← Eesti

1-18-9594/31

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-18-9594

  1. mai 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Velmar Brett Einar Velpler süüdistuses KarS § 2601 lg 1 p 2 järgi; DEOS INT OÜ süüdistuses KarS § 2601 lg 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus Einar Velpleri ja DEOS INT OÜ kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman, kassatsioon Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Jürgen Hüva
  4. aprill 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. aprilli
  7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. novembri
  9. a otsus Einar Velpleri süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2601 lg 1 p 2 järgi ning DEOS INT OÜ süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2601 lg 2 järgi.
  10. Mõista Einar Velpler KarS § 2601 lg 1 p 2 järgi ja DEOS INT OÜ KarS § 2601 lg 2 järgi õigeks.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt Einar Velpleri kasuks välja 1133 eurot 28 senti, sh käibemaks 226 eurot 66 senti maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu ja muu menetluskulu katteks.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt DEOS INT OÜ kasuks välja 2247 eurot 77 senti maakohtu menetluses, apellatsioonimenetluses ja kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu ja muu menetluskulu katteks.
  13. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 1-18-9594 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Einar Velplerit ja DEOS INT OÜ-d süüdistatakse vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2601 lg 1 p 2 ja § 2601 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt võimaldas DEOS INT OÜ enda juhatuse liikme E. Velpleri kaudu neljal Eestis seadusliku aluseta viibival Ukraina kodanikul töötada äriühingu ehitusobjektidel. Kõik Ukraina kodanikud olid sõlminud DEOS INT OÜ-ga töölepingud ning nende Eestis viibimise õiguslik alus tulenes välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p-st
  15. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis
  16. jaanuaril 2018 ehitusobjekte ja tuvastas, et Ukraina kodanikud ületasid lubatud Eestis viibimise aega. VMS § 104 lg 3 kohaselt on välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, keelatud töötada. VMS § 286 lg 1 järgi on tööandjal kohustus kontrollida, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks õiguslik alus.
  17. Viru Maakohus tunnistas
  18. aprilli
  19. a otsusega E. Velpleri süüdi KarS § 2601 lg 1 p 2 järgi ja määras talle rahalise karistuse 300 päevamäära (3000 eurot), mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Sama otsusega mõistis maakohus DEOS INT OÜ süüdi KarS § 2601 lg 2 järgi ja määras talle rahalise karistuse 9000 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 6000 euroni. 2.
  20. Maakohus luges tõendatuks, et
  21. jaanuaril 2018 töötas DEOS INT OÜ ehitusobjektidel neli Ukraina kodanikku, kes viibisid sel ajal Eestis ilma seadusliku aluseta. Nimetatu tehti kindlaks isikute passide, viisade ja piiriületustemplite vaatluse ning isikute ütluste alusel. 2.
  22. Tööandja DEOS INT OÜ juhatuse liikme E. Velpleri isikus ei tundnud huvi ega kontrollinud VMS § 286 lg 1 kohaselt, kas välismaalastel on riigis viibimiseks seaduslik alus. Väide, et tööle asumisega kinnitab töötaja, et tal on selleks õigus, ei ole asjakohane. Lisaks on väär seisukoht, nagu toimuks Eestis viibimise ajaarvestus ühes ettevõttes töötamise aja järgi. Juhatuse liikme hoolsuskohustust täites pidanuks E. Velpler välja selgitama, kui kaua Ukraina kodanikud olid Eestis viibinud. E. Velpler pani etteheidetava teo toime kaudse tahtlusega. 2.
  23. Süüdistatavate käitumises ei esine karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv. Süüdistatavad soovisid teenida kasumit, kasutades selleks ebaseaduslikku tööjõudu.
  24. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatavate kaitsja, kes taotles õigeksmõistva otsuse tegemist või alternatiivselt mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohtu otsus
  25. Tartu Ringkonnakohus jättis
  26. novembri
  27. a otsusega apellatsiooni rahuldamata. 4.
  28. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu (leping) art-t 11 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 45 lg-ga 1 tuleb mõista selliselt, et Ukraina kodanikel on õigus liikuda Euroopa Liidu (EL) piires ilma konkreetses liikmesriigis viibimise piiranguta, tingimusel, et ei ole ületatud viisas märgitud viibimisaja pikkust (ELTL art 267). Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsjaga, et esineb vastuolu EL-i õigusega. Viidatud sätted on selged ja kehtivad. 2

(5)1-18-9594 4.
