskulusid. Kohtu hinnangul võimaldab hageja ema ja isa majanduslik seis pidada last üleval võrdses osas.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (so 2019 aastal 270 eurot ning 2020 aastal 292 eurot) alates 16.09.
2. Menetluskulud
3. TsMS § 162 kg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kohus esitatud hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9.
5. 08.04.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb õigusabikulust summas 4 101 eurot (sisaldab käibemaksu). Advokaadibüroo Concordia on osutanud hagejale õigusteenust kestvusega 22h 47m tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses ning hageja esindaja on kohtule esitanud mitmed põhjalikke kirjalikke seisukohti. Olles tutvunud hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjaga ning võttes arvesse käesoleva asja keerukust ja mahtu, peab kohus põhjendatuks 13 tunnist ajamahtu. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2340 euro ulatuses (sh käibemaks), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus märgib hageja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 13 2-19-126024 14