Obsah (11)

§ 199§ 69§ 121§ 76§ 65§ 68§ 2§ 218§ 16§ 44§ 56

1-19-7234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 28.10.-29.10.2019, avalikul kohtuistungil Narva koht

§ 199

lg 2 p 9, § 121 lg 2 p 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jürgen Hüva Süüdistatav Ilja Potjomkin Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38508012227, määratlemata kodakondsus, XXX, emakeel XXX, töötu Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - 06.07.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 69

lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 240 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 1 aasta ja 6 kuud. Viru Maakohtu 21.05.2018 määrusega pöörati mõistetud ning kandmata jäänud karistus, 8 kuud vangistust, täitmisele. Ilja Potjomkin vabastati Viru Maakohtu 12.11.2018 määrusega enne tähtaega vangistuse kandmisest koos tema allutamisega käitumiskontrollile katseajaga 6 kuud Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 01.08.2019. Kaitsja Vandeadvokaat Deniss Matvejev 1 1-19-7234 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 311-315, kohus otsustab: Mõista Ilja Potjomkin süüdistuses

§ 121lg 2 p 2 järgi õigeks.

Tunnistada Ilja Potjomkin süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Suurendada

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.07.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 21 (kahekümne ühe) päeva vangistuse võrra ning mõista Ilja Potjomkinile liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2019, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõista Ilja Potjomkinile ärakandmisele 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates Ilja Potjomkini kinnipidamisest, s.o 01.08.

1. Jätta Ilja Potjomkin vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Ilja Potjomkini vangistuse tähtaeg. Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja mõista Ilja Potjomkinilt välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu R AS-i (registrikood XXX, asukoht XXX) kasuks 107 (ükssada seitse) eurot ja 94 senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: - 2 DVD-R plaati videosalvestistega Rimi kaupluse turvakaamerast, DVR-R plaat patrullpolitseiniku rinnakaamera videosalvestisega ja 2 CD-R plaati kõnesalvestisega häirekeskusesse - jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Seoses süüdistatava Ilja Potjomkini osalise õigeksmõistmisega jätta riigi kanda osa menetluskuludest, s.o osa kaitsjatasust 671 (kuussada seitsekümmend üks) eurot ja 80 senti. Mõista Ilja Potjomkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ja 1000 (üks tuhat) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Ilja Potjomkinil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1810 (üks tuhat kaheksasada kümme) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700054995 ning selgitus „Ilja Potjomkin, 1-19-7234 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 1-19-7234 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik
3. Ilja Potjomkinit süüdistatakse
4. oktoobril 2019 muudetus süüdistuse (KoTo, tl 74-75) kohaselt selles, et tema, isikuna, kes on ka varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi (Viru Maakohtu 06.07.2017 otsus

§ 199

lg 2 p 9 järgi), uuesti pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: - 19.03.2019 kella 09:46 paiku XXX asuvas Rimi kauplusest võttis riiulilt 0,5 l alkohoolse joogi pudeli Brandy Couronne maksumusega 12,99 eurot, eemaldas pudelilt turvaelemendi, peitis selle enda jope taskusse ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata; - 19.03.2019 kella 13:11 paiku XXX asuvas Rimi kauplusest võttis riiulilt 0,7 l alkohoolse joogi pudeli Bacardi Oak Heart maksumusega 21,99 eurot, eemaldas pudelilt turvaelemendi, peitis selle enda jope taskusse ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata; - 20.03.2019 kella 09:20 paiku XXX asuvas Rimi kauplusest võttis riiulilt 0,5 l alkohoolse joogi pudeli Brendy Bartender Clab maksumusega 11,49 eurot, peitis selle enda riiete alla ning lahkus kauba eest maksmata; - 18.05.2019 kella 12:35 paiku XXX asuvas Rimi kauplusest võttis riiulilt 0,5 l alkohoolse joogi pudeli Bacardi Carta Negra maksumusega 18,99 eurot, eemaldas pudelilt turvaelemendi, peitis selle enda riiete alla ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata; - 25.05.2019 kella 11:43 paiku XXX asuvas Rimi kauplusest võttis riiulilt 0,5 l alkohoolse joogi pudeli Bacardi Carta Blanca maksumusega 17,99 eurot ning hoides pudelit enda käes lahkus kauplusest kauba eest maksmata; - 11.07.2019 kella 14:19 paiku XXX asuvas Rimi kauplusest võttis riiulit 0,7 l alkohoolse joogi pudeli Havana Club Anejo Especial maksumusega 24,49 eurot, eemaldas pudelilt turvaelemendi, peitis selle enda riiete alla ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Oma tegevusega tekitas Ilja Potjomkin kauplusele R AS-le materiaalse kahju summas 107,94 eurot. 2. Oma tegevusega pani Ilja Potjomkin toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

1. Samuti süüdistatakse Ilja Potjomkinit selles, et tema, 13.07.2019 kella 01:30 paiku, asudes XXX paikneva hoone juures kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase J K suhtes. Nimelt konflikti käigus lõi I. Potjomkin J. K korduvalt käega pähe, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.
2. Oma tegevusega pani Ilja Potjomkin toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes.

1. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus
2. septembril 2019 kriminaalasi nr 1-19-7234 ja see jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Eelistungil prokurör ja kaitsja taandusi ei esitanud ning kaitsjal puudusid vastuväited ka I. Potjomkini kohtu alla andmisele. Viru Maakohtu 18.09.2019 määrusega andis kohus I. Potjomkini kohtu alla. Viru Maakohtu 20.09.2019 määrusega võttis kohus menetlusse kannatanu R AS-i tsiviilhagi kahju 107, 94 euro hüvitamiseks. 3 1-19-7234 II Maakohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, hinnanud kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, asub seisukohale, et Ilja Potjomkini suhtes esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 9 järgi leidis kohtuliku uurimise tulemusena täielikult tõendamist ning põhjendatud on ta süüdi mõista süüdistuses toodud ajal ja kohas kuues võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Kohtu eeltoodud seisukoha põhjendused on leitavad kohtuotsuse I alapunktis. 7. Samuti hindas kohus kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning jõudis seisukohale, et kohtuliku uurimise tulemusena tõsikindlalt ei leidnud tõendamist see, et süüdistatav Ilja Potjomkin süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohtles temaga lähisuhtes olevat J K. Eelnevast tulenevalt tuleb Ilja Potjomkin õigeks mõista süüdistuses

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Kohtu seisukohad, miks ei leidnud süüdistatava poolt kannatanu kehaline väärkohtlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas tõsikindlalt tõendamist on leitavad kohtuotsuse II alapunktis.

1. Kuna kohus jõudis kohtuliku uurimise tulemusena seisukohale, et Ilja Potjomkin on toime pannud talle inkrimineeritavad vargused, siis seoses sellega tuleb talle ka mõista karistus, mille liigi ja määra valiku osas on kohus kujundanud enda seisukoha kohtuotsuse III alapunktis. Kohtuotsuse IV alapunktis on kohtu seisukoht kohaldatud tõkendi osas. Kuna käesolevas kriminaalasjas esitas ka kannatanu R AS tsiviilhagi, mille ka kohus 20.09.2019 määrusega menetlusse võttis, siis kohtuotsuse V alapunktis on leitavad kohtu seisukohad seoses tsiviilhagi rahuldamisega. Asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas võttis kohus seisukoha kohtuotsuse alapunktis VI ning menetluskulude suuruse ja hüvitamiseks osas kohtuotsuse VII alapunktis. I
2. Ilja Potjomkinile esitatud süüdistus

§ 199lg 2 p 9 järgi 9.1. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 9.2.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 199

lg 2 p 9 koosseis (süstemaatiline vargus) eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist ja tähtis ei ole, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199

(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

§ 199

näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 218kvalifitseerib sama teo väärteona, kui varastatu on väheväärtuslik.

Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline.

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara, sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine. Sellistele olukordadele on seadusandja pidanud vajalikuks reageerida isikute kriminaalvastutusele võtmisega

§ 199lg 2 p 9 alusel.

Kohus järgnevalt toob iga kuriteoepisoodi puhul eraldi välja, miks ta leiab, et I. Potjomkin on süüdi süüdistuses toodud ajal ja kohas toime pandud varavastase süüteo toimepanemises. 4 1-19-7234 Ilja Potjomkini poolt varguse toimepanemine 19.03.2019 kella 09.46 paiku aadressil XXX asuvas Rimi kaupluses – kannatanu R AS 9.