  1. Süüdistatavad ei täitnud VMS § 286 lg-s 1 nimetatud kohustust nelja Ukraina kodaniku puhul. Tööandja väidetav saamatus välismaalaste Eestis töötamise asjaolude ja tähtaegade väljaselgitamisel ei õigusta välismaalt pärit tööjõu kasutamist, mille üle puudus kontroll. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatavate kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman, taotledes otsuste tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõistetud karistuse kergendamist. Lisaks palub kaitsja hüvitada süüdistatavatele valitud kaitsjale maakohtu menetluses, apellatsioonimenetluses ja kassatsioonimenetluses makstud tasu ja muu kriminaalmenetlusega tekkinud vajalik kulu. 5.
  3. Kaitsja kordab taotlust küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Lepingu art 11 ja ELTL art 45 lg 1 kohaselt on Ukraina kodanikel õigus liikuda EL-i piires ilma konkreetses liikmesriigis viibimise aja piiranguta ning ületada ei tohi üksnes viisas märgitud viibimisaega. Nimetatuga on vastuolus VMS § 44 lg 3, mis sätestab 90-päevase viibimisaja piirangu. Kohtud tuvastasid, et Ukraina kodanikud viibisid Eestis rohkem kui 90 päeva, kuid ei tuvastanud, et nad ületasid viisade tähtaegu (180–365 päeva). Seega viibisid ukrainlased lepingu art 11 kohaselt kinnipidamise hetkel Eestis seaduslikult. 5.
  4. Tegutsemiskohustuse rikkumise kontrollimisel tuleb välja selgitada, kas isiku tegevusetuks jäämine on vastuolus temalt nõutava teoga. Nõutava teona tuleb konstrueerida konkreetne tegu, mida isik pidi tegema, kuid mille ta jättis tegemata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 12). Praeguses kriminaalasjas seda tehtud ei ole. 5.
  7. Süüdistusest ei selgu, kuidas pidanuks tööandja veenduma, et välismaalastel on seaduslik alus Eestis viibida. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. VMS ei sätesta, mil viisil peab isik veenduma, et töötaja tohib Eestis töötada. Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 3, § 14 p 1 ja § 29 lg 1 kohaselt oli süüdistatavatel õigus eeldada, et töötamise registreerimisel tuvastas PPA ukrainlaste töötamise õiguspärasuse ja isikud võisid töötada kuni registreeringu lõpuni. 5.
  8. Täidetud ei ole kuriteo subjektiivne koosseis. Kui isik ei tunne huvi koosseisupäraste asjaolude esinemise vastu, siis on tegemist hooletusega. KarS § 2601 eeldab aga vähemalt kaudset tahtlust. 5.
  9. Süüdistusaktis ei heidetud ette, et kuritegu pandi toime karistust raskendavatel asjaoludel. Tuvastades karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi, väljus maakohus süüdistuse piiridest. Ringkonnakohus ei kõrvaldanud seda viga.
  10. Viru Ringkonnaprokuratuuri esindaja leiab kassatsioonivastuses, et kohtuotsused on seaduslikud ja põhjendatud ning need tuleb jätta muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  11. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et E. Velpler ja DEOS INT OÜ tuleb neile etteheidetavas kuriteos õigeks mõista. Riigikohus on selgitanud, et kui karistusseadustiku eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb täideviija karistusõigusliku vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. mai
  13. a otsus nr 4-19-4632/23, p 10). KarS § 2601 lg 1 p 2 kohaselt karistatakse tööandjat Eestis viibimiseks seaduslikku alust 3
(5)1-18-9594 mitteomavale välismaalasele Eestis töötamise võimaldamise eest, kui teos puudub KarS §-s 133, 1331 või 175 sätestatud süüteokoosseis ja töötada võimaldati kolmel või enamal välismaalasel. Sama paragrahvi teine lõige näeb sama teo eest ette vastutuse juriidilisele isikule. Praeguse kohtumenetluse esemeks oleva kuriteo saab seega täide viia üksnes tööandja.
  1. Maakohus tuvastas, et süüdistusaktis nimetatud välismaalased töötasid DEOS INT OÜ-s. Seega oli nende tööandjaks DEOS INT OÜ kui juriidiline isik (tööandja kui süüteokoosseisu subjekti kohta vt viidatud otsus nr 4-19-4632/23, p 11). Sellest tulenevalt puudus DEOS INT OÜ juhatuse liikmel E. Velpleril KarS § 2601 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu täitmiseks vajalik eriline isikutunnus.
