Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

2-19-127053 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-127

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2019.a. laenulepingu nr. 0261904165 (Leping), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 500 eurot, xxxx OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2023.a., intressimääraga 22 % aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma iga kuu

1. kuupäeval 10.05.2019.a. kuni 10.03.2023.a. osamaksena summas 19 eurot 97 senti ja 10.04.2023.a. osamaksena summas 19 eurot 28 senti. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on kõik graafikujärgsed maksed tasumata. Hageja on 18.07.2019.a. kostjale saatnud Lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise hoiatus), milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 28.07.2019.a. ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Kuna kostja rikkus oluliselt talle Lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele saatis hageja 29.08.2019.a. kostjale kirja (ülesütlemise avaldus), millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 12.09.2019.a. olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt kostjale edastatud 29.08.2019.a. kirjale ei reageerinud, lõppes Leping 12.09.2019.a. hagejapoolse ülesütlemisega. Lepingu p
2. kohaselt, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, millega iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmise eest on õigus hagejal nõuda kuni 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale Lepingu eest kuus teadet. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 15 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. Hageja palub 2 2-19-127053 kostjalt välja mõista lepingutasu. Laenulepingul nr. 0261904165 on lepingu p
3. kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 20 eurot. Hageja palub: 1) mõista J G’lt hageja Holm Bank AS kasuks välja 651 eurot 01 senti, millest 500 eurot moodustab põhivõlg, 72 eurot 75 senti intress, 43 eurot 26 senti viivis, 20 eurot lepingutasu ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest; 2) jätta menetluskulud J G kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.03.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 125. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 125 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3