1. Süüdistatav Ilja Potjomkin tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas ta oli Rimi kaupluses, sest sel ajal oli alkoholijoobes. Märtsis kestis tal joomahoog 7-10-12 päeva ning pärast võeti teda tööle. Aegajalt ta mäletab päevi, aga ei mäleta, mida ta konkreetselt selles joomahoos tegi. 9.
2. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele ka tunnistaja T K ütlustega (KoTo, tl 59-60 pöördel), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt ta töötab Sillamäe R juhatajana. Selle kaupluse aadress on XXX. Neil on olemas väravad, mis annavad signaali alkoholi välja viimisele, alkoholi peal on turvaelemendid ning videovalve. Kui nende kaupluses pannakse toime mõne toote vargus, siis tema või vahetuse vanema ülesanne on politseisse pöörduda selle teatega. Reeglina nad tuvastavad neid varguse episoode videovalve abil ning kui tuleb mingi kahtlane inimene, siis panevad aja kirja, vaatavad ja vajaduse korral teavitavad politseid. Nad on mitmekordselt Ilja Potjomkinit üle andnud. Ilja Potjomkin on mitmekordselt nende poes juba varastanud. Ta on tuttav nende töökollektiivile. Kui on võimalus, siis nad jälgivad teda, kui ei ole, siis pärast vaatavad salvestist.
3. kuupäeval kui ta oli puhkusel, siis oli turvamees, kes tuli tööle ja vaatas läbi videosalvestusi. Põhiliselt tuleb Ilja Potjomkin kauplusesse sisse, võtab toote, võtab turvaelemendi maha ning väljub. Kaamera pealt oli näha, mida ta võttis, sest see koht jäi tühjaks ning mõnikord tüdrukud kirjutasid kauba koodi ja hinna. Nad alati esitavad avalduse ja pärast tuleb politsei videosalvestise järele. Ta täpselt ütleb, mis puudutab märtsikuus episoodi, siis Ilja Potjomkinil oli seljas musta värvi jope, mille kapuutsil on karvane krae. 9.
4. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 04.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24), mille kohaselt vaatluse objektiks on kannatanu R AS volitatud isiku poolt 19.06.2019 avaldusega esitatud DVD-R-plaadile salvestatud 5 videofaili, mis on tehtud Sillamäel asuvas aadressil XXX kaupluses RIMI. Vaadeldavad failid asuvad kastides: 20.03.2019 kell 16:54:37; 20.03.2019 kell 17:12:16; 20.03.2019 kell 17:24:39; 20.05.2019 kell 17:22:45; 27.05.2019 kell 15:47:
5. Kastis 20.03.2019 kell 17:12:16 asub umbes kella 09:46:06 paiku 19.03.2019 kuue videokaameraga tehtud videosalvestus. Sellel videosalvestusel on näha, et 19.03.2019 kell 09:46:06 kauplusesse tuli Ilja Potjomkin. Järgnevalt kell 09:49:38 võtab süüdistatav teise alkoholipudeli. Kell 09:50:04 püüab pudelit turvaelemendist vabastada. Kell 09:51:11 vabastas Ilja Potjomkin pudeli turvaelemendist. Kell 09:51:24 pudeliga käes vaatab Ilja Potjomkin otse kaamerasse. Kell 09:51:32 paneb pudeli jopetaskusse. Kell 09:51:51 lahkub süüdistatav kaubasaalist kassarivist alkoholi eest tasumata. 9.
6. Eeltoodud tõenditega haakub ka R AS avaldus (KoTo, tõendite köide, tl 2), mis tõendab R ASle süüdistuses toodud ajal vargusega tekitatud kahju esinemist ja suurust ning kinnitab tunnistaja T K ütluste usaldusväärsust. 9.
7. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Ilja Potjomkin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX Rimi kauplustest ära alkoholi, mis olid tema jaoks võõras. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollist 04.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24) nähtub selgelt see, et 19.03.2019 kell 09:46:06 tuli kauplusesse Ilja Potjomkin, kuna kell 09:51:24 vaatab ta pudel käes otse kaamerasse ning kohtul ei jäänud mingit kahtlust selles, et tegemist on süüdistatavaga. Tunnistaja T. K on enda ütlustes välja toonud, et märtsikuus
8. a oli varguse toimepanemisel Ilja Potjomkinil seljas musta värvi jope, mille kapuutsil on karvane krae. Nimetatu on täielikult kooskõlas videosalvestuselt nähtuga. Ka süüdistatav ise ei välistanud enda kohtuistungil antud ütlustes seda, et võis sellist jopet kanda. Ka on selgelt nähtav videosalvestuselt kell 09:51:32, et 5 1-19-7234 süüdistatav paneb pudeli jopetaskusse ning nähtav on ka see, et eelnevalt püüab ta pudelil midagi eemaldada kell 09:50:
9. Arvestades tunnistaja T. K usaldusväärseid ütlusi, mille kohaselt on neil kaupluses alkoholi peal turvaelemendid ning pudeli ostukorvi asemel taskusse asetamist, siis kõik see kinnitab seda, et Ilja Potjomkin pani toime süüdistusaktis toodud ajal ja kohas võõra vallasasja äravõtmise. Kaitsja kaitseversioonis välja toodut, mille kohaselt ei saa välistada seda, et enne kassast möödumist pani süüdistatav alkoholipudeli mõnele riiulile ei pea kohus eluliselt usutavaks, arvestades süüdistatava eelnevaid jõupingutusi turvaelemendist vabanemiseks, mille tõttu tuli tal võtta isegi teine alkoholipudel. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 9). 9.
10. Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsetest tõenditest tuleneb seega, et süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o R AS-i nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Ilja Potjomkin sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. 9.
11. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Riigikohus on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKKo nr 3-1-1-142-05). 9.
12. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani varguse toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ilja Potjomkin teadis, et poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Rimi kauplusesse XXX eesmärgiga võtta sealt seoses enda alkoholisõltuvusega enda tarbeks alkoholi. 9.11. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44

lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Ilja Potjomkin selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Ilja Potjomkini poolt varguse toimepanemine 19.03.2019 kella 13.11 paiku aadressil XXX asuvas Rimi kaupluses – kannatanu R AS 9.

1. Süüdistatav Ilja Potjomkin tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas ta oli Rimi kaupluses, sest sel ajal oli alkoholijoobes. Märtsis kestis tal joomahoog 7-10-12 päeva ning pärast võeti teda tööle. Aeg-ajalt ta mäletab päevi, aga ei mäleta, mida ta konkreetselt selles joomahoos tegi. 9.
2. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele ka tunnistaja T K ütlustega (KoTo, tl 59-60 pöördel), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt ta töötab Sillamäe R juhatajana. Selle kaupluse aadress on XXX. Neil on olemas väravad, mis annavad signaali alkoholi välja viimisele, alkoholi peal on turvaelemendid ning videovalve. Kui nende kaupluses pannakse toime mõne toote vargus, siis tema või vahetuse vanema ülesanne on politseisse pöörduda selle teatega. Reeglina nad tuvastavad neid varguse episoode videovalve abil 6 1-19-7234 ning kui tuleb mingi kahtlane inimene, siis panevad aja kirja, vaatavad ja vajaduse korral teavitavad politseid. Nad on mitmekordselt Ilja Potjomkinit üle andnud. Ilja Potjomkin on mitmekordselt nende poes juba varastanud. Ta on tuttav nende töökollektiivile. Kui on võimalus, siis nad jälgivad teda, kui ei ole, siis pärast vaatavad salvestist.
3. kuupäeval kui ta oli puhkusel, siis oli turvamees, kes tuli tööle ja vaatas läbi videosalvestusi. Põhiliselt tuleb Ilja Potjomkin kauplusesse sisse, võtab toote, võtab turvaelemendi maha ning väljub. Kaamera pealt oli näha, mida ta võttis, sest see koht jäi tühjaks ning mõnikord tüdrukud kirjutasid kauba koodi ja hinna. Nad alati esitavad avalduse ja pärast tuleb politsei videosalvestise järele. Ta täpselt ütleb, mis puudutab märtsikuus episoodi, siis Ilja Potjomkinil oli seljas musta värvi jope, mille kapuutsil on karvane krae. 9.
4. Eeltoodud tunnistaja ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 04.07.2019 koos CDga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24), mille kohaselt vaatluse objektiks on kannatanu R AS volitatud isiku poolt 19.06.2019 avaldusega esitatud DVD-R-plaadile salvestatud 5 videofaili, mis on tehtud XXX kaupluses RIMI. Vaadeldavad failid asuvad kastides: 20.03.2019 kell 16:54:37; 20.03.2019 kell 17:12:16; 20.03.2019 kell 17:24:39; 20.05.2019 kell 17:22:45; 27.05.2019 kell 15:47:
5. Kastis 20.03.2019 kell 17:24:39 asub umbes kella 13:11 paiku 19.03.2019 kolme videokaameraga tehtud videosalvestus. Sellelt videosalvestuselt nähtub, et kell 13:12:13 Ilja Potjomkin tuli riiuli juurde, kus on alkoholipudelid ja võttis sealt pudeli. Kell 13:12:15 on täheldatav tema tegevus, mis viitab pudelilt turvaelemendi eemaldamisele. Kell 13:13:01 on näha, kuidas süüdistatav paneb pudeli vasakusse taskusse. Kell 13:13:17 ja 13:30:20 on näha, kuidas ta lahkub kaubasaalist selliselt, et ei asu järjekorda ning ei tasu kassas millegi eest. 9.
6. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas R AS-i avaldus (KoTo, tõendite köide, tl 3), mis tõendab R AS-le vargusega tekitatud kahju esinemist ning kinnitab tunnistaja T K ütluste usaldusväärsust. 9.
7. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud seega see, et Ilja Potjomkin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX Rimi kauplusest ära alkoholi, mis oli tema jaoks võõras. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollist 04.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24) nähtub selgelt see, et Ilja Potjomkin tuli 19.03.2019 kell 13:12:13 Rimi kauplusse. Kell 13:12:15 hakkas turvaelementi pudelilt kõrvaldama ja kell 13:13:01 pani pudeli vasakusse taskusse. Kell 13:13:17 lahkus kaubasaalist pudeli eest maksmata. Kuna ta lahkus Rimi kauplusest alkoholi varjates, siis see suurendab kohtu veendumust selles, et just tema pani toime süüdistusaktis toodud ajal ja kohas võõra vallasasja äravõtmise. Arvestades tunnistaja T. K usaldusväärseid ütlusi, mille kohaselt on neil kaupluses alkoholi peal turvaelemendid ning pudeli ostukorvi asemel taskusse asetamist, siis kõik see annab aluse kohtule asuda seisukohale, et Ilja Potjomkin pani toime süüdistusaktis toodud ajal ja kohas võõra vallasasja äravõtmise, sest kohus ei pea eluliselt usutavaks arvestades süüdistatava eelnevaid jõupingutusi turvaelemendi eemaldamisel ning pudeli taskusse asetamist, et ta pani selle tagasi kaubariiulile ning ei väljunud sellega kauplusest. 9.
8. Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsetest tõenditest tuleneb seega see, et süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o R AS-i nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Ilja Potjomkin sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. 9.
9. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani varguse toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ilja Potjomkin teadis, et poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Rimi kauplusesse XXX eesmärgiga võtta sealt seoses enda alkoholisõltuvusega enda tarbeks alkoholi. 7 1-19-7234 9.19. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44

lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Ilja Potjomkin selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Ilja Potjomkini poolt varguse toimepanemine 20.03.2019 kella 09.20 paiku aadressil XXX asuvas Rimi kaupluses – kannatanu R AS 9.

