← Eesti

1-20-234/15

Obsah (7)§ 424§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50§ 76

Kriminaalasi nr 1-20-234 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2020 Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-234 Täitmiskohtunik Liivi Loide Taotlus Lisakaristuses

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.03.2019 kuni 19.03.2019, s.o 3 päeva ja Jaan Heinmäe ärakandmata karistuse suuruseks loeti 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Jaan Heinmäele mõistetud ärakandmata karistust Pärnu Maakohtu 24.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5985 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud vangistust, võrra ning mõisteti Jaan Heinmäele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Jaan Heinmäele mõistetud vangistus 327 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati

§ 69

lg 3 alusel 1 aasta 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Jaan Heinmäed üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75sätestatud 1

(3)kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Jaan Heinmäed läbima sotsiaalprogrammi „Lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõiduki juhtide rehabilitatsiooniprogramm“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus.

§ 75

lg 4 alusel kohustati Jaan Heinmäed 10 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest registreerima ennast riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel (mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord 3 kuu jooksul) tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin).

§ 69

lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti Jaan Heinmäelt ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 09.04.2020 esitas Jaan Heinmäe kohtule taotluse, milles palub vabastada teda mõistetud lisakaristusest. Taotluse kohaselt on süüdimõistetule vajalik sõiduki juhtimisõigus seoses riigis kehtestatud eriolukorraga. Kuna on vähenenud ühistranspordiliiklus, on tal raskem käia kriminaalhooldajas vastuvõtul ja teha üldkasuliku töö tunde. Lisaks on eriolukorra tõttu raskustesse sattunud süüdimõistetule kuuluv singivabrik ja lihatoodete müümiseks on vajalik neid kontaktivabalt kohale toimetada, mis eeldab juhtimisõigust. Samuti märkis Jaan Heinmäe, et eriolukorra tõttu halveneb tema tervislik seisund diagnoositud depressiooni tõttu, lisaks võib kiiret abi vajada tema kroonilist haigust põdev tütar. Transpordi puudumine võib takistada arstiabi saamist nii Jaan Heinmäel endal kui tema tütrel. Süüdimõistetu leidis, et kuna ta on 4 kuuks määratud lisakaristusest ära kandnud ühe kolmandiku, siis võiks analoogia korras vangistusest ennetähtaegse vabastamisega olla võimalik tema vabastamine lisakaristuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud Jaan Heinmäe esitatud taotlusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Lisakaristusest ennetähtaegset vabastamist seadus ette ei näe. KrMS § 427 lg 1 kohaselt on võimalik süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud täiendavaid kohustusi kergendada või tühistada. Sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine

§ 50

lg 1 p 1 alusel on lisakaristus, mitte käitumiskontrolli ajaks määratud täiendav kohustus ning seega ei ole võimalik lisakaristuse kergendamine või tühistamine. Samuti ei ole võimalik meelevaldselt kasutada analoogiat vangistusest ennetähtaegse vabastamisega.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt on võimalik teise astme või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine, kui ta on ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusest ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Ekslik on aga Jaan Heinmäe seisukoht, et kuna ta on lisakaristusest ära kandnud kolmandiku, võiks teda analoogia korras karistusest vabastada. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ei ole võimalik rakendada lisakaristusest vabastamiseks. Lisaks sellele, et esitatud taotlust ei ole võimalik rahuldada formaalselt, ei ole taotlus ka sisuliselt põhjendatud. 13.01.2020 kokkulepet sõlmides nõustus Jaan Heinmäe talle mõistetava karistusega, sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmisega. 18.02.2020 kohtuistungil kinnitas ta, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Seega on Jaan Heinmäe olnud teadlik, et teatud ajaperioodil puudub tal juhtimisõigus ja tal tuleb vajadusel oma elukorralduses teha vastavad muudatused. Väide, et 2

(3)kui isik oleks ette teadnud eriolukorra kehtestamisega kaasnevatest probleemidest, siis ei oleks ta sellise kokkuleppega nõustunud, ei mõjuta kohtuotsuse sisu ja kehtivust. Käesolevalt on kohtuotsus jõustunud ning Jaan Heinmäel tuleb talle mõistetud karistust kanda. Kohus ei saa nõustuda, et riigis kehtestatud eriolukord raskendab Jaan Heinmäele mõistetud karistust. Isikule mõisteti karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning karistuse täideviimisel on lähtutud kohtuotsuses märgitust. Asjaolu, et juhtimisõiguse puudumine võib isikule tekitada ebamugavusi oma ettevõtte toodangu turustamisel või arsti poole pöördumisel, ei tähenda karistuse raskendamist. Süüdimõistetul tuleb paratamatult arvestada sellega, et kui ta paneb toime kuriteo, võivad tema karistuse kandmisega kaasneda probleemid igapäevaelu korraldamisel. Samuti ei välista juhtimisõiguse puudumine kontrollnõuete ja kohustuste täitmist ning üldkasuliku töö tegemist. Riigis kehtivat eriolukord arvestatakse ka kriminaalhoolduse teostamisel ja üldkasuliku töö korraldamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jaan Heinmäe taotluse talle mõistetud lisakaristusest vabastamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.