  2. E. Velplerile heidetakse süüdistuses ette seda, et ta ei kontrollinud DEOS INT OÜ-s töötavate välismaalaste Eestis viibimise õiguslikku alust. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 28). Juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta, v.a kui õigusnormiga on pandud tegutsemiskohustus juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult (samas, p-d 38 ja 39). Süüdistuses ja kohtuotsustes viidatud VMS § 286 kohustab välismaalasest töötaja Eestis viibimise ja töötamise õiguslikku alust kontrollima üksnes tööandjat, kelleks oli DEOS INT OÜ. Kuigi olukorras, kus kohus tuvastab mõne süüteokoosseisu objektiivse tunnuse puudumise, peab ta reegeljuhtumil seejärel oma algatusel kontrollima, kas süüdistatava käitumine on kvalifitseeritav süüdistusaktis märgitud kuriteo katsena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-41-14, p 12), langeb koosseisupärase tegutsemiskohustuse puudumise tõttu ära vajadus analüüsida E. Velpleri vastutust kõlbmatu süüteokatse eest (vrd
  7. märtsi
  8. a otsus nr 4-17-3766/25, p 16).
  9. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (viidatud otsuse nr 1-19-4632/23, p 8). Kuna juriidilise isiku nimel tegutsenud juhatuse liige E. Velpler ei täitnud KarS § 2601 lg 1 p-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu, siis puudub füüsilise isiku koosseisupärane tegu, mis oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel DEOS INT OÜ-le omistada. Tehes eespool märgitud põhjendustel õigeksmõistva otsuse, ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta teiste kassatsioonis tõstatatud väidete suhtes.
  10. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. oktoobri
  12. a otsus nr 4-18-616/54, p 47).
  13. Vandeadvokaat M. Greinoman esitas Riigikohtule taotluse hüvitada E. Velplerile maakohtus 6,36 tunni ulatuses (tunnihinnaga 130 eurot käibemaksuta) osutatud õigusabi teenuse eest tasutu, lisaks palutakse hüvitada kaitsja eel- ja põhiistungiga seotud sõidukulu 141,12 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega, kaitsetoimingud vajalikud ja neile kulunud aeg märgitud mahus põhjendatud. E. Velplerile tuleb hüvitada valitud kaitsjale makstud 4
(5)1-18-9594 mõistliku suurusega tasu ja muu kulu eest kokku 1133 eurot 28 senti (sh käibemaks 226 eurot 66 senti).
  1. Kaitsja taotleb ka DEOS INT OÜ poolt maakohtu menetluses, apellatsioonimenetluses ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamist. Sissejuhatavalt osutab kolleegium sellele, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel seda sisendkäibemaksuna maha arvata (vt viidatud otsus nr 4-19-4632/23, p 16). Kaitsja pole väitnud, et käibemaksukohustuslasest DEOS INT OÜ-l pole võimalik õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on DEOS INT OÜ menetluskulusid puudutavad taotlused käibemaksu osas alusetud. 13.
  2. Taotluse kohaselt osutas kaitsja DEOS INT OÜ-le maakohtu menetluses õigusabi 11,97 tundi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Lisaks kaasnesid maakohtu menetlusega sõidukulu 32 eurot (sh käibemaks) ja tõendite tõlkekulu 220 eurot 80 senti (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvete selgitused on lakoonilised ja sisaldavad üksnes üldsõnalisi viiteid asjas nr 1-18-9594 osutatud õigusabiteenusele. Taotluses märgitud kaitsjatasu summa kujunemine ei ole jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 1-17-7111/81, p 23), käesolev kriminaalasi ei ole keskmisest keerukam ning mõlemal süüdistataval oli menetluses sama kaitsja ja sarnane kaitsepositsioon. Seega loeb kolleegium maakohtu menetluses mõistlikuks õigusabi osutamist 8 tunni ulatuses ja hüvitatava menetluskulu põhjendatud suuruseks maakohtus kokku 1250 eurot 67 senti (käibemaksuta). 13.
  5. Apellatsioonimenetlust puudutavas taotluses palub kaitsja hüvitada DEOS INT OÜ poolt valitud kaitsjale makstud tasu apellatsiooni koostamiseks kulunud 5,17 tunni eest tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kassatsioonimenetluses taotleb kaitsja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist kassatsiooni koostamiseks kulunud 2,5 tunni eest sama tunnihinnaga. Kolleegiumi hinnangul on apellatsiooni ja kassatsiooni koostamisele kulunud aeg märgitud mahus põhjendatud ja hüvitada tuleb kokku 997 eurot 10 senti (käibemaksuta).
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, rahuldab kolleegium kaitsja kassatsiooni osaliselt, tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  7. novembri
  8. a otsuse ja Viru Maakohtu
  9. aprilli
  10. a otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega mõistab Einar Velpleri õigeks KarS § 2601 lg 1 p 2 järgi ja DEOS INT OÜ õigeks KarS § 2601 lg 2 järgi. Võttes aluseks KrMS § 181 lg 1, § 186 lg 1, § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1, mõistab kriminaalkolleegium menetluskuluna Eesti Vabariigilt Einar Velpleri kasuks välja 1133 eurot 28 senti (sh käibemaks 226 eurot 66 senti) ja DEOS INT OÜ kasuks välja 2247 eurot 77 senti. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.