1. Süüdistatav Ilja Potjomkin tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Konkreetselt selles kaupluses ta muidugi käis, aga mis puudutab konkreetselt neid vargusi, ta ei mäleta, sest oli alkoholijoobes. Märtsis kestis tal joomahoog 7-10-12 päeva ning pärast võeti teda tööle. Aegajalt ta mäletab päevi, aga ei mäleta, mida ta konkreetselt selles joomahoos tegi. 9.
2. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud tunnistaja T K ütlustega (KoTo, tl 59-60 pöördel) , mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt ta töötab Sillamäe R juhatajana. Selle kaupluse aadress on XXX. Neil on olemas väravad, mis annavad signaali alkoholi välja viimisele, alkoholi peal on turvaelemendid ning videovalve. Kui nende kaupluses pannakse toime mõne toote vargus, siis tema või vahetuse vanema ülesanne on politseisse pöörduda selle teatega. Reeglina nad tuvastavad neid varguse episoode videovalve abil ning kui tuleb mingi kahtlane inimene, siis panevad aja kirja, vaatavad ja vajaduse korral teavitavad politseid. Nad on mitmekordselt Ilja Potjomkinit üle andnud. Ilja Potjomkin on mitmekordselt nende poes juba varastanud. Ta on tuttav nende töökollektiivile. Kui on võimalus, siis nad jälgivad teda, kui ei ole, siis pärast vaatavad salvestist.
3. kuupäeval kui ta oli puhkusel, siis oli turvamees, kes tuli tööle ja vaatas läbi videosalvestusi. Põhiliselt tuleb Ilja Potjomkin kauplusesse sisse, võtab toote, võtab turvaelemendi maha ning väljub. Kaamera pealt oli näha, mida ta võttis, sest see koht jäi tühjaks ning mõnikord tüdrukud kirjutasid kauba koodi ja hinna. Nad alati esitavad avalduse ja pärast tuleb politsei videosalvestise järele. Ta täpselt ütleb, mis puudutab märtsikuus episoodi, siis Ilja Potjomkinil oli seljas musta värvi jope, mille kapuutsil on karvane krae. 9.
4. Eeltoodud tunnistaja ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 04.07.2019 koos CDga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24), mille vaatluse objektiks on kannatanu R AS volitatud isiku poolt 19.06.2019 avaldusega esitatud DVD-R-plaadile salvestatud 5 videofaili, mis on tehtud Sillamäel asuvas aadressil XXX kaupluses RIMI. Vaadeldavad failid asuvad kastides: 20.03.2019 kell 16:54:37; 20.03.2019 kell 17:12:16; 20.03.2019 kell 17:24:39; 20.05.2019 kell 17:22:45; 27.05.2019 kell 15:47:
5. Kastis 20.03.2019 kell 16:54:37 asub umbes kella 09:20 paiku 20.03.2019 kolme videokaameraga tehtud videosalvestus. Sellel videosalvestusel on kajastatud alkoholivargus, mille pani toime Ilja Potjomkin, kellel on jalas musta värvi püksid, mustavärvilised jalatsid, seljas on tumedat värvi pikk jope kunstkarusnahkse kraega kapuutsil. Eeltoodud protokollis on ilmne eksimus selles, et need videosalvestused on tehtud 19.03.2019, kuna selgelt on näha videosalvestuselt, mida ka kohtuistungil vahetult uuriti, et salvestus on tehtud 20.03.
6. Nimetatud salvestuselt on näha, et kell 09:21:07 võtab Ilja Potjomkin alkoholi pudeli riiulilt ja vaatab seda. Kell 09:22:32 peidab ta seda oma riiete alla ja kell 09:22:52 lahkub ta kaubasaalist kauba eest tasumata rääkides mobiiltelefoniga. Kell 09:22:57 Ilja Potjomkin lahkub poest. 9.
7. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Ilja Potjomkin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX 8 1-19-7234 Rimi kauplusest ära alkoholipudeli, mis oli tema jaoks võõras. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollist 04.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24) nähtub selgelt, et Ilja Potjomkin tuli 20.03.2019 kell 09:20:42 Rimi kauplusse. Kell 09:21:07 võtab ta alkoholi pudeli riiulilt. Kell 09:22:32 peidab seda oma riide alla ja läheb stellaaži poolt ära. Kell 09:22:152 lahkub ta kaubasaalist ning see videosalvestuse kaader ei jäta kohtule kahtlust selles, et süüdistuses toodud ajal ja kohas pani just süüdistatav toime varguse. Kuna süüdistatav lahkus Rimi kauplustest alkoholi varjates, siis see asjaolu suurendab kohtu veendumust selles, et just tema pani toime süüdistusaktis toodud ajal ja kohas võõra vallasasja äravõtmise. Kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et olles eelnevalt peitnud alkoholipudeli riiete alla pani süüdistatav selle tagasi müügisaalis riiulile. 9.
8. Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsetest tõenditest tuleneb seega, et süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o R AS-i nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Ilja Potjomkin sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. 9.
9. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani varguse toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ilja Potjomkin teadis, et poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Rimi kauplusesse XXX eesmärgiga võtta sealt seoses enda alkoholisõltuvusega enda tarbeks alkoholi. 9.26. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44

lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Ilja Potjomkin selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Ilja Potjomkini poolt varguse toimepanemine 18.05.2019 kella 12.35 paiku aadressil XXX asuvas Rimi kaupluses– kannatanu R AS 9.

1. Süüdistatav Ilja Potjomkin tunnistas ennast süüdi selles talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ta muidugi mäletab, et oli selles kaupluses, aga ei mäleta neid kuupäevi ja et oleks sealt midagi võtnud, sest ta oli tugevas alkoholijoobes, aegajalt tal olid joomahood. 9.
2. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud ka tunnistaja T K ütlustega (KoTo, tl 59-60 pöördel), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt ta töötab Sillamäe R juhatajana. Selle kaupluse aadress on XXX. Neil on olemas väravad, mis annavad signaali alkoholi välja viimisele, alkoholi peal on turvaelemendid ning videovalve. Kui nende kaupluses pannakse toime mõne toote vargus, siis tema või vahetuse vanema ülesanne on politseisse pöörduda selle teatega. Reeglina nad tuvastavad neid varguse episoode videovalve abil ning kui tuleb mingi kahtlane inimene, siis panevad aja kirja, vaatavad ja vajaduse korral teavitavad politseid. Nad on mitmekordselt Ilja Potjomkinit üle andnud. Ilja Potjomkin on mitmekordselt nende poes juba varastanud. Ta on tuttav nende töökollektiivile. Kui on võimalus, siis nad jälgivad teda, kui ei ole, siis pärast vaatavad salvestist.
3. kuupäeval kui ta oli puhkusel, siis oli turvamees, kes tuli tööle ja vaatas läbi videosalvestusi. Põhiliselt tuleb Ilja Potjomkin kauplusesse sisse, võtab toote, võtab turvaelemendi maha ning väljub. Kaamera pealt oli näha, mida ta võttis, sest see koht jäi tühjaks ning mõnikord 9 1-19-7234 tüdrukud kirjutasid kauba koodi ja hinna. Nad alati esitavad avalduse ja pärast tuleb politsei videosalvestise järele. 9.
4. Eeltoodud tunnistaja ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 04.07.2019 koos CDga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24), mille kohaselt vaatluse objektiks on kannatanu R AS volitatud isiku poolt 19.06.2019 avaldusega esitatud DVD-R-plaadile salvestatud 5 videofaili, mis on tehtud Sillamäel asuvas aadressil XXX kaupluses RIMI. Vaadeldavad failid asuvad kastides: 20.03.2019 kell 16:54:37; 20.03.2019 kell 17:12:16; 20.03.2019 kell 17:24:39; 20.05.2019 kell 17:22:45; 27.05.2019 kell 15:47:
5. Kastis 20.05.2019 kell 17:22:45 asub umbes kella 12:35 paiku 18.05.2019 kolme videokaameraga tehtud videosalvestus. Nimetatud videosalvestuselt nähtub, et 18.05.2019 kell 12:34:38 Ilja Potjomkin tuli kauplusesse. Seljas on mustavärviline sviiter, jalas on lühikesed teksad ja mitmevärvilised spordijalatsid valge tallaga. Kell 12:35:07 Ilja Potjomkin seisab riiuli juures ja võtab sealt alkoholipudeli. Kell 13:35:56 hammastega püüab võtta pudelilt turvaelementi. Kell 12:36:02 peidab pudeli riiete alla eespoolt. Kell 12:36:12 Potjomkin väljub kaubasaalist pudeli eest maksmata. 9.
6. Eeltoodud tõenditega haakub R AS avaldus (KoTo, tõendite köide, tl 5), mis tõendab R ASle vargusega tekitatud kahju süüdistuses toodud ajal ja kohas ning kinnitab tunnistaja T K ütluste usaldusväärsust. 9.
7. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Ilja Potjomkin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX Rimi kauplusest ära alkoholi, mis oli tema jaoks võõras. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollist 04.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24) nähtub selgelt, et Ilja Potjomkin tuli 18.05.2019 kell 12:34:38 Rimi kauplusse. Kell 12:35:07 võttis alkoholipudeli. Kell 12:35:56 hammastega võttis pudelilt turvaelemendi. Kell 12:36:02 peidab pudeli riiete alla eespoolt. Kell 12:36:12 süüdistatav väljub kaubasaalist pudeli eest maksmata. Kuna süüdistatav lahkus Rimi kauplusest alkoholipudelit varjates, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et ta pani toime süüdistusaktis toodud ajal ja kohas võõra vallasasja äravõtmise. Seda, et süüdistatava garderoobis on must kampsun ja lühikesed teksapüksid kinnitas ta ka enda kohtuistungil antud ütlustes. Kohtu jaoks ei tundu eluliselt usutav see, et Ilja Potjomkin olles teinud tõsiseid jõupingutusi turvaelemendi eemaldamisel ning olles müügisaalis peitnud alkoholipudeli riiete alla mõtles enne müügisaalist lahkumist ümber ning ei lahkunud võõra vallasasjaga müügisaalist. Nõustuda ei saa ka kaitsjaga selles, et Ilja Potjomkini riietus ei võimaldanud tal peita 0,5 l alkoholipudelit, sest eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kell 12:36:02 peidab süüdistatav pudeli riiete alla ning kohtu hinnangul süüdistataval seljas olnud riideesemed ei välista ära võetud alkoholipudeli peitmist, mida kinnitab eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv ning ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt ei ole tema lühikesed teksapüksid ei kitsad ega laiad, tavalisele jalale. 9.
8. Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsetest tõenditest tuleneb seega see, et süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o R AS-i nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Ilja Potjomkin sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. 9.
9. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani varguse toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ilja Potjomkin teadis, et poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Rimi kauplusesse XXX eesmärgiga võtta sealt seoses enda alkoholisõltuvusega enda tarbeks alkoholi. 9.34. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus 10 1-19-7234 on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44

lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Ilja Potjomkin selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Ilja Potjomkini poolt varguse toimepanemine 25.05.2019 kella 11.43 paiku aadressil XXX asuvas Rimi kaupluses – kannatanu R AS 9.

