) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (
lg 1-2).
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (
Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et kostja sõidukiga sisenedes hageja hallatavatessse parklatesse, kui parkimisalade Rannamäe tee 5 ja Pärnu mnt 139 sissesõidul asuvad infotahvlid, kus on loeteletud parklates kehtivaid parkimistingimusi, et kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on sõlminud hagejaga lepingud parkimistingimustes ette antud tingimustel (dtl 2528). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele
Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Parkimistingimuste kohaselt, kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot (dtl 28).
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja on sõidukiga sisenenud hageja hallatavatesse parklatesse ja hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimistingimuste kohaselt toob parkimine parklas vastuolus kehtestatud korraga kaasa leppetrahvi tasumise, vaidlust ei ole, et kostja sõiduk on pargitud vastuolus parklates kehtestatud nõuetega, siis on tõendatud, et hagejal on õigus nõuda parkimise eest tasumata jätmise korral leppetrahvi kokku 80 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et on esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need kostja sõiduki kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 217117146 p 12). Vaidlust ei ole , et leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva ning leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tasumata. Asjaolu, et kostja ei ole väidetavalt kätte saanud parkimistrahvi kviitungeid ei vabasta teda tasumist temale kuluva sõiduki parkimistrahve, millistest on kostja siis tõsikindlalt saanud teada käesoleva menetluse kestel. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole käesoleva ajani (sh 14 päeva peale hageja vastava nõude esitamist käesolevas menetluses) leppetrahve tasunud.
on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena
mõttes.
on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust.
lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus 3 nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
² lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostjalt võlgade sissenõudmisega on tegelenud inkassovõte, kuigi see ebaõnnestus, sest kostja andmeid ei õnnestunud kindlaks teha, kuid sellega seoses on hagejal tekkinud võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Veenev on hageja väide, et kostja andmed, kes on sõiduki reg nr xxxx omanik, said hagejale teatavaks alles peale seda, kui Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama ja seda alates 2019.aastast. Seega on veenev, et hagejal ei oleks leppetrahvide sissenõudmiskulu tekkinud, kui kostja oleks oleks oma kohustusi vastavalt lepingule täitnud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista 30 eurot sissenõudmiskulude hüvitamise katteks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 110 eurot (80+30). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja sõnul on hagejal tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 110 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Hageja on hagi esitamiselt õigesti tasunud 75 eurot. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud menetluskulud 600 eurot, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 600 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.