1. Süüdistatav Ilja Potjomkin tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ta muidugi mäletab, et oli selles kaupluses, aga ei mäleta neid kuupäevi ja et oleks sealt midagi võtnud, sest ta oli tugevas alkoholijoobes, aegajalt tal olid joomahood. 9.
2. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele ka tunnistaja T K ütlustega (KoTo, tl 59-60 pöördel), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt ta töötab Sillamäe R juhatajana. Selle kaupluse aadress on XXX. Neil on olemas väravad, mis annavad signaali alkoholi välja viimisele, alkoholi peal on turvaelemendid ning videovalve. Kui nende kaupluses pannakse toime mõne toote vargus, siis tema või vahetuse vanema ülesanne on politseisse pöörduda selle teatega. Reeglina nad tuvastavad neid varguse episoode videovalve abil ning kui tuleb mingi kahtlane inimene, siis panevad aja kirja, vaatavad ja vajaduse korral teavitavad politseid. Nad on mitmekordselt Ilja Potjomkinit üle andnud. Ilja Potjomkin on nende poes juba varastanud. Ta on tuttav nende töökollektiivile. Kui on võimalus, siis nad jälgivad teda, kui ei ole, siis pärast vaatavad salvestist. Põhiliselt tuleb Ilja Potjomkin kauplusesse sisse, võtab toote, võtab turvaelemendi maha ning väljub. Kaamera pealt oli näha, mida ta võttis, sest see koht jäi tühjaks ning mõnikord tüdrukud kirjutasid kauba koodi ja hinna. Nad alati esitavad avalduse ja pärast tuleb politsei videosalvestise järele. 9.
3. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 04.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24), mille kohaselt vaatluse objektiks on kannatanu R AS volitatud isiku poolt 19.06.2019 avaldusega esitatud DVD-R-plaadile salvestatud 5 videofaili, mis on tehtud Sillamäel asuvas aadressil XXX kaupluses RIMI. Vaadeldavad failid asuvad kastides: 20.03.2019 kell 16:54:37; 20.03.2019 kell 17:12:16; 20.03.2019 kell 17:24:39; 20.05.2019 kell 17:22:45; 27.05.2019 kell 15:47:
4. Kastis 27.05.2019 kell 15:47:24 asub umbes kella 11:43 paiku 25.05.2019 kolme kaameraga tehtud videosalvestus. Videosalvestusel on kajastatud alkoholivargus, mille pani toime Ilja Potjomkin, kellel jalas on hallid teksad, mustavärvilised spordijalatsid valge tallaga, seljas on tumedat värvi lühike jope. Kell 11:43:13 Ilja Potjomkin võtab riiulilt alkoholipudeli. Kell 11:43:39 väljub kaubasaalist kandes alkoholipudelit käes kauba eest maksmata. 9.
5. Eeltoodud tõenditega haakub R AS avaldus (KoTo, tõendite köide, tl 4), mis tõendab R ASle vargusega tekitatud kahju süüdistuses toodud ajal ja kohas ning kinnitab tunnistaja T K ütluste usaldusväärsust. 9.
6. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendatud see, et Ilja Potjomkin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX Rimi kauplustest ära alkoholipudeli, mis oli tema jaoks võõras. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollist 04.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 8-24) nähtub selgelt, et Ilja Potjomkin 25.05.2019 kell 11:43:13 võtab alkoholipudeli ja kell 11:43:39 väljub ta kaubasaalist alkoholipudel käes kauba eest maksmata. Kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et süüdistatav läkski juba kauplusesse alkoholipudel käes ning lihtsalt vaatas alkoholiriiulil 11 1-19-7234 olevat alkoholipudelit. Kohtu hinnangul nähtub videosalvestuselt (kell 11:43:39), et süüdistatava käitumine äratas tähelepanu nii kassiiris kui ka ostujärjekorras seisvas vanemas naisterahvas, kuna mõlema nimetatud isiku pilk on suunatud süüdistatavale. Ka nimetatud asjaolu suurendab kohtu siseveendumust selles, et Ilja Potjomkin pani toime süüdistusaktis toodud ajal ja kohas alkoholipudeli varguse. Varasemates varguse episoodides tuvastas küll kohus selle, et Ilja Potjomkin peitis müügisaalis, kas taskusse või riiete alla varastatud alkoholi ning seega tema käitumine 25.05.2019 pole eelnimetatu tõttu kooskõlas tema tavapärase käitumismustriga. Samas kohus leiab, et erinevust tema ebaseaduslikus käitumises saab selgitada sellega, et süüdistataval esines 25.05.2019 kas suurem alkoholijoove, mis üldteada olevana pärsib enda käitumise kontrollimist või siis sellega, et süüdistatav oli juba eelnevalt vähemalt neljal korral karistamatult samast kauplusest alkoholi varastanud ning seega ei saa välistada karistamatuse tunde tekkimist, mis tingis selle, et süüdistatav ei peitnud erinevalt enda varasemast käitumisest alkoholipudelit. Välistada ei saa ka seda, et Ilja Potjomkinile oli teada asjaolu, mille tõi välja tunnistaja T. K ja mille kohaselt turvatöötaja saabub kauplusesse tööle alles alates kell 15:00 ning kassiiride ja ka müügisaali teenindajate tööülesannete hulka ei kuulu üldteada olevalt õiguskorrarikkujate kinnipidamine. 9.
7. Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsetest tõenditest tuleneb seega see, et süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o R AS-i nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Ilja Potjomkin sai alkoholipudeli üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. 9.
8. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani varguse toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ilja Potjomkin teadis, et poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Rimi kauplusesse XXX eesmärgiga võtta sealt seoses enda alkoholisõltuvusega enda tarbeks alkoholi. 9.42. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44

lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Ilja Potjomkin selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Ilja Potjomkini poolt varguse toimepanemine 11.07.2019 kella 14.19 paiku aadressil XXX asuvas Rimi kaupluses – kannatanu R AS 9.

1. Süüdistatav Ilja Potjomkin tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt ta muidugi mäletab, et oli selles kaupluses, aga ei mäleta neid kuupäevi ja et oleks sealt midagi võtnud, sest ta oli tugevas alkoholijoobes, aegajalt tal olid joomahood. Jaanipäeval ta oli kaine, aga siis oli Sillamäe linna päev
2. kuupäeval või
3. kuupäeval ning sellest ajast hakkas peale ning ei saanud peatuda. 9.
4. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele ka tunnistaja T K ütlustega (KoTo, tl 59-60 pöördel), mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt ta töötab Sillamäe R juhatajana. Selle kaupluse aadress on XXX. Neil on olemas väravad, mis annavad signaali alkoholi välja viimisele, alkoholi peal on turvaelemendid ning videovalve. Kui nende kaupluses pannakse toime mõne toote vargus, siis tema või vahetuse vanema ülesanne on 12 1-19-7234 politseisse pöörduda selle teatega. Reeglina nad tuvastavad neid varguse episoode videovalve abil ning kui tuleb mingi kahtlane inimene, siis panevad aja kirja, vaatavad ja vajaduse korral teavitavad politseid. Nad on mitmekordselt Ilja Potjomkinit üle andnud. Ilja Potjomkin on mitmekordselt nende poes juba varastanud. Ta on tuttav nende töökollektiivile. Kui on võimalus, siis nad jälgivad teda, kui ei ole, siis pärast vaatavad salvestist. Põhiliselt tuleb Ilja Potjomkin kauplusesse sisse, võtab toote, võtab turvaelemendi maha ning väljub. Kaamera pealt oli näha, mida ta võttis, sest see koht jäi tühjaks ning mõnikord tüdrukud kirjutasid kauba koodi ja hinna. Nad alati esitavad avalduse ja pärast tuleb politsei videosalvestise järele. 9.
5. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 24.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 25-32), mille kohaselt vaatluse objektiks on kannatanu R AS volitatud isiku poolt 15.07.2019.a avaldusega esitatud DVD-R-plaadile salvestatud videosalvestis, mis on tehtud 11.07.2019 kella 14:19 paiku Sillamäel asuvas aadressil XXX kaupluses RIMI. Selle protokolli vaatluse käigu kohaselt 11.07.2019 ajavahemikul 14:18-14:21 kolme videokaameraga tehtud videosalvestus. Sellel videosalvestusel on kajastatud alkoholivargus, mille pani toime Ilja Potjomkin, kelle jalas on sinised teksad, pruunivärvilised jalatsid, seljas on mustavärviline sviiter. Nähtuvalt fotolt nr 1 11.07.2019 kell 14:18:40 Ilja Potjomkin tuli kauplusesse. Foto nr 2 kohaselt kell 14:20:32 Ilja Potjomkin lahkub kaubasaalist kassa pudeli eest maksmata. Foto nr 3 kohaselt Ilja Potjomkin lahkub poest. Foto nr 6 kohaselt kell 14:19:36 võtab Ilja Potjomkin riiulilt pudeli ja püüab selle turvaelemendist vabastada ja kell 14:19:52 püüab pudeli turvaelemendist vabastada hammastega. Foto nr 7 kohaselt kell 14:20:06 vabastas süüdistatav pudeli turvaelemendist. Foto nr 8 kohaselt kell 14:20:14 peidab pudeli riiete alla eespoolt. 9.
6. Eeltoodud tõenditega haakub R AS avaldus (KoTo, tõendite köide, tl 6), mis tõendab R ASle vargustega tekitatud kahju süüdistuses toodud ajal ja kohas ning kinnitab tunnistaja T K ütluste usaldusväärsust. 9.
7. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Ilja Potjomkin täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis XXX asuvast Rimi kauplusest ära alkoholipudeli, mis oli tema jaoks võõras. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlusprotokollist 24.07.2019 koos CD-ga (KoTo, tõendite köide, tl 25-32) nähtub selgelt, et 11.07.2019 Ilja Potjomkin tuli eeltoodud kauplusse. Kell 14:19:36 võttis ta riiulilt pudeli ja kell 14:19:52 vabastas ta hammastega alkoholipudeli turvaelemendist. Kell 14:20:14 peitis ta pudeli riiete alla eespoolt. Kell 14:20:32 Ilja Potjomkin lahkus kaubasaalist alkoholipudeli eest maksmata. 9.
8. Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsetest tõenditest tuleneb see, et süüdistatav lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o R AS-i nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Ilja Potjomkin sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. 9.
9. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. 9.
10. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani varguse toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ilja Potjomkin teadis, et poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning kohtu hinnangul läkski ta Rimi kauplusesse XXX eesmärgiga võtta sealt seoses enda alkoholisõltuvusega enda tarbeks alkoholi. Ilja Portjomkini eesmärgiks kauplusesse minnes oli varastada alkoholi. 9.51. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Ilja Potjomkin pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna 13 1-19-7234 vastavalt

§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kuivõrd äravõetud vara väärtus ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44

lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, pani Ilja Potjomkin selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

Süüdistatava Ilja Potjomkini poolt toime pandud omandivastaste süütegude kvalifikatsioon 9.

1. Kohus leiab, et Ilja Potjomkini poolt toime pandud eeltoodud varguste puhul on tegemist süstemaatiliselt toime pandud omandivastaste süütegudega. 9.
2. Riigikohtu praktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-187-08, p 10). Seejuures karistatakse isikut

§ 199

lg 2 p 9 järgi üksnes nende varguste eest, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks, mitte aga varasemate varguste eest, mille eest on isikut juba karistatud ja millega põhjendatakse üksnes kriminaalmenetluse esemeks olevate varguste süstemaatilisust (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-87-12, p 12, samuti

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 10). 9.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul on süstemaatilisuse tingimus täidetud kuue süüdistusaktis ära toodud süüdistatava poolt toime pandud varavastase süüteo puhul ning esineb faktiline retsidiiv. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdistatav on süstemaatiliselt pannud toime varavastaseid süütegusid, kuna toime pandud tegude vahel on sisuline seos ning välja joonistub süüdistatava ühtne käekiri süütegude toimepanemisel ning nähtuvalt varastatud esemetest ja varguste tehioludest, saab järeldada, et Ilja Potjomkinil on lihtsalt harjumus varastada. Ta ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et tal on lihtsalt nii kombeks. Seetõttu tuleb tema poolt toime pandud eeltoodud varavastased süüteod kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 9 järgi.

9.

1. Kohus peab seoses kaitsja kaitseargumentidega vajalikuks ka välja tuua, et nõustuda saab sellega, et kohtu poolt tõenditena kasutatavatest eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollidest ei nähtu süüdistatava kogu tegevus süüdistuses toodud aegadel kaupluses Rimi aadressil XXX. Samas kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-68-11 tulenevalt kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud kaudsetele tõenditele tuginevalt, s.t sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 3-1-1-21-09, p 8). Ka on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-87-09 välja toonud, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina (RKKKo nr 3-1-1-32-05). 9.
2. Kriminaaltoimikus olevaid tõendeid kogumis hinnates leidis kohus seega, et süüdistatava poolt talle inkrimineeritud varguste toimepanemine on tõendamist leidnud kõikides kuriteoepisoodides ning süüdistatava tegevus on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Käesoleval juhul annab kohtule aluse asuda sellisele seisukohale lisaks ka see, et süüdistusaktis ära toodud kuue kuriteoepisoodi puhul, arvestades kuritegude toimepanemise viisi (varastada kauplusest enne kella 15:00, mil tööle saabub turvatöötaja, mitte kõige odavam alkoholipudel) saab tõsikindlalt järeldada, et kõik need kuriteod on toime pannud süüdistatav Ilja Potjomkin, kuna esineb erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtav kokkulangemine. Ka ei toonud süüdistatav välja, 14 1-19-7234 et asitõendi protokollides pole vaadeldud tema tegevust kaupluses Rimi. Kaitsja küll leidis, et mõningatel juhtudel oli tegemist süüdistatavaga sarnase isiku käitumise vaatlemisega asitõendiprotokollis, kuid kindlalt ei saa väita, et see oli süüdistatav. Kohtul ei jäänud kahtlust selles, et nii 04.07.2019 kui ka 24.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollides (KoTo, tõendite köide, tl 8-24 ja tl 25-32) vaadeldi just Ilja Potjomkini käitumist kaupluses, sest esineb kaadreid, kus süüdistatav on ilmeksimatult äratuntav ning märtsikuus 2019 kolme varguse toimepanemisel on kõikidel kordadel kandnud ta ühte ja sama jopet, mille kapuutsil on täheldatav karvase ääre olemasolu. Sellise kapuutsiga jope kandmist süüdistatava poolt varguste toimepanemisel märtsikuus 2019 on enda ütlustes välja toonud ka tunnistaja T. K. Kohtul ei ole ka alust kahelda eeltoodud tunnistaja ütlustes selles osas, et Ilja Potjomkin on ka varasemalt poest, kus ta juhatajana töötab, vargusi toime pannud ning seetõttu on ta ka juba tuttav poetöötajatele. Seda, et XXX asuva kaupluse töötajad teda nägu pidi tunnevad kinnitas ka süüdistatav Ilja Potjomkin ise kohtuistungil enda ütlustes. Ka kohtu poolt tõendina vastu võetud karistusregistri väljavõte (KoTo, tõendite köide, tl 57-62) tõendab seda, et Ilja Potjomkinit on ka varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras varavastaste süütegude toimepanemise eest, mis omakorda kinnitab seda, et kohtu seisukoht tunnistaja T. K usaldusväärsuse osas on põhjendatud ning alust ei ole kahelda tema kohtuistungil antud ütluste tegelikkusele vastavuses. Ka puudub kohtul alus kahelda süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustes, mis puudutab poest varguste toimepanemist, vaatamata sellele, et kohus rahuldas kohtuistungil prokuröri taotluse KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel ning avaldas süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „Mul oli seljas must kapuutsi ja kunstnahast äärisega jope". Süüdistatav on kaitsja küsimusele vastanud, et tal ei ole musta talvejopet, mille kapuutsi krae on karvane. Tal on ainult pruun nahkjope, mille ostis detsembris, teisi asju ei ole. Süüdistatav selgitas, miks tema ütlustes vastuolu ei esine sellega, et tal isiklikult ei ole sellist jopet, ta ei või öelda, et ta ei saanud seda kelleltki võtta, aga konkreetselt tema garderoobis seda ei ole. Kohus leiab, et süüdistatav on usutavalt ja arusaadavalt selgitanud seda, miks ei esine tema erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel erinevust ning kohtul puudub alus kahelda tema süüd omaksvõtvates ütlustes, kus ta ei ole eitanud, et süüdistuses toodud ajal viibis ta kaupluses XXX, kuid tema ütluste kohaselt seoses joomasööstuga ei mäleta ta täpselt, mis toimus kaupluses süüdistuses toodud aegadel. II
3. Ilja Potjomkinile esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 2 järgi 10.1.

Kehalise väärkohtlemisega (

§ 121

) rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

§ 121

lg 1 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega on eelkirjeldatud koosseisu kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. Nii tervisekahjustus kui ka valu on normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse

1. augusti
2. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, 15 1-19-7234 füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsuses asjas nr 3-1-129-15, p 11.1).

§ 121

puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2017. a otsus nr 1-16-10326/51, p 27.) 10.2. Ilja Potjomkinit süüdistatakse selles, et ta pani toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et ta 13.07.2019 kella 01:30 paiku asudes XXX paikneva hoone juures kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase J K suhtes lüües viimast korduvalt käega pähe, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. 10.3.Süüdistatav Ilja Potjomkin ei ole ennast süüdi tunnistanud selles, et ta kasutas süüdistuses toodud ajal ja kohas füüsilist vägivalda oma elukaaslase J K suhtes lüües konflikti käigus viimast korduvalt käega pähe, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Süüdistatava ütluste kohaselt ta mäletab sündmusi, mis toimusid 12.-

1. juulil 2019, mis on seotud J K sünnipäevaga. Kui ta ühines sünnipäeva tähistava seltskonnaga, siis J K oli nagu peabki olema sünnipäevalaps natuke napsitanud, ei olnud ei kaine ega joobes. Tal oli tol ööl skandaal J K, ta ei eita, et riidlesid temaga. Nad riidlesid, sest teda joomise pärast vallandati töölt ning ta jõi raha maha, aga raha oli vaja tasuda korteri eest. Ta jõi raha maha ja sel põhjusel olid konfliktid. Ta ei kasutanud tol ööl J K vastu kehalist väärkohtlemist. Ta ei tea, mis põhjusel J K helistas häirekeskusesse ja kutsus välja politsei. Ta ei saanud lihtsalt füüsiliselt kuulda, mida Julia rääkis telefonitorusse. Kui nad tülitsesid, siis nende vahel oli erinev vahemaa meeter, kaks, kolm, seitse, viis ja üks. Ta ei või öelda kindlalt vahemaad, kui ta helistas. Seal mingid möödakäijad olid mööda läinud, olid juurde tulnud. Ta juba ei mäleta. Ta rääkis J, et viimane läheks koju, sest ta arvatavasti kavatses edasi juua. Tuli riid välja, J karjus tema peale. Tema karjus J peale, rääkisid igasuguseid sõnu üksteisele. Selline tüli neil tuli esimest korda välja. Politsei käis kohal. Teda peeti kinni ja paigutati arestimajja. Sel ööl ei olnud tal näo peal mingid kehalised vigastused. Tol ööl kui tema oli kõrval, siis J K näol ja keha ei olnud mingeid vigastusi. Lähtudes sellest, mida ta nägi ja kuulis võib ta eeldada, et valgustades taskulambiga näkku politseitöötaja poolt ei olnud tuvastatud mingeid vigastusi. Ainus, millest ta J palus, et räägi kõik ära nagu oli tegelikkuses. Kohus kõrvutades eeltoodud süüdistatava ütluseid teiste kohtu hinnangul usaldusväärsete tõenditega leiab, et puudub alus alltoodud põhjustel asuda seisukohale, et süüdistatava ütlused ei vasta tegelikkusele. 10.
2. Kohtus kannatanu J K ei keeldunud ütluste andmisest tulenevalt KrMS § 71 lg 1 p-st 5 isiklikul põhjusel. Samas ka tema ütlustest, mis on süüdistatava ütlustega kooskõlas, ei tulene see, et Ilja Potjomkin oleks teda süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohelnud lüües korduvalt käega pähe. Kannatanu ütluste kohaselt kui teda 22.07.2019 politseis kannatanuna üle kuulati, siis ta ei andnud ütlusi. Ta keeldus ütluste andmisest, sest ei olnud seda, mis oli. Ta on kutsunud välja politsei, et politsei viiks Ilja Potjomkini kaasa. Vastasel korral nad ei oleks kohale tulnud. Ta tahtis, et süüdistatav viidaks kainenema. Tuleb välja, et ta valetas kui helistas häirekeskusesse. Kui talt hakati küsima, kas Ilja Potjomkin lõi teda või mitte, siis jah ta valetas politseipatrullile selleks, et Ilja Potjomkin viidaks kainenema. Ta ütles sellest uurijale O Z, et ta algusest peale valetas. O Z pakkus talle, et paneme 15 meetrit lähenemiskeeldu, et Ilja Potjomkin 16 1-19-7234 ei saaks ligi tulla. Ta ütles, et kuidas see hakkab välja nägema, et ta on rõdu peal ja süüdistatav köögis. Kui üldse jah, siis ta on nõus kõike läbi elama ja kogema (saada kriminaalkorras karistada ja vangi minna) selle mehe tõttu. Enne kui ta 13.07.2019 öösel politseisse helistas viibis ta Kajaka tänaval õues ning tähistasid tema sünnipäeva. Oli palju rahvast, tema tütar oli koos sõbrannaga, Ilja oli, aga Ilja pärast läks ära. Nad olid seal Kajaka tänaval tollel pingil, mida praegu näidati video peal. Nad alustasid seda tähistamist võib-olla kella 5-6 kusagil nii. Ta ei tea kui ta politseisse helistas, kui palju ta oli alkoholi tarvitanud. Ta ei ole kuidagi mõõtnud. Meenutades neid sündmusi, ka politseisse helistamist ja vaadates ka videot ta mäletab neid asju ise. Ta tarvitas õlut. Midagi veel ta ei tarvitanud. Sellele häirekeskusesse tehtud kõnele eelnes see, et nad läksid riidu. Ilja hakkas oma palka maha jooma ning lisaks sellele süüdistatav vallandati. Neil on võlgnevus korteri eest, saate ise aru, kui kahekesi elavad, siis kahekesi peavad raha tooma. Tüli tekkis lihtsustatult öeldes raha pärast ja veel selle tõttu, et teda vallandati. Neil see konflikt omavahel tekkis seal Kajaka tänaval. Kes istus pingil võib olla nemad nägid seda konflikti pealt, sest nad seisid, riidlesid maja taga. Nad läksid sellest seltskonnast veidi eemale. See on sama koht, kust algab see politsei rinnakaamera salvestis. Ilja kogu aeg ajas teda koju ja hoidis tagant kätega niimoodi kinni, et ta ei jookseks ära, aga süüdistatav ei löönud teda. Sellest kinnihoidmisest tal ei olnud valus. Neil kahe aasta jooksul ei olnud konflikte, midagi ei olnud. Vastupidi, kui Ilja vabanes enne tähtaegselt ta aitas süüdistataval tööle asuda ja adopteerida ning Ilja hakkas muutuma paremuse poole. Kui Ilja sisse satub alkohol, siis süüdistataval juhtub sellist, et hakkab raha maha jooma, palka. Ta otsustas ühel hetkel politseisse helistada, et Ilja võetakse kaasa kainenema, et süüdistatav saaks aru, et on nii palju raha maha joonud ja neil on võlad korteri eest. Ta ei väljendanud ennast selliselt häirekeskusele, sest nad poleks tulnud kohale, sest olid juhtumid tema juuresolekul, kui politsei ei ole just nimelt nende tänavale tulnud, kui seda kutsuti või tulid kohale 40 minutit hiljem, kui inimese võib juba ära tappa. Ta ei arvanud, et niimoodi võib välja tulla, et mingi paragrahv tuleb. Kui kõik on Ilja vastu, aga süüdistatav pole süüdi, miks ta peab kohtus valetama. Te kuulsite, kui ta kutsus välja politsei. Nad ei kakelnud, nad karjusid üksteise peale. Ilja karjus: „Mine koju“, seal on kõik kuulda. Nad riidlesid alati, sest esimesel ajal oli Ilja palga koju toonud, aga kahel kuul juuni ja juuli mitte. Ta rääkis seda („Ma olen sinu peksmistest ära tüdinenud“), mis tal pähe tuli, seda rääkiski. Ta mäletab, mida ta politseis ütles: „Kasutades oma õigust ei soovi ma anda ütlusi konfliktist minu ja Ilja Potjomkini vahel, mis toimus 13.07.2019, mille tulemusena Potjomkin lõi mind“. Kuidas ütles see politseinik, kui ta nägi tema näo peal pisaraid ja ei näinud vigastusi kui viimane taskulampi suunas tema näkku. See protokoll on tema poolt allkirjastatud, aga ta pole seda lugenud. Ta on kirjutanud protokollis punktis 9 – läbi loetud ja kirjutatud õigesti. Tuleb välja nii, et ta kinnitas sõnaliselt ja oma allkirjaga, et ta luges selle protokolli läbi ja et see on õige. Temalt varem keegi ei küsinud tõtt. 10.
3. Eeltoodud kannatanu ütlustest nähtub seega see, et ta jäi vankumatult kohtuistungil selle juurde, et süüdistatav ei ole teda süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohelnud. Kõrvutades süüdistatava ja kannatanu ütluseid omavahel, siis nad langevad kokku selles, et 13.07.2019 oli kannatanu ja süüdistatava vahel konflikt seoses palga mahajoomisega, mis aga ei päädinud Ilja Potjomkini poolt füüsilise vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes selliselt, et süüdistatav oleks löönud kannatanule korduvalt käega pähe nagu süüdistusaktis süüdistatavale inkrimineeritakse. 10.
4. Käesolevas kuriteoepisoodis on kohus tõendina vastu võtnud ka asitõendi vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide, tl 42-43), mille kohaselt on vaatluse objektiks 13.07.2019 Sillamäel maja nr 16 juures Kajaka tänaval patrullpolitseiniku rinnakaameraga tehtud videosalvestis pikkusega 06:03 min, algusega 01:47:29 ja lõpuga 01:53:30, kus on kajastatud patrulli kohapeal viibimisel juhtunut. Avaldaja nimepidi Julia räägib, et tema endine elukaaslane Ilja Potjomkin lõi teda käega ja hammustas teda/näitab vigastatud kõrva/, millega tekitas talle füüsilist valu ja vigastusi. Samuti ta ei seletanud mitu korda Potjomkin on teda löönud ja mis põhjuseks oli. J räägib politseinikele oma isikukood: XXX. Nimetatud tõendist ei nähtu see, et kannatanu oleks avaldanud, et 17 1-19-7234 süüdistuses toodud ajal on Ilja Potjomkin löönud teda korduvalt käega pähe. Kannatanu on väitnud, et süüdistatav lõi teda käega ja hammustas teda. Kannatanu on kohtuistungil antud ütlustes välja toonud, et ta valetas politseipatrullile selle kohta, et süüdistatav teda lõi. Eeltoodud tõendist ei nähtu ka see, et kannatanul oleksid esinenud mingisugused vigastused, mis viitavad viimase kehalisele väärkohtlemisele. 10.
5. Lisaks eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollile on kohus tõendina vastu võtnud ka 05.08.2019 asitõendi vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide, tl 36-41), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks Aweroc WebPlayeri kaudu DVD-R-plaadile salvestatud helifail. Tegemist on kõnega, mis on tehtud häirekeskusesse 13.07.2019 kell 01:41 telefoninumbrilt XXX. Salvestise pikkus on 05:46 min. Vaidlus puudub selles, et tegemist on kannatanu J K poolt häirekeskusesse tehtud kõnega sündmuskohalt. Teataja toob välja enda ütlustes: „Ta peksab mind“ ning küsimusele, kas käes oli ka midagi vastab avaldaja „Ei, kätega vastu nägu“. Palvele öelda aadress teatab avaldaja: „Ma ütlesin, XXX“. Tagaplaanil meeshääl: „Sina, kits!“. Teataja teatab: „Potjomkin Ilja“. Tema nimi on: „J K“. Nimetatud tõendist nähtub seega see, et kannatanu J K on teavitanud sellest, et süüdistatav teda peksab. 10.
6. Lisaks eeltoodud tõenditele andis kohtuistungil selles kuriteoepisoodis ütlusi ka tunnistaja A S (KoTo, tl 61 pöördel-63), kelle usaldusväärsuses kohtul alust kahelda ei ole ja kelle ütluste puhul tuleb kohtul võtta seisukoht, kas tema ütlused on kasutatavad tõendina selles osas, kas süüdistatav süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohtles kannatanut, sest tema ütluste kohaselt ta ise seda vahetult pealt ei näinud. Nimelt tuleneb KrMS § 66 lg 21 p-st 2, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt töötab ta Narva politseijaoskonnas patrullis. Ta sai 13.07.2019 öösel väljakutse aadressil XXX. Teatises oli, et meesterahvas peksab naist. Kui nad jõudsid kohale XXX maja juurde, siis ta nägi kuidas meesterahvas haaras naisterahvast ja naisterahvas üritas lahti saada. Meesterahvas haaras seda naisterahvast tagant kätega ümber kinni. Nad ütlesid, et meesterahvas vabastaks naisterahva. Meesterahvas kuuletus. Pärast seda nad panid käerauad peale. Naisterahvas selgitas, et käesolev meesterahvas teda lõi ning hammustas. Naise sõnul meesterahvas lõi teda mitu korda vastu nägu. Naiselt oli tunda alkoholilõhna ning naine oli väga hirmunud. See hirmunud olek väljendus selles, et meesterahvas võib jätkata naisterahva peksmist. Nad tuvastasid kohapeal ka meesterahva ja naisterahva isiku. Need inimesed osutusid Ilja Potjomkin ja J K. Iljalt oli alkoholilõhna tunda. J K oli pakutud avaldust kirjutada, kuid ta keeldus selgitades, et Ilja võib talle pärast teha midagi halba. Praegu ta ei mäleta, kas ta nägi Julia kehal mingisuguseid nähtavaid vigastusi. Vahemaa oli kahe meetri paiku kui neil toimus kannatanuga vestlus. Väljas oli pime. Tänavavalgustus ei põlenud. Antud sündmuse kohta oli koostatud lähisuhtevägivalla infoleht. Ta täpselt ei mäleta, kes selle koostas. Lähisuhtevägivalla infolehte pannakse kirja osalejate andmed ning see, mis juhtus. Andmed pannakse kirja kannatanu sõnade järgi. Kui on kehalised vigastused nähtavad jäljed, siis nad märgivad, mida näevad. Ta ei saa vastata, sest ta praegu ei mäleta, kas J olid need vigastused või mitte. Kannatanu silmis pisarad olid. Ta selgitab seda, et pisaraid nägi, aga näos mingeid vigastusi ei näinud sellega, et naisterahvas nuuskas ninaga ning hõõrus käega nägu. 10.
7. Käesoleval juhul kohus leiab, et pole võimalik tõsikindlalt asuda seisukohale, et täidetud on KrMS § 66 lg 21 p-s 2 nimetatud tingimus, mil tunnistaja A S ütlustega saaks lugeda tõendatuks selle, et süüdistuses toodud ajal ja kohas toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine, mis seisnes selles, et viimast lõi Ilja Potjomkin korduvalt pähe. Kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks. Kannatanu J K ütluste kohaselt ta valetas patrullpolitseinikule selle kohta, et süüdistatav Ilja Potjomkin teda lõi, kuna soovis, et Ilja Potjomkin viidaks kainenema. Nii süüdistatava Ilja Potjomkini kui ka kannatanu ütlustega on tõendatud see, et neil oli 13.07.2019 kella 01:30 paiku konflikt, mida 18 1-19-7234 kinnitab ka 05.08.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 33-41), kus nähtub, et süüdistatav ja kannatanu tülitsevad telefonivestluse ajal ning ka süüdistatav viibib telefonivestluse ajal läheduses. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõendiga ja ka teise asitõendi vaatlusprotokolliga 05.08.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 42-43) ning ka tunnistaja A S ütlustega (KoTo, tl 61 pöördel63) tõendatud see, et kannatanu tundis hirmutunnet seoses süüdistatavalt lähtuva ohuga. Seda kinnitab 05.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 33-41) nähtuv, kus kannatanu teatab kõrvale: „Sa oled mind ära tüüdanud! Said aru? Ma olen sinu peksmistest ära tüdinenud! Mine sa munni! Oled sa purjus, ei ole purjus, lits! Ma olen sulle öelnud, ma ütlesin sulle kohe, et ma kutsun sinu peale mendid väja. Ja ongi kõik, mine munni, ma ütlesin sulle. Ma ütlesin sulle, mine minema siit“. Kohtu hinnangul nimetatud kannatanu poolt välja toodu ei võimalda asuda aga tõsikindlalt seisukohale, et ka 13.07.2019 süüdistuses toodud ajal süüdistatav Ilja Potjomkin kehaliselt väärkohtles teda lüües viimasele korduvalt käega pähe. Nimelt nimetatud ütluste pinnalt ei saa täielikult välistada seda, et kannatanu Häirekeskusesse helistamise põhjuseks oli 13.07.2019 see, et kannatanu tundis hirmutunnet, kuna süüdistatav oli kannatanu ära tüüdanud, ta oli tüdinenud varasematest peksmistest ning süüdistatav ei olnud nõus vabatahtlikult ära minema, mida kinnitavad ka tunnistaja A S ütlused, mille kohaselt sündmuskohale jõudes hoidis süüdistatav kannatanut kinni. 10.
8. Seda, et käesoleval juhul esinevad kõrvaldamata kahtlused selles, kas Ilja Potjomkin 13.07.2019 kella 01:30 paiku lõi kannatanut korduvalt käega pähe kinnitavad ka tunnistaja A S ütlused, mille kohaselt ta ei mäleta, kas J olid need vigastused. Kannatanul 13.07.2019 esinenud vigastusi ei ole fikseeritud ka üheski teises kohtule esitatud usaldusväärses tõendis, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kannatanu andis kohtuistungil tegelikkusele mittevastavad ütlused eitades seda, et teda süüdistuses toodud ajal süüdistatav kehaliselt väärkohtles. Kohus möönab, et kannatanu pole andnud kohtuistungi käigus täielikult üks-üheselt kattuvaid ütlusi selles osas, kuna ta on vanglas külastanud süüdistatavat. Nimelt on ta esialgselt ütlustes välja toonud, et iga nädal peale seda
9. augusti kinnipidamist käis ta Ilja Potjomkini juures viimast vaatamas vanglas. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel teatas ta, et juhtus nii, et ta ei käinud iga nädal, vaid üle nädala. Kuupäevi ta ei mäleta, sest külastustele registreeris tema või tema ema. Ta külastas I. Potjomkinit regulaarsusega üks kord kahe nädala jooksul. Kohtule esitatud PPA spetsialisti 29.10.2019 e-kirjast (KoTo, tõendite köide, tl 101) nähtub, et valdavas ulatuses on kannatanu süüdistatavat külastanud üle nädala. Samas esineb ka iganädalast külastust, s.o 28.09.2019 ja 05.10.
10. Seega ka eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et välistada ei saa seda, et kannatanu helistades Häirekeskusesse ja rääkides patrullpolitseinikuga ei rääkinud tõtt seoses enda kehalise väärkohtlemisega 13.07.2019 süüdistatava poolt. Teine kohtule esitatud e-kiri 29.10.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 102) kohtu hinnangul mingit tõenduslikku tähendust ei oma käesolevas kriminaalasjas ja kohus jätab selle tõendikogumist välja. Seega kohus leiab, et tunnistaja A S ütlused ei ole kasutatavad tõendina selles osas, kas toimus süüdistuses toodud ajal ja viisil kannatanu kehaline väärkohtlemine, kuna välistada ei saa, et kannatanu J K moonutas tõde. Sama kehtib ka 05.08.2019 asitõendi vaatlusprotokolli kohta, kus kannatanu on teatanud, et süüdistatav peksab teda kätega vastu nägu. Kohtule on esitatud ka tõendina lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite köide, tl 44), milles on ära toodud see, et 13.07.2019 J K on vigastatud, kuid sellel lehel puudub kannatanu allkiri ning ka pole aru saada, milles kannatanu vigastused seisnevad. Tunnistaja A S ütluste kohaselt kui on kehalised vigastused nähtavad jäljed, siis nad märgivad, mida näevad. Samas tõi ta välja, et ei saa vastata, sest ta praegu ei mäleta, kas J olid need vigastused või mitte. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kui isegi jaatada seda, et eeltoodud infoleht on kasutatav iseseisva tõendina, siis pole võimalik asuda selle tõendi pinnalt seisukohale, et kannatanul esinesid mingid vigastused, sest selle tõendi looja ei mäletanud kohtuistungil, kas kannatanul esinesid mingid vigastused või mitte. 10.
11. Seega kohus leiab, et kohtule esitatud eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei saa asuda seisukohale, et kannatanu J K andis kohtuistungil teadvalt tegelikkusele mittevastavad ütlused selles osas, et Ilja Potjomkin teda 13.07.2019 kehaliselt ei väärkohelnud. Kohtuistungil selgus, et 19 1-19-7234 kannatanu J K keeldus kohtueelsel uurimisel ütluste andmisest ning seega ei saa ka tõusetuda küsimust sellest, kas ta andis kohtueelsel uurimisel teadlikult tegelikkusele mittevastavad ütlused, arvestades uurija poolt kirja pandut, kus oleks võinud piirduda ainult selle kajastamisega, et kannatanu kasutab enda õigust ja keeldub isiklikel põhjustel ütluste andmisest. Õigeks ei saa pidada lähenemist, mille kohaselt kannatanu olles keeldunud isiklikel põhjustel ütluste andmisest on samas justkui ikkagi andnud mingid sisulised ütlused. 10.
12. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et Ilja Potjomkin 13.07.2019 kella 01:30 paiku asudes XXX paikneva hoone juures kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase J K suhtes lüües viimast korduvalt käega pähe, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Nii süüdistatav kui kannatanu on eitanud süüdistuses toodud ajal kehalise väärkohtlemise toimepanemist ning kõikide ülejäänud kohtule esitatud tõendite algallikaks seoses kannatanu kehalise väärkohtlemisega on kannatanu poolt välja toodu, mille osas on ta kohtuistungil teatanud, et ta valetas nii Häirekeskusesse helistades kui ka patrullpolitseinikuga vesteldes. 10.
13. Seda, et käesoleval juhul esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et süüdistatav pole toime pannud talle inkrimineeritavad kuritegu tõendab ka see, et süüdistuse kohaselt toimus kehaline väärkohtlemine õues, s.o XXX paikneva hoone juures, kus kannatanu oli tähistamas enda ja süüdistatava ütluste kohaselt sünnipäeva ning kohtul puudub alus kahelda nende sellesisuliste ütluste tegelikkusele vastavuses. Üldteada on see, et üldjuhul toimuvad lähisuhtes kehalised väärkohtlemised kinniste koduuste taga, kus saab välistada kuriteo toimepanemisel pealtnägijate olemasolu. Nähtuvalt 05.08.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevalt CD-plaadile talletatud salvestusest oli sündmuskoha vahetus läheduses kõrvalisi isikuid, mis annab ka kohtule aluse asuda seisukohale, et välistada täielikult ei saa seda, et kannatanu valetas Häirekeskusesse helistades ja patrullpolitseinikele teatades, et süüdistav lõi teda, kuna soovis, et süüdistatav viidaks ära ja et ta ei peaks hiljem koduuste taga taluma süüdistatava poolset vägivalda. Paraku on jäänud kohtueelsel uurimisel videosalvestuselt nähtuvad isikud tuvastamata ning ülekuulamata, sest välistada ei saa seda, et nad teavad tõendamiseseme asjaolusid. Ka kannatanu on enda ütlustes välja toonud, et need, kes istusid pingil, võisid näha seda konflikti pealt. Nähtuvalt 05.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 33-41) tagaplaanil meeshääled ütlevad: „Mine koju!“, „Mis teed!“, „Loll, lits! Mine koju!“. Ka nimetatu kinnitab kohtu siseveendumust selles, et tõsikindlalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et süüdistatav süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohtles kannatanu J K selliselt nagu süüdistusaktis talle süüks pannakse, sest välistada ei saa seda, et kannatanu olles ettenägelik üritas tekkinud olukorda lahendada selliselt, et süüdistatav viidaks kainenema ning tal on võimalik enda sünnipäev rahulikult lõpuni tähistada ning ta ei soovinud koju minna nagu eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollis kannatanule öeldakse. III
14. Ilja Potjomkinile mõistetav karistus 11.
15. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest 20 1-19-7234 prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-199-06). Seejuures tuleb toonitada, et

§ 56

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 11.2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).

§ 56

lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 11.3. Süüdistatav Ilja Potjomkin on toime pannud süstemaatiliselt vargused tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust, mille kohaselt teda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 06.07.2017 otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi üldkasuliku tööga 240 tunni ulatuses (Ko

To, tõendite köide, tl 63-66). Viru Maakohtu 21.05.2018 määrusega pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Viru Maakohtu 12.11.2018 määrusega vabastati Ilja Potjomkin vangistusest enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile katseajaga 6 kuud (KoTo, tõendite köide, tl 67-72). Tulenevalt

§ 76

lg-st 8 kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. 11.4. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritavate kuritegude episoodide arvu ja süüdistatava varasemat karistatust samalaadse kuriteo eest ning uute kuritegude toimepanemist ajal, mil talle oli seoses vangistusest ennetähtaegse vabastamisega määratud katseaeg, siis ei esine Ilja Potjomkini puhul selliseid erandikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava liitkaristuse reaalselt täielikult täitmisele pööramata. 11.5.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada Ilja Potjomkinit rahalise karistusega, arvestades tema eelnevat kuritegelikku käitumist ning ka seda, et tal puudub piisav legaalne sissetulek, kuna ta ei tööta. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada tema süü suurust, mida mõjutab kuriteo episoodide arv - käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud kuus vargust ning seda kohtu hinnangul tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süüdistatava poolt süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Samas hinnates süüdistatava süü suurust, mille hindamisel ei saa jätta seega arvestamata seda, et kokku pani süüdistatav toime kuus vargust kavatsetult ning ka seda, et kõikide vargustega tekitatud kahju summa on väike, s.o 107, 94 eurot peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva karistusega, s.o 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. 11.6. Kohus peab süüdistatavatele karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-09 väljendatud seisukohale, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku 21 1-19-7234 siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus mõistes karistust ei ole seotud ei prokuröri ega ka kaitsja ettepanekuga karistuse liigi ja määra osas. 11.7. Ilja Potjomkinit on karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.07.2017 otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi üldkasuliku tööga 240 tundi.

Viru Maakohtu 21.05.2018 määrusega pöörati mõistetud ning kandmata jäänud karistus, 8 kuud vangistust, täitmisele. Ilja Potjomkin vabastati Viru Maakohtu 12.11.2018 määrusega enne tähtaega vangistuse kandmisest koos tema allutamisega käitumiskontrollile katseajaga 6 kuud. Kinnipeetavate isikute registri väljavõtte kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 77-79) asus Ilja Potjomkin karistust kandma 18.05.2018 ning vabanes 28.11.2018 ning seega jäi tal 7 kuud ja 1 päev pikkusest karistusest kandmata 21 päeva vangistust. Seetõttu tuleb moodustada liitkaristus

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel, kuna Ilja Potjomkin on vargusi toime pannud katseajal, mis määrati talle Viru Maakohtu 12.11.2018 määrusega. Ilja Potjomkinile mõistetavat karistust, s.o 1 aasta ja 2 kuud vangistust tuleb suurendada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.07.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (21 päeva vangistust) ning mõista Ilja Potjomkinile liitkaristuseks 1 aasta, 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Nähtuvalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 13.07.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 45-49) oli Ilja Potjomkin kinni peetud 13.07.2019 ja samal päeval ka vabastatud. Seega

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2019, s.o 1 päev ja mõista Ilja Potjomkinile ärakandmisele 1 aasta, 2 kuud ja 20 päeva vangistust. 11.

1. Karistuse kandmise alguseks lugeda 01.08.2019, mil Ilja Potjomkin oli kahtlustatavana kinni peetud tulenevalt 01.08.2019 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (KoTo, tõendite köide, tl 50-56). IV
2. Ilja Potjomkinile kohaldatud tõkendi suhtes tehtud otsustus 12.
3. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades Ilja Potjomkinile mõistetavat vangistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning pärast seda tõkend vahistamine tühistada. V
4. Kannatanu R AS-i tsiviilhagi osas tehtud otsustus 13.
5. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu R AS esitanud tsiviilhagi kahju 107, 94 euro hüvitamiseks. Kohus võttis kannatanu tsiviilhagi 20.09.2019 määrusega menetlusse. Süüdistatav Ilja Potjomkin tunnistas tsiviilhagi. Samas kohus tema hagi õigeksvõtuga seotud ei ole, kuna tema kaitsja leidis, et tsiviilhagi on tõendamata. 13.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. 22 1-19-7234 13.
7. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Riigikohtu 15.03.2017 otsuses kriminaalasjas nr 3-2-1-170-16 on välja toodud, et kohtul tuleb kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda VÕS § 132 lg 1 järgi samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. 13.
8. Kannatanu R AS on enda haginõude tõendamiseks esitanud kohtule järgmised avaldused: 1) avaldus nr 82-2019 (20.03.2019) (KoTo, tõendite köide, tl 2), mille kohaselt 19.03.2019 kell 09:46 paiku R AS Sillamäe Mini Rimi kauplusesse asukohaga XXX sisenenud tundmatu isik siirdus riiuli juurde ja võttis toote Brandy Couronne 36% 0, 5 l maksumusega 12, 99 eurot (kaup on kahjustatud); 2) avaldus nr 83-2019 (KoTo, tõendite köide, tl 3), mille kohaselt 19.03.2019 kell 13:11 sisenes R AS Sillamäe Mini Rimi kauplusesse asukohaga XXX sisenenud tundmatu isik siirdus riiuli juurde ja võttis toote Bacardi Oak Heart 0, 7 l maksumusega 21, 99 eurot (kaup on varastatud); 3) avaldus nr 81 – 2019 (20.03.2019 16:54:37) (KoTo, tõendite köide, tl 1), mille kohaselt 19.03.2019 kell 09:20, mil sisenes R AS Sillamäe Mini Rimi kauplusesse asukohaga XXX tundmatu isik ja siirdus riiuli juurde ning võttis ära toote Brandy Bartender`s Club 0, 5 l maksumusega 11, 49 eurot (kaup on varastatud); 4) avaldus nr 77-209 (KoTo, tõendite köide, tl 5), mille kohaselt 18.05.2019 kell 12:35 sisenes R AS Sillamäe Mini Rimi kauplusesse asukohaga XXX tundmatu isik siirdudes riiuli juurde ja võttis rummi Bacardi Carta Negra 40% 0, 5 l maksumusega 18, 99 eurot (kaup on varastatud); 5) avaldus nr 79-2019 (KoTo, tõendite köide, tl 4), mille kohaselt 25.05.2019 kell 11:43 sisenes R AS Sillamäe Rimi kauplusesse asukohaga XXX tundmatu isik siirdudes riiuli juurde ja võttis rummi Bacardi Carta Blanca 0, 5 l maksumusega 17, 99 eurot (kaup on varastatud); 6) avaldus nr 93-2019 (KoTo, tõendite köide, tl 6), mille kohaselt 11.07.2019 kell 14:19 sisenes R AS Sillamäe Mini Rimi kauplusesse asukohaga XXX tundmatu isik ja siirdus riiuli juurde ja võttis rummi Havana Club Anejo Especial 40% 0, 7 l maksumusega 24, 49 eurot (kaup on varastatud). 13.
9. Kohus eelpool tuvastas, et tõsikindalt on kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidnud see, et süüdistatav Ilja Potjomkin pani toime kõikide kannatanu avalduses toodud aegadel XXX asuvast kauplusest vargused varastades alkoholipudeleid. Ka leidis kohus, et asitõendi vaatlusprotokollis 04.07.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 8-24) esines ilmne eksimus selles, et Ilja Potjomkin pani 19.03.2019 kell 09:20 toime kauplusest asukohaga XXX varguse ning videosalvestuselt nähtub selgelt, et see toimus 20.03.2019 kell 09:
10. Ka kannatanu avalduses nr 81-2019 esineb eeltoodud ilmne eksimus kuupäevas ning arvestades selle avalduse täpsustust 20.03.2019 16:54:37, siis on ilmne, et kannatanu on enda avalduses silmas pidanud just seda süüdistatava poolt 20.03.2019 kell 09:20 toime pandud vargust, mille puhul kohus eelpool tuvastas, et süüdistatav on selle kuriteo toime pannud. Kohus leiab, et eeltoodud kannatanu avaldustega on tõendatud see, et süüdistatav Ilja Potjomkin seoses varguste toimepanemisega kauplusest XXX süüdistuses toodud aegadel tekitas kannatanule kahju kokku summas 107, 94 eurot ning seega tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning süüdistatavalt kannatanu R AS-i kasuks eeltoodud summa välja mõista. Ilja Potjomkini kaitsja leidis, et kannatanule tekitatud kahju on tõendamata, millega kohus aga ei nõustu. Kohtu hinnangul on kannatanu poolt eeltoodud avaldusest välja toodud alkoholipudelite maksumus eluliselt usutav ning pole alust arvata, et kannatanu on avaldanud talle tekitatud kahju osas tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kohtu eeltoodud seisukoha tegelikkusele vastavust kinnitab ka see, et kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks aluse asuda seisukohale, et avalduses nimetatud alkoholipudelite maksumus ei vasta tavapärasele alkoholi jaemüügi maksumusele. VI 23 1-19-7234
11. Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 14.
12. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 14.
13. Kohus leiab, et kaks DVD-R plaati videosalvestistega Rimi kaupluse turvakaamerast, DVRR plaat patrullpolitseiniku rinnakaamera videosalvestisega ja kaks CD-R plaati kõnesalvestisega häirekeskusesse, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. VII
14. Kriminaalmenetluse kulude suurus ja jaotus 15.
15. Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks Ilja Potjomkinilt välja mõista menetluskulud. 15.
16. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4). 15.
17. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 15.
18. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Ilja Potjomkinilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 810 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Nimelt on kuupalga alammääraks alates
19. jaanuarist 2019 Vabariigi Valitsuse
20. detsembri
21. a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 540 eurot. 15.
22. Ilja Potjomkinile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 550, 80 eurot (KoTo tõendite köide tl 80-83, 84-87, 89-93, 94-97) ja kohtus kokku 1121 eurot (KoTo, tl 20-23, 98-100, KoTo, tõendite köide tl 88, 98-100). 15.
23. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seotud erandid). Kohtupraktika kohaselt tuleb seda normi kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. oktoobri
25. a otsus asjas nr 1-15-9051/62, p 42). Kuna toimub süüdistatava osaline õigeksmõistmine, siis on põhjendatud jätta ka osa süüdistatava poolt hüvitatavatest menetluskuludest, s.o osa kaitsjatasust riigi kanda. Käesoleval juhul pole kaitsjatasu arvete alusel võimalik täpselt kindlaks teha, milline kaitsjatasu tekkis seoses süüdistusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi, milles süüdistatav kuulub õigeksmõistmisele ning sellest tulenevalt hindab kohus seda 24 1-19-7234 hinnanguliselt. Arvestades süüdistuse osa, milles süüdistatav õigeks mõisteti, leiab kohus, et menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda 671, 80 eurot. 15.

1. Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Ilja Potjomkinilt välja kokku 1810 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 810 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 1000 eurot. 15.
2. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 15.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta täiendavalt veel mingi osa kohtu poolt väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Nimelt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Kohus ei pea ka väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist põhjendatuks resotsialiseerumisväljavaadet silmas pidades, kuna Ilja Potjomkinit on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleva kriminaalasja raames pani ta süstemaatiliselt varguseid toime katseajal olles eelnevalt vabastatud ennetähtaegselt karistuse kandmisest ning seega puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võib avaldada mõju tema õiguskuulekusele. Arvestades aga väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 25